LIMSwiki

Guaniin on lämmastikalus, mis kuulub puriini derivaatide hulka.

Guaniini esineb nii DNA kui ka RNA ning bioloogiliselt aktiivsete ja makroergiliste molekulide koostises (GMP, GDP, GTP).

Guaniini keemiline valem on C₅H₅N₅O. Selle molaarmass on 151,13 g/mol ja sulamispunkt on 360 °C.

Guaniin on üks kahest puriini nukleobaasist (teine on adeniin), mida kasutatakse nukleiinhapete nukleotiidide sünteesimisel. DNA koosseisus seondub guaniin (G) tsütosiiniga (C) kolme vesiniksideme abil.

Guaniini nukleosiid on DNAs desoksüguanosiin ja RNAs guanosiin.

Guaniini lagunemisel tekib ksantiin ja seejärel kusihape.

Guaniini on lindude, nahkhiirte ja roomajate väljaheidete koostises. Lindude ja nahkhiirte väljaheidetest tekib lubjarikkal pinnasel guaano, mille järgi guaniin on nime saanud.

Esimesena eraldas kristalset guaniini kalasoomustest 1656. aastal François Jaquin, valmistades pärliessentsi, mida kasutati kunstpärlite tegemiseks. Hiinas oli niisuguse essentsi valmistamine tuntud hoopis varem.^[1]

Tänapäeval kasutatakse kristalset guaniini teatud kosmeetikumide, näiteks šampoonide ja küünelakkide koostisosana. See annab neile sillerdava efekti^[1].