LIMSwiki
Sisukord
Põlva | |||||
Põlva kerik ja vabahussammas 2006. aastaga rihekuun |
|||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
Kihlkund: Põlva kihlkund | |||||
Suurus: 5,46[1] km² | |||||
Elänikke: 5174[1] (01.01.2020) | |||||
koordinaadiq: 58°3′ N 27°3′ E | |||||
Kon Põlva Võromaal om |
Põlva om liin Põh'a-Võromaa keskosan Orajõõ alambjoosul. Põlva liin om Põlva kihlkunna ja põrõhõlladsõ Põlva maakunna ni Põlva valla keskus. Põlvast om Võrolõ 25 km ja Tartohe 50 km, liinast lätt läbi Tarto–Petseri raudtii.
Põlva liina pindala om 5,46 km². Saisogaq 01.01.2005 elli Põlvan 6440 inemist.
Aolugu
Tsaariaol oll' Põlva väikene kerkokülä.
1910 panti nukakivi Põlva seldsimajalõ, prõllatsõlõ Põlva Keskraamadukogo huunõlõ. Projektiirjä oll' põllumiis ja ehitüsettevõtja Plado Jaan, ehitüsmeistre oll' J. Sarv Otõmpäält.
Eesti Vabariigi saiõn kasvi Põlva joudsahe. Majandustegevüsele and' huugu Tarto-Petseri raudtii valmissaaminõ 1931. a. märtekuun. Suurõmbaq huunõq, miä ehitediq, olliq Põlva Ütispank (1929), majandusütisüse (1932) ja apteegi (1936) huunõq nink Pikka Villavabrik ja Tanningu rõiva- ja värvmistüükoda.
16. põimukuu pääväl 1944 häösi sõatulõn alõvi keskosa: koolimaja, apteek, pastoraat, majandusütisüse maja ja mito puuuti.
1950 alost' 7-klassilidsõ kooli baasil tüüd Põlva Keskkuul, prõllanõ Põlva Ütisgümnaasium.
1965. a. 1. rehekuu pääväl saiq valmis Põlva Piimätuutidõ kombinaadi vahtsõq huunõq. Toodangut naati andma 1966. a. alostusõst.
1980 sai valmis vahtsõnõ Põlva haigla hoonõq (projektiirnüq Väärtnõu Ell).
21. hainakuu pääväl 1984 tetti vallalõ Põlva tervüsespordimaja (põrõhõllanõ Põlva Spordikeskus), 28. piimäkuu pääväl 1991 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.
Põlva allõv sai liina staatusõ 10. põimukuu pääväl 1993.
Majandus
Haridus ja kultuurielo
Kooliq
Põlva liinan om (2006. a. saisogaq) 6 kuuli:
- Põlva Ütisgümnaasium,
- Põlva keskkuul,
- Roosi kuul
- Põlva Muusigakuul,
- Põlva Kunstikuul,
- Põlva Spordikuul.
Latsiaiaq
Kultuuriasotusõq
Kultuurielo
- Indsikurmun toimusõq egal suvõl laulu- ja tandsupeoq.
- Ega-aastagast eesti rahvamuusigatüütlüisi festivali kõrraldõdiq edimält Põlva Folkfesti nime all Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusõn. 2007. aastagast om tedä Moisekatsi Elohelü nime all peet Moostõn.
- Põlva liina päivi peetäs ega aastaga lehekuun. Ega kõrd toosõ pall'o rahvast kokko moodorilda massinidega mäest allasõitminõ. Pääle tuu ommaq Põlva päivil viil kontserdiq, vällänäütüseq jm.
Sport
Põlvan om küländ kõrralinõ staadion ja Mesikäpä Hall, kon saa käsipalli, korvpalli ja võrkpalli mängi. Põlva om kuulsa uma käsipallimiiskunna Serviti poolõst, miä om üts Eesti parõmbit.
Midä kaiaq tasos
Kuulsambaq inemiseq
Kaeq viil
Lätteq
- ↑ 1,0 1,1 Statistikaamet. 2020. RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. haldusjaotus seisuga 01.01.2018. Pruugit 26.11.2020. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U
Välislingiq
Eesti liinaq |
---|
Abja-Paluoja | Antsla | Elvä | Haapsalu | Jõgõva | Jõhvi | Kallastõ | Karksi-Nuia | Kehrä | Keilä | Kilingi-Nõmmõ | Kiviõli | Kohtla-Järve | Kunda | Kurõssaarõ | Kärdlä | Lihula | Loksa | Maardu | Mustvii | Mõisakülä | Narva | Narva-Jõõsuu | Otõmpää | Paidõ | Paldiski | Põltsamaa | Põlva | Pärno | Püssi | Rakvere | Rapla | Räpinä | Sauõ | Sillamäe | Sindi | Suurõ-Jaani | Talliin | Tamsalu | Tapa | Tarto | Tõrva | Türi | Valga | Viländi | Võhma | Võro |