LIMSwiki

1925. aasta (MCMXXV) oli 20. sajandi 25. aasta.

 Pikemalt artiklis Jaanuar 1925

• 3. jaanuar – Benito Mussolini alustas Itaalias diktatuuri.

• 5. jaanuar – Nellie Tayloe Ross vannutati Wyomingi kubernerina ametisse, saades USA esimeseks naiskuberneriks.

• ...

• ...

• 10. aprill – ilmus F. Scott Fitzgeraldi romaan "Suur Gatsby" ("The Great Gatsby").
• 26. aprill – feldmarssal Paul von Hindenburg valiti Saksamaa presidendiks.

• ...

• 17. juuni – 29 riiki kirjutasid alla Genfi protokollile mürkgaaside kasutamise keelustamisest.
• 26. juuni – esilinastus Charlie Chaplini film "Kullapalavik" ("The Gold Rush").

• 10. juuli – NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega asustati Nõukogude Liidu riiklik infoagentuur TASS.
• 18. juuli – ilmus Adolf Hitleri "Mein Kampfi" esimene köide.
• 21. juuli – Ameerika kooliõpetaja John T. Scopes mõisteti evolutsiooni õpetamise eest süüdi ja talle määrati 100 dollari suurune trahv.

• ...

• ...

• 2. oktoober – Šoti leiutaja John Logie Baird esitles esimest töötavat televisiooni süsteemi.
• 19.–25. oktoober – leidis aset Petriči intsident.

• 28. oktoober – Tutanhamoni surimask paljastati esimest korda pärast 3250 aastat.

• ...

• 17. detsember – ilmus ameerika kirjaniku Theodore Dreiseri romaan "Ameerika tragöödia" ("An American Tragedy").
• 21. detsember – esilinastus Sergei Eisensteini film "Soomuslaev "Potjomkin"" ("Броненосец Потёмкин").

• 4. jaanuar – toimus Eesti korvpallikoondise hooaja esimene maavõistlus, milles võideti Lätit 30:23.^[1]
• 7. jaanuar – Eesti Spordilehes avaldati Eesti suurima sportlase valimise tulemused. Suurimaks sportlaseks sai kümnevõistleja Aleksander Klumberg, järgnesid maadleja Eduard Pütsep, jooksja Jüri Lossman, tõstja Alfred Neuland, maadleja Georg Lurich, kergejõustiklane ja tõstja Harald Tammer, jalgpallur August Lass, kergejõustiklased Valter Ever ja Johannes Villemson ning jalgpallur Harald Kaarmann.^[1]
• 11. jaanuar – Voldemar Väli võitis Viiburi maadlusturniiri finaalis olümpiavõitjat Kustaa Pihlajamäkit.^[1]
• 27. jaanuar – algasid esimesed Eesti meistrivõistlused käsipallis (võrk- ja korvpallis).^[1]
• 31. jaanuar – maadleja Jaan Jaago tuli Berliini MM-il viiendat korda elukutseliste maailmameistriks.^[1]

• 2. veebruar – kinnitati Kaitseliidu põhikiri.^[2]
• 5. veebruar – Riigikogu võttis vastu Kultuurkapitali seaduse.
• 12. veebruar – Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seaduse.^[2]
• 12. veebruar – Riigikogu võttis vastu riigikorra kaitse seaduse.^[2]
• 28. veebruar – Eesti käsipallimeistrivõistluste (toonane nimetus) esimeseks meistriks tuli Tallinna Flora naiskond naiste võrkpallis.^[1]

• 7. märts – Eesti esimeseks meistriks võrkpallis tuli Tallinna Sport.^[1]
• 15. märts – toimusid Eesti-Läti maavõistlused maadluses, mille Eesti võitis 21:15.^[1]
• 29. märts – Eesti esimeseks meistriks korvpallis tuli Tallinna Sport.^[1]

• 5. aprill – lõppesid Eesti esimesed lauatennise- ehk pingpongivõistlused, mille võitis Oskar Kanarbik.^[1]
• 25. aprill – Tallinnas avati Seltskondlik Maja, millest sai Eesti intelligentsi, poliitikute ja seltskonnategelaste kogunemiskoht.^[2]

• 14. mai – Eesti Spordilehes ilmus esimest korda Eestis sporditeemaline ristsõna.^[1]
• 8. mai – Eesti suuruselt teine kommertspank Harju Pank läks pankrotti^[2].
• 14. mai – Jõgeval asutati esimene Naiskodukaitse jaoskond.

• 7. juuni – Raudalu maanteel toimus Eesti esimene 1 km pikkune autode ja mootorrataste kiirusvõistlus, mille võitis August Saar oma Opeliga.^[1]
• 8. juuni – Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks sai ungarlane Ferenc Nagy.^[1]
• 14. juuni – Väike-Maarjas avati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
• 14. juuni – Tallinnas avati Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse modernne hoone.^[2]
• 16. juuni – Riigikogu võttis vastu seaduse, mille kohaselt asundustalunikele ja talurentnikele lubati rendile antud maa erastada; tasumisajaks määrati kuni 60 aastat.^[2]
• 19. juuni – Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi: kuldsel kilbivälja kolm sinist leopardina kujutatud lõvi.
• 28. juuni – Kaunases toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, kus Eesti võitis 1:0. Enne seda mängu ei olnud Eesti maavõistlustel võitnud kaks aastat.^[1]
• Juunis alustas Tallinnas kohvikus Marcelle tegevus Eesti esimene elukutseline džässorkester The Murphy Band.^[2]

• 7. juuli – Eestis toimus esimene jalgrattakross. Distantsi pikkus oli 30 km.^[1]

• 16. august – avati Tallinna Jalgpalli Klubi jalgpalliväljak, mis oli esimene spetsiaalne jalgpallistaadion Eestis.^[1]
• 29. august – Tartus algasid 31. augustini kestnud Vanemuise seltsi 60. aastapäeva üritused: pidulik aktus, kontsert, näitus, kanti ette mitmeid näidendeid.^[2]
• 30. august – avati Rakvere Vabadussõja mälestussammas, mille autor on Amandus Adamson.
• 8. september – Tallinnas avati politseikool, mille alam klass valmistas neljakuulistel kursustel ette kordnikke, kõrgem klass (6 kuud) politsei rajooniülemaid.
• 17. september – Otepää ümbruskonnas algasid suured kaitseväe õppused: osa võttis 8000 meest, mitmed lennukid, soomusrongid ja tankid.^[2]
• 27. september – Tallinnas Kadrioru ringteel toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused jalgrattaspordis.^[1]
• 28. oktoober – Tallinnas läks Narva maanteel käiku esimene elektritrammiliin.

• 29. november – Tallinnas algasid 22. novembrini kestnud Estonia seltsi 60. aastapäeva üritused: kontserdid, etendused, ball, raut.^[2]

• 8. detsember – Kuressaares asutati esimene Naiskodukaitse jaoskond.
• 12. detsember – Tallinnas avati moodne 360 kohaga kaitseväe keskhaigla.^[2]
• 20. detsember – Pärnumaal avati Võlla mõisas Kõrgem algkool. Hoones toimus 12-kuuline remont.

• Sel aastal oli tähelepanuväärselt hoogustunud Eestist väljarändamine^[2]. Sel aastal lahkub Eestist 2646 inimest (kogu vabariigi jooksul 17 000 inimest)^[2]. Kõige rohkem minnakse Austraaliasse ja Brasiiliasse.^[2]

 Pikemalt artiklis Sündinud 1925

• 9. jaanuar – Lee Van Cleef, USA näitleja
• 15. jaanuar – August Englas, eesti maadleja
• 17. jaanuar – Gunnar Birkerts, Läti-USA arhitekt
• 18. jaanuar – Gilles Deleuze, prantsuse filosoof
• 24. jaanuar – Maria Tallchief, USA baleriin
• 26. jaanuar – Joan Leslie, USA näitleja ja tantsija
• 26. jaanuar – Paul Newman, USA näitleja ja filmilavastaja
• 30. jaanuar – Douglas Engelbart, USA insener ja leiutaja
• 30. jaanuar – Dorothy Malone, USA näitleja
• 4. veebruar – Arne Åhman, rootsi kergejõustiklane
• 8. veebruar – Jack Lemmon, USA näitleja
• 17. veebruar – Hal Holbrook, USA näitleja
• 18. veebruar – George Kennedy, USA näitleja
• 19. veebruar – Leslie Laing, Jamaica jooksja
• 21. veebruar – Sam Peckinpah, USA filmilavastaja ja stsenarist
• 4. märts – Paul Mauriat, prantsuse helilooja ja dirigent
• 13. märts – John Tate, USA matemaatik
• 19. märts – Brent Scowcroft, USA sõjaväelane ja riigitegelane
• 14. aprill – Rod Steiger, USA näitleja
• 19. aprill – Hugh O'Brian, USA näitleja
• 25. aprill – Wendo Kolosoy, Kongo muusik
• 30. aprill – Johnny Horton, USA laulja
• 14. mai – Oona O'Neill, Charles Chaplini neljas abikaasa
• 16. mai – Nílton Santos, Brasiilia jalgpallur
• 22. mai – Helgi Hirv, eesti graafik
• 28. mai – Bülent Ecevit, Türgi poliitik ja tõlkija
• 31. mai – Frei Otto, saksa arhitekt ja ehitusinsener
• 8. juuni – Barbara Bush, USA presidendi George H. W. Bushi abikaasa
• 9. juuni – Keith Laumer, ameerika ühendriikide ulmekirjanik
• 11. juuni – William Styron, USA kirjanik
• 21. juuni – Maureen Stapleton, USA näitleja
• 25. juuni – June Lockhart, USA näitleja
• 1. juuli – Farley Granger, USA näitleja
• 2. juuli – Patrice Lumumba, Kongo Demokraatliku Vabariigi esimene peaminister
• 10. juuli – Mahathir Mohamad, Malaisia peaminister
• 20. juuli – Frantz Fanon, Martinique'i psühhiaater ja filosoof
• 23. juuli – Quett Masire, Botswana poliitik, president 1980–1998
• 2. august – Jorge Videla, Argentina diktaator
• 8. august – Alija Izetbegović, Bosnia poliitik
• 11. august – Arlene Dahl, USA näitleja ja ettevõtja
• 15. august – Mike Connors, USA näitleja
• 22. august – Honor Blackman, inglise näitleja
• 23. august – Robert Mulligan, USA filmi- ja telelavastaja
• 28. august – Donald O'Connor, USA näitleja
• 2. september – Hugo Montenegro, USA helilooja ja orkestrijuht
• 6. september – Jimmy Reed, USA bluusmuusik
• 8. september – Peter Sellers, briti koomik ja näitleja
• 13. september – Mel Tormé, USA muusik
• 16. september – B.B. King, USA bluusimuusik
• 22. september – Yogi Berra, USA pesapallur
• 26. september – Marty Robbins, USA kantrimuusik ja rallisõitja
• 27. september – Mihhail Dorovatovski, eesti filmioperaator
• 28. september – Seymour Cray, USA arvutitehnik
• 30. september – Adolfas Mekas, leedu päritolu USA filmilavastaja
• 13. oktoober – Margaret Thatcher, Briti poliitik
• 13. oktoober – Lenny Bruce, USA koomik, ühiskonnakriitik ja satiirik
• 21. oktoober – Celia Cruz, Kuuba laulja
• 23. oktoober – Johnny Carson, USA telesaatejuht ja koomik
• 25. oktoober – Kalju Kangur, eesti kirjanik
• 10. november – Richard Burton, briti näitleja
• 17. november – Rock Hudson, USA näitleja
• 19. november – Zygmunt Bauman, poola-juudi sotsioloog
• 19. november – Olav Männi, Eesti skulptor
• 19. november – Juta Ojamaa, Eesti kergejõustiklane ja õpetaja
• 20. november – Robert F. Kennedy, USA poliitik
• 21. november – Ilona-Filgia Kammaru, Eesti murdmaasuusataja
• 21. november – Uno Uiga, eesti koorijuht ja muusikapedagoog
• 2. detsember – Julie Harris, USA näitleja
• 3. detsember – Kaljo Kiisk, eesti näitleja, filmilavastaja ja poliitik
• 5. detsember – Anastasio Somoza Debayle, Nicaragua poliitik
• 8. detsember – Sammy Davis Jr., USA laulja ja näitleja
• 11. detsember – Paul Greengard, USA neuroteadlane ja farmakoloog
• 18. detsember – Peggy Cummins, iiri näitleja
• 21. detsember – Einari Koppel, eesti näitleja
• 28. detsember – Milton Obote, Uganda poliitik, president 1966–1971 ja 1980–1985

 Pikemalt artiklis Surnud 1925

• 8. jaanuar – George Bellows, USA kunstnik
• 18. jaanuar – John McTaggart Ellis McTaggart, briti filosoof
• 22. jaanuar – Fanny Bullock Workman, USA geograaf ja alpinist
• 2. veebruar – Jaap Eden, Hollandi kiiruisutaja ja jalgrattur
• 3. veebruar – Oliver Heaviside, inglise insener, matemaatik ja füüsik
• 17. veebruar – Nikodim Kondakov, vene kunstiajaloolane
• 14. märts – Walter Camp, USA sporditegelane
• 14. aprill – John Singer Sargent, USA kunstnik
• 16. aprill – Günther, endine Schwarzburgi vürst
• 2. mai – Johann Palisa, Austraalia astronoom
• 3. mai – Clément Ader, prantsuse leiutaja ja insener
• 14. mai – H. Rider Haggard, inglise kirjanik
• 22. mai – John French, Inglise sõjaväelane ja väejuht
• 1. juuni – Thomas R. Marshall, USA poliitik
• 3. juuni – Camille Flammarion, prantsuse astronoom
• 17. juuni – Adolf Pilar von Pilchau, baltisaksa poliitik
• 20. juuni – Josef Breuer, Austria arst ja füsioloog
• 29. juuni – Christian Michelsen, Norra poliitik ja ettevõtja
• 1. juuli – Erik Satie, prantsuse helilooja ja pianist
• 17. juuli – Lovis Corinth, saksa kunstnik ja graafik
• 26. juuli – Gottlob Frege, saksa matemaatik
• 26. juuli – William Jennings Bryan, USA poliitik
• 15. august – Konrad Mägi, eesti maalikunstnik
• 16. september – Leo Fall, Austria helilooja
• 10. oktoober – James Buchanan Duke, USA tööstur
• 14. oktoober – Eugen Sandow, saksa kulturist
• 5. november – Sidney Reilly, briti salaagent
• 6. november – Khai Dinh, Annami kuningas
• 10. november – Johann Richard Mucke, Saksa teadlane
• 5. detsember – Władysław Reymont, poola kirjanik
• 11. detsember – Julian Michaux, poola vehkleja
• 27. detsember – Oskar von Ekesparre, endine Saaremaa maamarssal
• 28. detsember – Sergei Jessenin, vene luuletaja (enesetapp)
• 31. detsember – J. Gordon Edwards, filmilavastaja, produtsent ja stsenarist

• füüsika – James Franck, Gustav Ludwig Hertz
• keemia – Richard Adolf Zsigmondy
• meditsiin – auhinda ei antud välja
• kirjandus – George Bernard Shaw
• rahu – Austen Chamberlain, Charles Gates Dawes