LIMSwiki

1945. aasta (MCMXLV) oli 20. sajandi 45. aasta.

• 17. jaanuar – Punaarmee vallutas Varssavi.
• 20. jaanuar – Franklin D. Roosevelt vannutati neljandat korda Ameerika Ühendriikide presidendiks.
• 23. jaanuar – Saksa merevägi Kriegsmarine alustas Kuramaa kotti jäänud Saksa sõjaväelaste ja tsiviilisikute evakueerimist.
• 30. jaanuar – Nõukogude Liidu allveelaev uputas Saksa hospidallaeva Wilhelm Gustloff. Hukkus 9343 inimest; see on ajaloo suurima ohvrite arvuga laevahukk.

• 4. veebruar – Jalta konverentsil kohtusid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin, et panna paika sõjajärgse maailma tulevik.
• 13. veebruar – toimus Dresdeni pommitamine liitlasvägede (USA ja Suurbritannia) lennuväe poolt, mille käigus hukkus 350 kuni 400 tuhat tsiviilelanikku.
• 15. veebruar – Stockholmis asutati Eesti Teaduslik Selts Rootsis.
• 16. veebruar – USA alustas ulatuslikke pommirünnakuid Tokyole.
• 19. veebruar – Ameerika Ühendriikide relvajõud ründasid Iwo Jimat, algatades Iwo Jima lahingu.

• 10. märts – 300 USA pommitajat ründas Tokyot, hukkus vähemalt 83 000 inimest.
• 23. märts – USA ja Suurbritannia väed ületasid Teises maailmasõjas Reini jõe ja tungisid Saksamaale.
• 26. märts – Iwo Jima lahing lõppes USA vägede võiduga.

• 1. aprill – Ameerika Ühendriikide relvajõud ründasid Okinawat, algatades Okinawa lahingu.
• 12. aprill – tegevust alustas Sigtuna Eesti Gümnaasium
• 12. aprill – suri Franklin D. Roosevelt. Pärast seda sai Ameerika Ühendriikide presidendiks Harry S. Truman.
• 16. aprill – algas Berliini lahing.
• 27. aprill – Soome territooriumilt lahkusid viimased Saksa väed, lõpetades Lapi sõja.
• 30. aprill – Adolf Hitler sooritas Berliinis enesetapu.

• 3. mai – Saksa raketiteadlane Wernher von Braun ja veel 120 Saksa raketiteadlast alistusid Ameerika Ühendriikide vägedele. Hiljem aitasid nad alustada USA kosmoseprogrammi.
• 4. mai – suuradmiral Karl Dönitz käskis Saksa allveelaevadel naasta baasidesse.
• 8. mai – Saksamaa kapituleerus tingimusteta, lõpetades Euroopas Teise maailmasõja.
• 23. mai – riigipresident Karl Dönitz ja Saksa valitsuse liikmed arreteeriti Flensburgis liitlasvägede poolt.

• 26. juuni – San Franciscos kirjutas 50 riiki alla ÜRO asutamise hartale.

• 16. juuli – USA lõhkas New Mexico osariigis Alamogordos esimese tuumapommi.
• 28. juuli – USA pommitaja B-25 põrkas vastu New Yorgi pilvelõhkuja Empire State Buildingu hoonet, hukkus 13 inimest.
• 30. juuli – Jaapani allveelaev uputas USA sõjalaeva Indianapolis, hukkus 800 inimest.

• 6. august – USA lennuvägi heitis tuumapommi Hiroshimale.
• 9. august – USA lennuväe pommitaja Bockscar heitis Nagasaki linnale tuumapommi Fat Man.
• 14. august – Jaapan teatas, et nõustub Potsdami deklaratsiooni tingimustega. USA president kuulutas välja Jaapani alistumise.
• 17. august – kuulutati välja Indoneesia iseseisvus.

• 2. september – Jaapani kapituleerumisega lõppes Teine maailmasõda.
• 10. september – Norras mõisteti surmanuhtlus Saksa okupatsiooni ajal valitsust juhtinud Vidkun Quislingile.

• 10. oktoober – Saksamaal saadeti ametlikult laiali Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei.
• 16. oktoober – moodustati ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO).
• 21. oktoober – Prantsusmaal osalesid naised esimest korda valimistel.

• 16. november – Londonis allkirjastasid 37 riiki UNESCO põhikirja.
• 20. november – Saksamaal algas Nürnbergi protsess.

• 27. detsember – Washingtonis asutati Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

• 1. jaanuar – Eestis oli 854 000 elanikku, kellest eestlasi oli 831 000 ehk 97,3%^[1].
• 17. jaanuar – EELK piiskopi asetäitjaks valiti August Pähn^[1].
• 18. jaanuar – Petseri maakond kaotati^[1].

• 1. veebruar – taas hakkas ilmuma ajakiri Looming^[1].

• 2. märts – Pirita, Merivälja, Iru ja Kose küla^[küsitav] liideti Tallinna linnaga^[1].
• 6. märts – avati Kuressaare lennujaam.
• 9. märts – Eesti Apostlik Õigeusu Kirik muutus osaks Vene Õigeusu Kirikust^[1].

• 4. mai – valdade allüksustena moodustati 637 külanõukogu^[1]. Sellest sai alguse Eesti ala uus administratiivne jaotus^[1].
• 18. mai – Tallinnas moodustati neli linnarajooni: Kopli, Nõmme, Kesk- ja Mererajoon^[1].

• Kevadel hakati linnades ulatuslikult koristama varemeid, mille asemele rajati palju haljasalasid^[1].

• 8. juuni – Rootsis oli sel ajal 6554 eestirootslast ja 21 815 eestlast^[1].
• 10. juuni – NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee otsustas alustada põlevkivi läbimõtlematut kaevandamist^[1].
• 17. juuni – Stockholmis asutati Eesti Organisatsioonide Liit^[1].

• 15. august – toimus esimene sõjajärgne küüditamine Eestis, mille käigus viidi Siberisse üle 400 kohaliku sakslase^[1].

• 6. detsember – Stockholmis moodustati Välismaine Eesti Kirjanike Liit^[1].
• 27. detsember – EK(b)P Keskkomitee ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu andis välja otsuse "Abinõudest võitluse tugevdamiseks kodanlik-natsionalistliku põrandaaluse ja tema relvastatud jõudude vastu"^[1].
• 29. detsember – Võrus arreteeriti nõukogudevastase tegevuse pärast 48 koolinoort.

• Asutati Eesti NSV Arhitektide Liit.^[1]
• Asutati Eesti NSV Teatriühing.^[1]
• Pandi alus Lydia Koidula Memoriaalmuuseumile.^[1]
• Asutati Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut.^[1]
• Aasta lõpuks ilmus Eestis 23 ajalehte ja 13 ajakirja.^[1]
• Abja-Paluoja sai aleviks.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1945

• 10. jaanuar – Rod Stewart, Suurbritannia laulja
• 28. jaanuar – Avo-Rein Tereping, eesti psühholoog
• 29. jaanuar – Tom selleck, ameerika näitleja
• 6. veebruar – Bob Marley, Jamaica reggae-laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja rastafari
• 9. veebruar – Mia Farrow, USA näitleja
• 14. veebruar – Hans Adam II, Liechtensteini vürst
• 13. märts – Anatoli Fomenko, vene matemaatik ja ajaloolane
• 21. märts – Henrik Nordbrandt, taani luuletaja
• 24. märts – Roman Ubakivi, eesti jalgpallitreener
• 14. aprill – Ritchie Blackmore, inglise kitarrist
• 30. aprill – Annie Dillard, ameerika kirjanik
• 6. mai – Bob Seger, ameerika muusik
• 14. mai – Yokhanan Vollakh, Iisraeli jalgpallur
• 15. mai – Duarte, Portugali kuningliku perekonna pea
• 2. juuni – Peeter Urbla, eesti filmilavastaja ja -produtsent
• 1. juuli – Debbie Harry, ameerika laulja, laulukirjutaja ja näitleja
• 26. juuli – Helen Mirren, Briti näitleja
• 27. august – Maimu Berg, eesti kirjanik, kriitik ja poliitik
• 11. september – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur ja jalgpallimänedžer
• 12. oktoober – Aurore Clément, Prantsuse filminäitleja
• 19. oktoober – John Lithgow, USA filminäitleja
• 20. oktoober – Kostel Gerndorf, Eesti majandusteadlane
• 5. november – Svetlana Tširkova (Lozovaja), Eesti vehkleja
• 19. november – Frans Sammut, Malta kirjanik
• 20. november – Aldo Kals, eesti ajaloolane
• 21. november – Goldie Hawn, USA näitleja
• 21. november – Reimand Reinhold, Eesti sporditegelane
• 5. detsember – Moshe Katsav, Iisraeli president 2000–2007
• 6. detsember – Viktor Kass, eesti maletreener
• 24. detsember – Lemmy Kilmister, briti muusik (Motörhead)

 Pikemalt artiklis Surnud 1945

• 9. jaanuar – Jüri Uluots, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
• 14. jaanuar – Vilhelms Purvītis, läti maalikunstnik ja Riia Kunstiakadeemia asutaja
• 16. jaanuar – Kaarel Liidak, Eesti poliitik
• 1. veebruar – Johan Huizinga, hollandi ajaloolane ja filosoof
• 15. veebruar – Bernhard Abrams, Eesti sõjaväelane
• 20. veebruar – Karl Iman, Eesti sõjaväelane
• 14. märts – Karl Säre, Eesti kommunist
• 16. märts – Marius Fabre, prantsuse kabetaja
• 12. aprill – Franklin Delano Roosevelt, USA 32. president
• 18. aprill – Wilhelm, Albaania vürst
• 26. aprill – Pavlo Skoropadski, Ukraina hetman
• 28. aprill – Benito Mussolini, itaalia poliitik
• 30. aprill – Adolf Hitler, Saksa poliitik
• 1. mai – Jaak Reichmann, eesti kohtunik ja poliitik
• 10. mai – Aadu Birk, Eesti ja Saksamaa sõjaväelane
• 31. juuli – Ludwig Müller, saksa usuteadlane
• 26. september – Béla Bartók, ungari helilooja
• 17. november – Friedrich Franz IV, endine Mecklenburg-Schwerini suurhertsog
• 21. detsember – George S. Patton, USA sõjaväelane
• 26. detsember – Duy Tan, endine Annami kuningas
• 28. detsember – Theodore Dreiser, ameerika kirjanik

• füüsika – Wolfgang Pauli
• keemia – Artturi Ilmari Virtanen
• meditsiin – Alexander Fleming, Ernst Boris Chain ja Howard Walter Florey
• kirjandus – Gabriela Mistral
• rahu – Cordell Hull