LIMSwiki

Oda Nobunaga
Sünninimi	Kichihóshi
Sünniaeg	3. juuli 1534
Surmaaeg	21. juuni 1582 Honnoji tempel, Kyoto

Oda Nobunaga [織田 信長; sünninimi Kichihoshi; hiljem Saburo; 3. juuli 1534 – 21. juuni 1582) oli Jaapani daimjo ja üks Sengoku perioodi juhtfiguure. Teda peetakse esimeseks Jaapani kolmest "suurest ühendajast": Oda Nobunaga, seejärel Toyotomi Hideyoshi ja viimasena Tokugawa Ieyasu, kes viis Jaapani sõdade perioodist lõplikult välja.

Oda Nobunaga sündis 1534. aastal Owari provintsis kohaliku daimjo pojana. Nobunaga näol oli tegu nutika taktikuga, kes tõusis läbi mitmete võitude ümbritsevate daimjote üle oma suhteliselt tagasihoidlikult positsioonilt tohutult suure võimuni. Kuid teekond sinna ei olnud lihtne. Tema nooruseas oli ta teistsugune võrreldes oma ealistega. Leides huvi uuemates leidudes, mida Jaapanisse toodi, rakendas Nobunaga need oma elusse sisse. See huvi erandlikkuse osas oli ta käitumises ja ka riietuses näha. Kui ta isa Oda Nobuhide suri, ilmus Nobunaga sasitud riietusega oma isa matusele, võttes tseremoonia jaoks ette valmistatud viiruki tuha ja viskas selle oma isa altarile. See tõi endaga kaasa selle, et Oda Nobunaga õpetaja Hirate Masahide tegi seppuku, tseremoniaalset enesetapu. Oma mentori enesetapuga toimus Oda Nobunagas seisukoha muutus, seda keegi ei tea kuid selle kaudu hakkas Nobunaga ennast Oda klanni pealiku kohale pürgima.

Oma ebahariliku käitumisega minevikus pidi ta Owari pealiku koha saavutamiseks oma enda venna, onu ja loomulikult Imagawade vastu võitlema. Nad olid pikemalt oma jõudu Owari provintsi üle näidanud ja tulles Oda Nobuhide surm, tekkis neil võimalus Oda klanni veel rohkem alla suruda.

Üheks tema märkimisväärsemaks sõjaliseks võiduks saab nimetada 1560. aastal toimunud Okehazama lahingut, kus Nobunagal õnnestus 3000 mehega enda poolel Imagawa vägesid võita. Kasuks oli neil selles sõjas pimeduse ja ilmastiku eelis. Tänu selle võidule sai ta oma klannis rohkem poolehoidu, mis aitas tal vaikselt laiendada Owari provintsi.

1568. aastal vallutas Nobunaga Kyōto, tollase pealinna, Ashikaga Yoshiakit toetades. Yoshiaki oli Ashikaga šogunaadi šoguni-tiitli pretendendiks, ning Nobunaga sõjalise toetusega õnnestus tal see tiitel ka omastada. Sellest hoolimata teostas reaalsuses võimu Nobunaga, esitades Yoshiakile avalikult käsklusi ja manitsusi; nende omavaheline liit lõppes viis aastat hiljem 1573. aastal, kui Nobunaga Yoshiaki omavolilise liidu loomise Takeda suguvõsaga tõttu pealinnast minema kihutas. Yoshiaki väljasaatmine tegi sisuliselt lõpu ka selleks hetkeks suhteliselt tähtsusetule üle 200 aasta Jaapanit domineerinud Ashikaga bakufu '​le.

Nobunaga paistis peale militaarse pädevuse silma ka oma julmuse ning üleolevuse poolest: ta lasi massiliselt põletada juba alistatud vaenlasi, sealhulgas tsiviilelanikke, kes juhtusid tapatalgute ajal piirkonnas viibima. Üheks Nobunaga kalduvuseks oli lasta massiliselt tappa buda munki: Oda nägi neis tülikaid ja ohtlikke vaenlasi, kuna budismist inspireerituna oli Jaapanis toimunud arvukalt rahvaülestõuse, sh niinimetatud Ikko-Ikki mässulised. Juhus, kus sellised tapatalgud läbi viidi toimus 1571. aastal Hiei mäel. Oda Nobunaga lasi kõik elanikud sellel mäel tappa, kus oli ka Enryaku-ji klooster, mis hävines. Tema negatiivsust munkade vastu oli ka ühes kirjavahetuses Takeda Shingeniga 1572 aastal. Takeda Shingen oli oma kirjas nimetanud ennast kui budistide kaitsejaks, millele Oda Nobunaga oma vastuses talle oli ennast kui kuuendaks taevalikuks deemoni kuningaks kutsunud.

Innovatsiooni Jaapani sõjanduses läbi Oda Nobunaga käe all oli laialdane tulirelvade kasutuselevõtt – 1543. aastal läbi portugallaste Jaapanisse jõudnud tulirelvad leidsid 1575. aastal esimest korda uuel maal suuremat kasutust, kui Nobunaga saatis Nagashino lahingusse 3000 musketitega relvastatud sõdurit. Pärast seda lahingut muutus tulirelvade kasutamine Jaapanis üleüldiseks. Tema leidlikkus eurooplaste relvade kasutamisel andis eelise teiste daimjode üle, kes taolisi relvi ei kasutanud. Peale relvade oli ta endale ka soetanud võitleja Yasuke, aafriklane, kes tuli koos risti usu misjonäride rühmaga Jaapanisse. Yasuke oli ka Honnō-ji templi rünnaku juures, viies läbi oma viimase katse enda valitsejat kaitsta.

Üheks tema kaasajal skandaalsemaks peetud omaduseks oli usk omaenda ülimuslikkusse – ta lasi endale püstitada templi, kus teda sai jumalana kummardada ning kuulutas enda sünnipäeva riigipühaks. Lisaks ei võtnud ta endale eluajal mitte ühtki legitimeerivat tiitlit, isegi mitte šoguni oma – ilmselt uskus ta, et see seaks ta tiitli omistajast alamasse seisusse. Taoline õiguspärasusest hoidumine oli Jaapanis ainulaadne ja ennekuulmatu.

Oda Nobunaga oli enda eesmärgiks võtnud Jaapani taasühendamise, kuid see õnnestus tal vaid poolikult. 1582. aastal Mori suguvõsa vastu sõjakäigul olles jäi ta koos poja Nobutadaga kinni põlevasse Honnō-ji templisse, kui tema väejuht Akechi Mitsuhide pöördus teadmata põhjustel tema vastu. Oli teada, et Oda Nobunaga oli väiksema eskordiga Honnō-ji templis ööd veetmas, mistõttu võimalus teda tappa oli Mitsuhide jaoks sobilik. Oda Nobunaga surma juures peetakse võimalikuks ka seda, et enne kui Nobunaga surnuks oleks põlenud, sooritas ta tõenäoliselt enne seda enesetapu.^[1]

Nobunaga alustas ka maade ümberjagamise poliitikat, mida jätkasid ning arendasid tema järeltulijad Toyotomi Hideyoshi ja Tokugawa Ieyasu, ning määras vallutatud alad oma vasallidele valitsemiseks. Lisaks sellele standardiseeris ta 1576. aastal mõõtühikud ning asus Taika reforme jäljendades talupoegadelt relvi konfiskeerima, mida Hideyoshi samuti jätkas.^[1]

Tokugawa Ieyasu oli Oda klanni pantvangina saadetud oma nooruse eas, kus ta oli siis ka tuttavaks saanud noore Oda Nobunagaga. Leides Nobunagas võimalust tagasi võita oma kaotatud kodu Imagawa provintsis, liitus Tokugawa Ieyasu (1562) hiljem Nobunaga ülesandes Jaapanit ühendada. Toyotomi Hideyoshi tuli Nobunaga silme alla siis kui ta oli liitunud ta sõjaväega, liikudes seal väikselt ülespoole.

Tänapäeval on Oda Nobunaga nime Jaapani kultuuris mitmel moel näha. Ilmudes erinevates anime-seriaalides ("Nobunaga the Fool ja Nobunagun"), mangades (Drifters, Sengoku Komachi Kurou Tan ja Sengoku Sutoreizu), mängud (Nobunaga no Yabo: Shinsei; Nobunaga no Yabou ja Nobunagas Ambition) ja ka teatrietendused.

On ka erinevates kohtades tema mälestusmärke olemas, minnes ta kujust kuni ta erinevate haudadeni välja. Tuleb ka mainida, et pärast Honnō-ji templi maha põlemist, ja selle põhi eesmärgi: Oda Nobunaga surmaga, jäeti aastaid hiljem originaal kohale mälestusmärk. Ja Honnō-ji templi asukoht vahetati samuti. Nüüd on Honnō-ji tempel Kyotos ühe kaubanduskeskusega seotud. Üks tore lisand Honnō-ji templi juures on üks väike muuseum, mis on Oda Nobunagale pühendatud. Peale muuseumi on ka üks haud Oda Nobunagale kuuluv. Mitme haua olemasolu Sengoku perioodil ja ka enne oli eesmärgiga, et hauaröövlid nende igavast rahu ei segaks.