LIMSpec Wiki

See artikkel räägib sapipõie sapist; maksasapi kohta vaata artiklit Maksasapp

Sapp ehk sapivedelik (ladina keeles bilis) on enamikul inimestel ja paljudel selgroogsetel maksa rakkude poolt sapijuhade kaudu sapipõide kogunev seedenõre.^[1] Ühissapijuha kaudu liigub sapivedelik kaksteistsõrmikusse.^[2]

Sappi eritub maksast ööpäev läbi.

Sapp, mis on värvuselt kuldkollane (olenevalt sapipigmentidest ka kuldpruun kuni rohekas) vedelik, koguneb sapipõide söögikordade vahepeal. Pärast söömist, kui eelseedinud toidumass liigub kaksteistsõrmikusse, hakkab sapipõis hormooni koletsüstokiniin-pankreosümiini toimel perioodiliselt kokku tõmbuma ning ühissapijuha kaudu sappi kaksteistsõrmikusse pritsima.

Sapi eritumise kiirust mõjutavad nii humoraalne kui ka neuraalne regulatsioon.

Sapi koostis on loomaliigiti ja ka indiviiditi erinev, olenedes nii pärilikest teguritest kui ka söödavast toidust ja selle kogustest.

Sapil on oluline roll enterohepaatilises tsirkulatsioonis (sool-värativeen-maks-sapp-sool) ja tsirkulatsioon saab toimuda seni kuni soolesisaldistes leidub rasva.

Sapp seedeensüüme oluliselt ei sisalda. Maksasagarike poolt kolesteroolist valmistatavad sapisoolad (sapphapete soolad) on aga lipiidide seedimiseks vältimatud.

Sapp sisaldab rohkesti kolesterooli.

Loomasapp leiab kulinaarias vähe kasutust, kuna sapipõie seedenõre on kibeda maitsega. Seetõttu tuleks kalu rookides või loomade sisikonda eemaldades sapipõis eemaldada ettevaatlikult, et selle vedelik ei valguks laiali.

Osades kultuurides valmistatakse madude sapist (inglise snake bilewine) koos alkoholiga erilist jooki, millel usutakse olevat ravitoime.

• bilirubiin
• ensüümid
• enterohepaatiline tsirkulatsioon
• hormoonid
• kolesterool
• maks
• sapijuha
• sapikapillaarid
• sapinõristid
• sapipigmendid
• sapiseep
• sapphape
• ühissapijuha

• JOHN G. REINHOLD, L. KRAEER FERGUSON ja AMBROSE HUNSBERGER, JR.,THE COMPOSITION OF HUMAN GALLBLADDER BILE AND ITS RELATIONSHIP TO CHOLELITHIASIS, Veebiversioon (vaadatud 25.11.2013) (inglise keeles)
• Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 320-323, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.