LIMSwiki

Julius I
Valitsemisaja algus	6. veebruar 337
Valitsemisaja lõpp	12. aprill 352
Eelkäija	Marcus
Järeltulija	Liberius
Sünnikoht	Rooma
Surmakuupäev	12. aprill 352
Surmakoht	Rooma

Julius I (ladinapäraselt Iulius I) oli paavst 337–352. Ta oli 35. paavst.

Julius I oli "Liber Pontificalise" järgi pärit Roomast. Ta oli Rusticuse poeg.

Paavstiks saamine

Julius I sai paavstiks 6. veebruaril 337.

Vaidlused ariaanidega

Pärast Constantinus Suure surma tahtsid ariaanid Juliuselt toetust oma soosikule, kelle nad olid määranud Aleksandria patriarhiks. Senine patriarh Athanasios ja Marcellus põgenesid ariaanide eest Rooma, kus Julius I pakkus neile varjupaika. Juliuse juures saavutasid Athanasiose saadik ja kaks ariaanide saadikut kokkuleppe tüli lahendamiseks sinodil.

Aastal 340 pidas Julius I Roomas sinodi. Paavst tunnustas mõlema piiskopi õigust nende senistele ametikohtadele. Samuti eiras ta Marcelluse vastu esitatud süüdistusi sabellianismis ja tunnistas tema osadust Rooma kogudusega. Paavst vahendas sinodi otsused idas asuvatele kogudustele, kuid ariaanid leidsid endiselt, et Athanasios oli süüdi dogmaatilistes eksimustes.

Vaidluse lahendamiseks soovitas Julius I keisritel Constansil ja Constantius II kokku kutsuda kirikukogu Serdicasse (Sofia). Julius ei osalenud 342 või 343 toimunud kirikukogul, kuid saatis sinna oma saadikud preestrid Archidamuse ja Philoxenuse. Kirikukogul otsustati muuhulgas, et tagandatud piiskoppidel on õigus kaevata paavstile, samuti tagandati ametist ariaanid Ursacius ja Valens. Idakirikute delegatsioon soovis Athanasiose ärasaatmist kirikukogult. Kui seda soovi ei rahuldatud, boikoteerisid idakirikud kirikukogu, pidades Plovdivis oma kirikukogu, kus ekskommunitseeriti Julius.

346. aastal lubati Athanasiosel tagasi pöörduda Aleksandriasse, millega seoses saatis Julius Aleksandria kogudusele kirja. Julius vabastas 347 kirikuvandest ariaanid Ursaciuse ja Valensi.

Kuna ariaanidega kestnud tüli jäi lahendamata, saatsid idakirikud 352 Juliusele uue kirja, et kokku kutsuda kirikukogu, kuid paavst suri.

Ametid kuurias

Julius I reorganiseeris paavsti kantselei. Ta määras "Liber Pontificalise" järgi ametisse primicerius notariorum 'i (sellest ametist kujunes hiljem riigisekretäri amet) ja sätestas, et notarid peavad koguma ning arhiveerima kogudustega seotud dokumente.

Liturgilised otsused

Julius I sätestas kirjavahetuses Jeruusalemma Kyrillosega, et jõule tuleb pidada 25. detsembril.

Uued kirikud

Julius I rajas Roomas viis kirikut, sealhulgas Juliuse basiilika (Santa Maria in Trastevere kirik). Teda on kujutatud samas kirikus oleval 12. sajandi mosaiigil.

Ordinatsioonid

Julius I ordineeris "Liber Pontificalise" järgi 18 preestrit, 4 diakonit ja 9 piiskoppi.

Muud otsused

"Liber Pontificalise" andmetel laskis Julius I rajada Rooma kolm kalmistut.

Surm

Julius I suri "Liber Pontificalise" järgi 12. aprillil 352 ja maeti Calepodiuse katakombi. Tema säilmed viidi hiljem Santa Maria in Trastevere kirikusse.

Juliust austatakse katoliku kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev on 12. aprill.

Kirjandus

J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Liber Pontificalis.
Giovanni Nino Verrando: L'attività edilizia di Giulio I e la basilica al III miglio della via Aurelia ad Callistum. "Mélanges de l'École Française de Rome. Antiquité" 97, 1985: 1021–1061.

Välislingid

Artikkel Julius I kohta. (inglise keeles)
Julius I kirjad.

Eelnev Marcus	Rooma paavst 337–352	Järgnev Liberius