LIMSwiki

Apple Newton on üks Apple'i varasemaid pihuarvuti platvorme. Newtoni platvormi arendamist alustati 1989. aastal, ametlik arendustegevus lõpetati 1998. aastal.^[1] Newton oli Apple'i esimene platvorm pihu- ja tahvelarvutitele. Enamik Newtoni seadmeid kasutavad ARM 610 RISC protsessorit, puutetundlikku (stiilusega juhitavat) ekraani ja sisaldavad käsitsikirjatuvastuse tarkvara. Osa Apple'i seadmetest või nende elektroonikasüsteemidest valmistas ka Motorola. Enamiku Newtoni seadmeid töötas välja ja turustas Apple (näiteks MessagePadi sari ja eMate 300), kuid ka teised firmad (Motorola, Sharp ja Digital Ocean) lõid Newtoni operatsioonisüsteemil töötavaid seadmeid.

Newtoni projekti alustas Apple 1980ndate lõpus, esialgu tahvelarvutite uuringuprojektina. Projekti alguses pakuti välja A4 paberi suuruse LCD-ekraaniga võimas tahvelarvuti, kuid kõrge hinna tõttu (üle 6000 dollari) keskenduti edaspidi väiksema ja soodsama seadme väljamõtlemisele. 1990. aastal seati projekti uueks eesmärgiks tahvelarvuti loomine ja 1992. aastaks turule toomine. Algas aktiivne arendustegevus (mitmed arendajad töötasid kohati 16 tundi päevas), kuid tarkvaras ilmnevate vigade parandamine viivitas seadme valmimist. Newtonit demonstreeriti 1992. aastal, hoolimata paljudest parandamata vigadest. Esitus avaldas publikule muljet ning konkurendid, nähes turuvõimalusi, alustasid oma pihuarvutite väljatöötamist. PDA-tüüpi arvutid (pihuarvutid) polnud siis veel saadaval, ka PDA (personal digital assistant) nimetuse mõtles Newtoni arendamise hilisemas faasis välja Apple'i tegevjuht ja Newtoni projekti eestvedaja John Sculley. Esimene Newton MessagePad saabus turule 1993. aastal. Selleks ajaks oli valminud ka konkurentide pihuarvuteid (näiteks AT&T PenPoint).^[2]

Kuigi esimeseks pihuarvutiks võiks vaidlemisi pidada 1984. aastal loodud kalkulaatorisarnast Psion Organizerit, oli Newtonil esimesena suur ekraan, operatsioonisüsteem ja olulised rakendused (kirjutus- ja joonistamisprogrammid) ning oli seega arvatavasti esimene seade, mida võiks tänapäevases mõttes PDA-ks või pihuarvutiks nimetada.^[1]

John Sculley sõnul investeeris Apple Newtoni platvormi arendamisse üle 100 miljoni dollari.^[3]

Enamikku Newtoni seadmetest olid eelinstallitud (-laaditud) sellised tarkvararakendused, millega sai isikuandmeid paremini hallata. See hõlmas selliseid rakendusi nagu Märkmed, Nimed ja Kuupäevad, samuti erinevaid tööviljakust soodustavad tööriistad nagu kalkulaator, teisenduskalkulaatorid ('metric' tulemused, valuuta konverteerimine jms), ajavööndite kaardid jne. Hiljemates 2.x versioonides Newtoni operatsioonisüsteemile nende rakenduste juurde olid lisatud uued, nagu Worksi tekstiredaktor ja Newton Internet Enabler, samuti komplekteeritud QuickFigure Worksi arvutustabeli (Lite-versiooni Pelicanware QuickFigure Pro), Pocket Quicken^[4], NetHopper veebibrauser ja EnRoute e-posti klientrakendus. Erinevad Newtoni rakendused olid võimekad importima/eksportima koos populaarse desktop office suite'ga ja PIM^[5] (Personal Information Manager) rakenduse faili vormindamisele, eelkõige kasutades Apple'i komplekteeritud komplekte Newton Connection Utilities ja ka Newton Connection Kit, mida müüdi eraldi ja ainult töötanud Newtoni seadmetele, mida kasutatakse 1.x versioonidel Newtoni OS.

Rakendus Märkmed võimaldas kasutajatel luua väikseid dokumente, mis võiksid sisaldada teksti, mis oli kirjutatud, või tuvastada neid juba alates käekirjast, samuti vaba käega, visandid, "Kujundid" ja "tint text".

Versioonis 2.0 Newton OS, märkmetesse on loodud erinevaid lisamooduleid, mida võiks laiendada töötamiseks põhiliste rakendustega.

Üks uut tüüpi Notes kirjatarbed lisatud Newton OS 2.0 oli hierarhiline, bullet-ed, kokkupandav, multi-line "Meelespea", rakendamise outliner tarkvara. Seda võiks kasutada korraldamiseks mõtete, prioriteetide, teha nimekirja, planeerimise sammud jne. Iga täppjaotise võib sisaldada mitme tekstirea vastavalt soovile. Täppjaotise alla paigutatakse teine ​​taane, nii et moodustub hierarhiline ülevaade ehk puu. Kuna see funktsioon saabus enne Newton OS 2.0, mitmed kolmandad isikud olid teinud sarnase tarkvara enne OS 1.x Newtoniga seadmetele, kõige märgatavam nendest oli Dyno Notepad, mis väljastati 1993.

Nimede rakendus oli kasutatud kontaktide ladustamiseks. Kontaktid olid loodud kas Newton seadmes või Windows või Macintosh desktop PIMis ja seda oli võimalik sünkroonida üksteisele. Kuupäeva nimetustele valdkondades nagu näiteks sünnipäevad või aastapäevad oli loodud automaatne sündmuste toimumise taotleja ja kordaja. Igal kontaktile oli võimalik lisada vabas vormis märkmeid, mis võiksid sisaldada mitmesuguseid erinevate tinditega tekste, kujundeid või visandeid. Nagu näeme, oli rakendus Nimed suuteline looma kontaktide kategooriaid eri valdkondadest. Nimed kasutavad 3 liiki kontakte, "inimesed", "ettevõtjad" ja "grupid", aga oli võimalik määrada ka uut tüüpi, näiteks "klient", "patsient", jne. Stand Alone Software Inc. lõi ka Newtonile tarkvarapaketi Stationery Construction Kit, mis võimaldas kasutajatel teha kirjatarbeid ise ilma teisi abivahendeid kasutamata.

Kuupäevadega on varustatud kalender, üritused, kohtumised ja valveseadmed, sealhulgas integreeritud ülesannete haldus. See andis palju erinevaid ekraani ja navigatsiooni stiile, sealhulgas graafilise päeva, nädala, kuu või aasta vaatamine "aja blokeerimine". Nagu nimed ja märkmed, kuupäevad on loodud üksuses kas Newtoni või Windowsi või Macintoshi desktopi PIMiga on võimalik sünkroonida andmeid üksteisele.

Newtoni OS koosneb kolmest kihist. Madalaimal tasemel tegeleb mikrokernel selliste ressurssidega nagu ülesanded ja mälu. Peale mikrokerneli on suurem osa operatsioonisüsteemist rakendatud C + +^[6] programmeerimiskeelde, kaasa arvatud sidekiht, käekirjatuvastus ja NewtonScript keskkond. Pealmine kiht koosneb sisseehitatud ja kasutaja installitud rakendustest kirjutatud NewtonScript.

NewtonScript nagu on juba mainitud on loodud objektorienteeritud programmeerimiskeele välja töötanud Apple'i töötaja Walter Smithi^[7] poolt. Mõned programmeerijad kaebasid selle peale, sest see oli väga kulukas (1000 $ kulu Toolboxi programmitöö keskkonnas). Lisaks see programmeerimiskeel nõudis palju õppimist.

Newton Toolkit (NTK), integreeritud keskkonna kohandatud graafilise olemuse Newtoni platvorm töötati spetsiaalselt arenguks rakendustele Newtoni platvormis ja tehti ka graafilise vaade toimetaja, template brauseri ja interaktiivset inspektor akna silumist. Esialgu oli see saadaval ainult Macintoshi arvutitel ja hiljem arendati ka Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemis.

Andmed Newtonis on salvestatud objektorienteeritud andmebaasidesse nimega supid. Üks uuenduslikke aspekte Newtonis on see, et supid on kättesaadavad kõigile programmidele ja programmid võivad töötada lähimasse suppi, mis tähendab, et kalendrisse võib viidata nimesid aadressiraamatust; märkusi saab ümber nimetada nimedeks jne. Suppide süsteem tegi ka lihtsaks sünkroonimise andmeid ning Newton Connection tööriistu võib kasutada impordi ja ekspordi andmetes.Paljude failivormingud on Rich Text Format, Microsoft Word, Microsoft Excel, Microsoft Works, ja palju muud. Teine tagajärg suppides on, et objektid võivad laiendada sisseehitatud rakendusi nii sujuvalt nagu aadressiraamatus , et Newtoni kasutajad ei saa mõnikord eristada, milline programm või add-objekt vastutab erilise funktsiooni ees oma süsteemis. Andmed omavad ja kasutavad rakendusi ja laiendusi. Näiteks "Storage" ala "Extras" sahtli 2.x Newton seadmed; on 1.x süsteemid, neid võib leida ainult või eemaldada Memory osa ehitatud -in Prefs rakendusest, Card slip (ka sisseehitatud) või kolmanda osapoole tööriistadega nagu NewtCase.

Lõpuks andmete suppi kontseptsioon toimib hästi sellistes andmetes nagu aadressid, kuid toimib halvasti eraldi andmete jaoks nagu andmekogud, failid ja dokumendid. Hiljem, 2,0 Newton OS süsteemil võeti kasutusele Virtual Binary Objects rakendust, et seda probleemi leevendada.

Enne kui Newtoni projekt jäi ära, proovis Apple luua tütarettevõtte Newton Inc., kuid see ka pidi oma ettevõtet sulgeda mitu kuud hiljem, kui Apple CEO Gil Amelio vallandati ja Steve Jobs võttis üle ajutise CEO ameti. Kahe Apple Newtoni endise arendaja rajatud Pixo ettevõte sai kuulsaks sellega, et nad lõid operatsioonisüsteemi iPodile. Spekulatsioon jätkus mitu aastat, et Apple võib avaldada uue PDA mõne Newtoni tehnoloogia. Aga see jäi ainult spekulatsiooniks. Mõned käsitsikirjatuvastuse tehnoloogiad Newtonis on hiljem leidnud oma tee Windows CE. Kirja eelistuste menüü näitab erinevaid võimalusi, et inimesed kirjutasid kursiivis ja tegelased olid pixel identsed Windows CE neile varem kasutatud MessagePad.

"At All Things Digital" konverentsil aastal 2004, Steve Jobs viitas uus "Apple PDA" (ehk õigusjärglase Newton), mille ettevõte oli arenenud, kuid oli otsustanud mitte tuua turule.^[8]

Alates 2004 Einstein Project ^[9] on töötanud välja emuleerimise Newtoni kasutamiseks alternatiivse OS muudel alustel. See on praegu saadaval Sharp Zaurus, Apple Mac OS X, Nokia 770 ja N800, Microsoft Windows, PepperPad 3.Emulaator on avatud lähtekoodiga projekt, kuid nõuab originaal Newton ROM paigaldamist, et see töötaks. Alates septembrist 2010, Einstein töötab ka iPhones, iPads ja Android operatsioonisüsteemi arendamises alates märtsist 2011.^[10]

Newtonile on programme kirjutatud ka pärast arenduse lõpetamist. Uuteks funktsioonideks on näiteks e-raamatuluger, RSS-voo luger ja tabelite koostamise programm.

• MessagePad 100 (teine nimi H1000, OMP ja Original MessagePad)
• MessagePad 110
• MessagePad 120
• MessagePad 130
• eMate 300
• MessagePad 2000
• MessagePad 2100