LabLynx Wiki

34	0 0 0 6 18 8 2
Se 78,971
Selen

Selen (Se — selenium latinan kelel) om 34nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kudendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kudenden gruppan päalagruppas, VIA), tabluden nelländes periodas.

Ühthine ümbrikirjutand

Selen om levitadud londuses, mülünd Man kores om 0,5 grammad tonnas. Voib löuta elementad puhthas olendas.

Ročižed Jons Jakob Bercelius i Gotlib Gan-himikad avaižiba selenan vl 1817. Nimitihe grekan Kudmaižen σελήνη-nimitusen mödhe selene, selen om telluran pojav i vasttase sen ühtes, latin.: Tellus znamoičeb «Ma».

Selen da sen ühtnendad oma morijad, no element om tarbhaine biologižikš lujas peniš koncentracijoiš.

Fizižed ičendad

Puhtaz selen om hudr hoštai substancii. Kovan elementan nell' allotropišt modifikacijad om olmas: hahk metalline, rusked kristalline (ruskedpakuižen, muzarusttan i rusttan ližamujun), rusked amorfine, must stöklanvuitte.

Atommass — 78,971. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,79 g/sm³. Suladandlämuz — 490 K. Kehundlämuz — 958,1 K.

Londuseline selen kogoneb kudes izotopaspäi. Viž oma stabiližed: ⁷⁴Se (0,87 %), ⁷⁶Se (9,02 %), ⁷⁷Se (7,58 %), ⁷⁸Se (23,52 %), ⁸⁰Se (49,82 %). Kudenz' om ⁸²Se (9,19 %), kändase kriptonaks kaksitadud β-čihodamižen kal't, sen pol'čihodamižen pord om 8,76 x 10¹⁹ vot i ülitab Kaikusen igäd. Om sätud 24 radioaktivišt izotopad 65..73, 75, 79, 81 i 83..94 atommassanke i niiden ühesa izomärad. Kaikiš hätkembad čihodajad oma ⁷⁹Se-izotop (T_½=327 tuhad vozid), ⁷⁵Se (119,8 päivest) i ⁷²Se-izotop (T_½=8,4 päivest). Kaikiš hätkembad eläjad izomärad oma ^81mSe 57,28 minutad pol'čihodamižen pordonke i ^73mSe (39,8 minutad). Radioaktivižed izotopad hajetas β-čihodamižen kal't, kändasoiš arsenaks (izotopad 65, 67, 69 mugažo germanijaks protonižen čihodamižen kal't penes märas) vai bromaks.

Himižed ičendad

Selen om rikin pojav himižiden ičendoiden mödhe. Muigotandmärad: −2 (H₂Se), 0, +4 (SeO₂), +6 (H₂SeO₄). Rikin erineden, selen kut elementarine substancii ei voi palada il'mas ližadusita, i sen himine aktivižuz om vähemba. Mugažo selenan +6 muigotandmäranke ühtnendad oma lujad muigotajad, −2 — lujad endištajad (äjan lujemb mi rikin).

Poltta selenad voib lämbitamižen jäl'ghe vaiše, palab vitkos sinižel leskusel i sädab dioksidad:

{\mathsf {Se+O_{2}{\xrightarrow[{250^{o}C}]{}}SeO_{2}}}

Muigotuz rikmuiktusel:

{\mathsf {Se+2H_{2}SO_{4}\rightarrow SeO_{2}+2SO_{2}+2H_{2}O}}

Reagiruib galogenidenke honuzližel lämudel:

{\mathsf {2Se+5F_{2}\rightarrow SeF_{4}+SeF_{6}}}

{\mathsf {Se+2Cl_{2}\rightarrow SeCl_{4}}}

{\mathsf {3Se+3Br_{2}\rightarrow Se_{2}Br_{2}+SeBr_{4}}}

{\mathsf {Se+2I_{2}+3H_{2}O\rightarrow H_{2}SeO_{3}+4HI}}

Kävutand

Selen da sen ühtnendad oma pol'veimed, i sikš niiden znamoičend elektronikan täht om luja.

⁷⁵Se-izotop om gamma-sädegoičendan purde, kävutase defektoskopas konstrukcijoiden i ühthekeitandan pärmgiden kontrolin täht.

Joudjaližen elementan pened lugumärad kävutasoiš medicinas äjiden läžundoiden profilaktikan täht, erigoittud i jodanke, Q10-koenzimanke ühtes. Selenan 200 mikrogramman jogapäiväline otand südäimehe poleneb rakan statjoid 40 procentas.

Ottas metallišt selenad i natrijan selenitad (Na₂SeO₃) stöklan rusttan i ruzavan mujutandan täht, sen paloin Moskvan Kremlin tähthaižed oma tehtud selenan kävutandanke.

LabLynx Wiki

Ühthine ümbrikirjutand

Fizižed ičendad

Himižed ičendad

Kävutand

Irdkosketused