LIMSwiki

19. august on Gregoriuse kalendri 231. (liigaastal 232.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. august (1901–2099).

• 1828 – tööd alustas Tartu elementaarkooliõpetajate seminar.^[1]
• 1907 – asutati Eesti Kirjanduse Selts, mille esimeheks valiti Villem Reiman.^[2]
• 1911 – Tallinnas toimusid esimesed spordiseltsidevahelised olümpiamängud.^[3]
• 1917 – Tallinna linnavolikogu valimistel said võidu bolševikud, kelle esindaja Jaan Anvelt valiti linnavolikogu juhatajaks ja Voldemar Vöölmann linnapeaks.
• 1938 – Vabariigi Valitsus võttis Kaali järve looduskaitse alla.
• 1944 – Paldiskisse saabusid soomepoisid (Soome 200. jalaväerügement), et jätkata võitlust kodumaa pinnal. Saabunud väeosa allutati kohe Saksa ohvitseridele ja lahutati osadeks: I pataljon saadeti Tartu alla, II pataljon Kehra õppelaagrisse.
• 1965 – asutati Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, peanäitejuhiks sai Voldemar Panso.
• 1994 – Eesti naiste jalgpallikoondis pidas Kaunases oma esimese maavõistlusmängu. Leedu naiskonnale jäädi alla 0:3.^[4]
• 1991 – augustiputš: Tallinnas maandusid dessantväelased, Eesti teedele ilmusid sõjaväekolonnid, punalaevastik blokeeris Tallinna sadama merelt. EV Ülemnõukogu, valitsuse, Eesti Komitee, Rahvarinde ja Ametiühingute Kesknõukogu avaldustes mõisteti riigipöördekatse hukka, toetati Venemaa demokraatiat ja kutsuti eestlasi üksmeelsele tegevusele.

• 1768 – Peterburis pandi alus Iisaku peakirikule.
• 1839 – Louis Daguerre esitles fotografeerimistehnikat, mis tema järgi sai nimeks dagerrotüüpia.
• 1848 – New York Herald teatas kullaleidudest Californias, vallandades sellega California kullapalaviku.
• 1919 – Afganistan sai Suurbritanniast sõltumatuks.
• 1927 – Venemaa kirikupea metropoliit Sergius I tunnistas Vene Õigeusu Kiriku lojaalsust nõukogude võimule.
• 1936 – suur terror: algas Moskva protsessidest esimene: väidetava Trotski-Zinovjevi terrori keskuse vastu.
• 1939 – sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vaheline kaubandusleping, mis kindlustas Saksamaa võimekuse pidada sõda.
• 1945 – Augustirevolutsioon Vietnamis: Viet-minh Hồ Chí Minhi juhtimisel hõivas Hanoi.
• 1960 – Sputnik 5 viis orbiidile kaks koera (Belka ja Strelka), lisaks 40 hiirt ja kaks rotti. Tegemist oli esimeste elusorganismidega, kes kosmosest ka elusana Maale naasevad.
• 1991 – algas Augustiputš Nõukogude Liidus: televisioonis ja raadios loeti ette Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee pöördumine.
• 1995 – Sarajevo lähedal hukkus USA eriesindaja endises Jugoslaavias, endine USA suursaadik Eestis Robert Frasure. Eesti president Lennart Meri andis talle postuumselt Maarjamaa Risti I klassi ordeni.

 Pikemalt artiklis Sündinud 19. augustil

• 1883 – Coco Chanel, prantsuse moelooja
• 1936 – Merike Rõtova, eesti maletaja ja maleajakirjanik
• 1936 – Lembit Saarnits, eesti õigusteadlane
• 1937 – Aleksandr Vampilov, vene kirjanik
• 1940 – Johnny Nash, ameerika muusik
• 1942 – Elmar-Johannes Truu, Eesti poliitik
• 1946 – Leo Karpin, eesti meelelahutussaadete režissöör
• 1950 – Sirje Runge, eesti maalikunstnik ja disainer
• 1950 – Tarmo Mänd, Eesti poliitik
• 1951 – John Deacon, Queeni basskitarrist
• 1958 – Ülle Kruus, eesti kunstiajaloolane
• 1963 – Pille-Riin Purje, eesti teatrikriitik
• 1964 – Valeria Ränik, eesti kirjanik
• 1979 – Ivan Geško, ukraina kergejõustiklane
• 1982 – Ele Millistfer, eesti laulja
• 1986 – Christina Perri, USA laulja

 Pikemalt artiklis Surnud 19. augustil

• 0014 – Augustus
• 1493 – Friedrich III, Saksa-Rooma keiser
• 1662 – Blaise Pascal, prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof
• 1819 – James Watt, šoti insener
• 1936 – Federico García Lorca, hispaania näitekirjanik ja luuletaja
• 1941 – Anton Teetsov, eesti pangandustegelane
• 1982 – Ago Neo, eesti maadleja
• 1990 – Olavi Alakulppi, Soome ja USA murdmaasuusataja
• 1994 – Linus Pauling, USA biokeemik
• 2012 – Tony Scott, Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent
• 2013 – Olev Subbi, eesti kunstnik
• 2015 – Aleksander Heintalu (Vigala Sass), eesti ravitseja

• Paasapäev
• Rahvusvaheline humanitaarabi päev
• Afganistani iseseisvuspäev (1919, vaata artiklit Rawalpindi rahu)

• ...