LIMSwiki

See artikkel räägib aastast; Justamendi albumi kohta vaata artiklit 1996 (Justamendi album)

---

1996. aasta (MCMXCVI) oli 20. sajandi 96. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 21. jaanuar – Prantsusmaa tegi oma viimase tuumakatsetuse.

Veebruar

• 4. veebruar – Hiinas Lijiangi linna lähedal toimus 6,6 MW tugevune maavärin, mille tagajärjel hukkus 322 inimest, 17 000 inimest sai vigastada ja 300 000 inimest jäi kodutuks.

Märts

• 4. märts – Tel Avivi suurimas kaubanduskeskuses toimus enesetaputerroristide korraldatud pommiplahvatus, milles hukkus vähemalt 15 inimest ja vigastada sai üle 130 inimese.
• 24. märts – Maalt oli palja silmaga nähtav Hyakutake, heledaim komeet, mis Maast viimase 20 aasta jooksul on möödunud.
• 29. märts – Rio de Janeiro vangid võtsid 20 pantvangi ja ähvardasid need õhku lasta, kui ametnikud ei varusta neid relvade ja autodega, et nad saaksid vanglast lahkuda.

Aprill

• 2. aprill – Poola ekspresident Lech Wałęsa asus uuesti tööle Gdański laevatehase elektrikuna.
• Andrus Ansipil juhtus jalgrattaga sõites õnnetus: laupkokkupõrge sõiduautoga. Talle tehti 11-tunnine operatsioon ja ta oli 3 kuud voodihaige. Taastumine võttis aega 14 kuud.

Mai

• 10. mai – Džomolungmal möllanud tormis hukkus 8 alpinisti.
• 11. mai – Põhja-Bangladeshi läbis tornaado, surma sai üle 600 ja vigastada ligi 34 000 inimest.
• 13. mai – Bangladeshi põhjaosas hukkus tornaados üle 600 inimese.

Juuni

• 8. juuni – Hiina korraldas Lop Nori polügoonil tuumakatsetuse.

Juuli

• 2. juuli – Pariisis kogunesid fännid 25. surma-aastapäeva puhul Jim Morrisoni hauale.
• 12. juuli – lahutati prints Charlesi ja printsess Diana abielu.
• 19. juuli – avati XXVI suveolümpiamängud USA-s Atlantas.
• 27. juuli – Atlanta olümpiapargis plahvatas torupomm, hukkus üks ja haavata sai üle saja inimese.

August

• 9. august – Boriss Jeltsin vannutati teiseks ametiajaks Venemaa presidendiks.

September

• 3. september – Ameerika Ühendriigid alustasid Iraagi vastu operatsiooni "Desert Strike" (Kõrberünnak) vastuseks Arbīli linna ründamisele Iraagi armee poolt.

Oktoober

• 7. oktoober – Fox News Channel alustas teleprogrammi ülekandmist.

November

• 7. november – Norras loodi Slettnesi looduskaitseala.

Detsember

• 29. detsember – Guatemala kodusõda lõppes vaenupoolte vahel sõlmitud rahulepinguga.

Sündmused Eestis

• 1. jaanuar – jõustus nõue, et pankadel peab olema 50 miljoni Eesti krooni suurune omakapital.
• 1. jaanuar – tegevust alustas kultuuriministeerium, haridusministriks sai Jaak Aaviksoo ja kultuuriministriks Jaak Allik.^[1]
• 1. jaanuar – eratelekanalite EVTV ja RTV käivitasid ühisprogrammi, millest kasvas välja TV3.^[1]
• 4. jaanuar – lasteorganisatsiooni ELO initsiatiivil keelati üldhariduskoolides suitsetamine.^[1]
• 4. jaanuar – valitsus otsustas anda välismaalase passi umbes 300 000 Eestis elavale määratlemata kodakondsusega isikule.^[1]
• 23. jaanuar – Riigikogu kinnitas Johannes Kerdi kaitseväe juhatajaks.^[1]
• 14. märts – esimest korda tähistati emakeelepäeva.
• 30. aprilliks pidid Eestis elanikud, kes ei olnud Eesti Vabariigi kodanikud, esitama taotluse elamisloa saamiseks, kui nad ei olnud seda teinud esimeseks tähtpäevaks 12. juuliks 1995.
• 12. juuli – Eesti ja Läti peaministrid kirjutasid alla merepiiri lepingule, et lõpetada Liivi lahe kasutusega seotud vastuolud (tuntud kui "Räimesõda"). Selle kokkuleppega loobus Eesti varem ühepoolselt Eesti territoriaalmereks kuulutatud ulatuslikust merealast Ruhnu saarest ida pool, küll aga hakkas piir kulgema Ruhnust 12 meremiili ulatuses idas, lõunas ja läänes ning Liivi lahe põhjapoolsed alad jäid Eesti territoriaalmereks.
• 6. august – Euroopa Liidu asjade minister Endel Lippmaa lahkus valitsusest, sest tema hinnangul oli Tiit Vähi juhitav valitsus olnud liialt järeleandlik Vene erusõjaväelaste ja Eesti-Vene piiri ületamise osas ning kaugenemas Euroopa lepingu põhimõtetest.^[2]
• 14. august – erukindral Aleksander Einseln ning riigikogu liikmed Arnold Rüütel ja Enn Tarto tegid ühisavalduse, milles nõudsid Balti Julgeoleku Pakti sõlmimist kaitseks võimaliku Venemaa agressiooni vastu.^[2]
• 18. august – Otepääl suusatajate võistlusel Suverull jätsid Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu esikoha koju.
• 22. august – Eesti ja Läti parlament ratifitseerisid merepiiri leppe.^[2]
• 26. august – 1996. aasta Eesti presidendivalimised: presidendivalimiste esimeses voorus riigikogus president ei selgunud. Lennart Meri ega Arnold Rüütel saanud vajalikku 68 häält 101-st.^[2]
• 13. september – Kaitsepolitsei pidi kohaldama sundtoomist kaitseväe juhataja kindral Aleksander Einselnile, et viia ta kaitsejõudude peastaabi relvaäri asjus tunnistusi andma.^[2]
• 14. september – süttis Oru turbaraba, tulekahjus hävis umbes Eesti aastane turbavaru.^[2]
• 20. september – 1996. aasta Eesti presidendivalimised: Lennart Meri valiti tagasi Eesti presidendiks.
• 21. september – Eestist lahkus Rootsile müüdud uurimislaev Livonia.
• 26. september – Ameerika analüütik Ronald Asmus tutvustas Tallinnas uurimust, mis käsitles Balti riikide julgeoleku tagamist esialgse NATO-st väljajäämise järel.^[2]
• 9. oktoober – 1996. aasta Eesti-Šotimaa jalgpallimatš, mis pidi toimuma Tallinnas Kadrioru staadionil, jäi toimumata.
• 11. oktoober – Jõgevamaal Sõõru–Nõva teel toimus koolibussi ja veoauto vahel 8 hukkunuga Pala bussiõnnetus.
• 5. detsember – Tartus avati liikluseks Kroonuaia sild.

Sündinud

• 2. jaanuar – Õilme Võro, eesti sprinter
• 2. veebruar – Anna Maria Sepp, eesti purjetaja
• 5. veebruar – Anete Kociņa, läti odaviskaja
• 6. aprill – Kätlin Tammiste, eesti purjetaja
• 14. aprill – Abigail Breslin, USA näitleja
• 14. mai – Martin Garrix, Hollandi DJ
• 15. mai – Birdy, inglise laulja
• 15. mai – Karleen Kersa, eesti ujuja
• 10. juuni – Kristjan Ilves, eesti suusakahevõistleja ja suusahüppaja
• 13. juuni – Kingsley Coman, Prantsusmaa jalgpallur
• 2. juuli – Helina Metsik, eesti modell
• 15. juuni – Aurora Aksnes, Norra laulja
• 5. juuli – lammas Dolly, esimene kloonitud imetaja
• 8. juuli – Ksenia Belomestnova, Eesti allveesportlane
• 11. juuli – Alessia Cara, Kanada laulja
• 17. juuli – Vladislav Žarov, Eesti taekwondo-sportlane
• 24. juuli – Anette Veerpalu, eesti murdmaasuusataja
• 15. august – Maria Romanjuk, Eesti ujuja
• 19. august – Laura Tesoro, Belgia laulja
• 3. september – Veronika Domjan, Sloveenia kettaheitja
• 23. september – Valentin Bassov, Eesti veemotosportlane
• 25. september – Karli Allik, eesti võrkpallur
• 22. oktoober – Johannes Høsflot Klæbo, Norra murdmaasuusataja
• 14. november – Reio Käsnapuu, eesti veemotosportlane
• 15. november – Reena Koll, eesti teivashüppaja
• 23. detsember – Marten Liiv, eesti kiiruisutaja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1996

• 7. jaanuar – Elmar Salumaa, eesti usuteadlane
• 8. jaanuar – François Mitterrand, Prantsusmaa poliitik
• 28. jaanuar – Jossif Brodski, luuletaja
• 14. veebruar – Ivar Grünthal, eesti kirjanik ja ühiskonnategelane
• 17. veebruar – Hervé Bazin, prantsuse kirjanik
• 20. veebruar – Tōru Takemitsu, jaapani helilooja ja muusikateoreetik
• 21. veebruar – Boris Lukats, eesti graafik
• 23. veebruar – Inge Põder, eesti baleriin ja ballettmeister
• 23. veebruar – Paul Saagpakk, eesti keele- ja kirjandusteadlane
• 1. märts – Hilda Koni, eesti laulja
• 1. märts – Matti Vaga, eesti kirjastaja
• 2. aprill – Jaan Õun, eesti flötist
• 3. märts – Marguerite Duras, prantsuse kirjanik ja filmirežissöör
• 6. aprill – Leida Laius, eesti filmilavastaja
• 13. märts – Krzysztof Kieślowski, poola filmirežissöör
• 18. märts – Odysséas Elýtis, kreeka luuletaja
• 31. märts – Timothy Leary, USA psühholoog
• 11. aprill – Lemmo Erendy, eesti viiuldaja
• 21. aprill – Džohhar Dudajev, Nõukogude Liidu sõjaväelane, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president
• 3. mai – Vadim Želnin, Eesti loodusvaatleja ja ilmaennustaja
• 14. mai – Uno Sahva, eesti spordipedagoog
• 21. mai – Villem Raam, eesti kunstiteadlane
• 30. mai – Alo Mattiisen, eesti helilooja
• 9. juuni – Salme Reek, eesti näitleja
• 15. juuni – Ella Fitzgerald, USA laulja
• 17. juuni – Thomas Kuhn, USA teadusajaloolane ja teadusfilosoof
• 23. juuni – Andréas Papandréou, Kreeka poliitik
• 10. juuli – Eno Raud, eesti lastekirjanik
• 19. juuli – Kulno Süvalep, eesti lavastaja, näitleja ja näitekirjanik
• 8. august – Jüri Randviir, eesti maletaja ja maleajakirjanik
• 11. august – Vanga, bulgaaria selgeltnägija
• 14. august – Anu Presjärv, eesti nukunäitleja
• 13. september – Tupac Shakur, USA räppar
• 17. september – Spiro Agnew, USA poliitik
• 27. september – Leili-Maria Kask, eesti tõlkija ja toimetaja
• 27. september – Moḩammad Najībullāh, Afganistani poliitik
• 1. oktoober – Uno Kreen, eesti laulja
• 29. oktoober – Eugen Kapp, eesti helilooja ja muusikapedagoog
• 2. november – Jean-Bédel Bokassa, Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik, Kesk-Aafrika keiser
• 22. november – Juta Bedia, eesti tõlkija
• 25. november – Edisson Denissov, vene helilooja
• 25. november – Ott Ojamaa, eesti tõlkija ja kirjandusteadlane
• 1. detsember – Konrad Veem, eesti teoloog ja vaimulik
• 3. detsember – Babrak Karmal, Afganistani poliitik
• 6. detsember – Vladimir Sapožnin, Eesti viiuldaja ja estraadikunstnik
• 7. detsember – Laur Karu, Eesti arstiteadlane ja poliitik
• 19. detsember – Marcello Mastroianni, itaalia filminäitleja
• 20. detsember – Carl Sagan, USA astronoom
• 21. detsember – Harry Abel, eesti humorist
• 28. detsember – Pent Nurmekund, eesti keeleteadlane
• 31. detsember – Juhan Virkus, eesti ajakirjanik

Nobeli auhinnad

• füüsika – David Morris Lee, Douglas Osheroff, Robert Richardson
• keemia – Robert Curl, Harold Kroto, Richard Smalley
• meditsiin – Peter Doherty, Rolf Zinkernagel
• kirjandus – Wislawa Szymborska
• rahu – Carlos Filipe Ximenes Belo ja José Ramos Horta
• majandus – James Mirrlees, William Vickrey

Viited