LabLynx Wiki

See artikkel räägib aastast, Mari-Leenu albumi kohta vaata artiklit 1987 (album).

---

1987. aasta (MCMLXXXVII) oli 20. sajandi 87. aasta.

• 22. jaanuar – Pärast altkäemaksu võtmises süüdimõistmist lasi USA Pennsylvania osariigi laekur R. Budd Dwyer end pressikonverentsil telekaamerate ees maha.

• 23. veebruar – Maale jõudis valgus Suures Magalhãesi Pilves plahvatanud supernoovalt SN 1987A.

• 6. märts – Briti reisiparvlaev Herald of Free Enterprise läks veidi aega pärast Zeebrugge sadamast lahkumist ümber. Õnnetuses hukkus 193 inimest.
• 20. märts – Zidovudiin kinnitati esimese antiretroviirusravimina HIV-i ja AIDS-i vastu võitlemiseks.

• ...

• 8. mai – Briti eriteenistuse üksus ründas Põhja-Iirimaal Loughgallis Ajutise Iiri Vabariikliku Armee üksust, tappes kaheksa selle liiget ja ühe tsiviilisiku.
• 28. mai – 19-aastane Lääne-Saksamaa kodanik Mathias Rust lendas väikelennukil Cessna 172 takistamatult läbi Nõukogude õhuruumi ja maandus Moskvas Punasel väljakul.

• 12. juuni – USA president Ronald Reagan andis Berliinis peetud kõnes mõista, et Berliini müür tuleb lammutada ("Tear down this wall!").
• 19. juuni – Baski iseseisvuslaste korraldatud pommiplahvatuses Barcelona kaubanduskeskuses hukkus 21 ja sai vigastada 45 inimest.

• 4. juuli – Prantsusmaal mõisteti eluks ajaks vangi natsikurjategija Klaus Barbie, hüüdnimega "Lyoni lihunik".
• 11. juuli – ÜRO kuulutas Jugoslaavias Zagrebis sündinud Matej Gašpari maailma viiemiljardendaks elanikuks.
• 14. juuli – Kanadas Montréalis sadas kahe ja poole tunni jooksul maha üle 100 millimeetri sademeid, mille tekkisid ulatuslikud üleujutused ja üle 220 miljoni Kanada dollari väärtuses kahju.

• 16. august – Northwest Airlinesi reisilennuk McDonnell Douglas MD-82 kukkus veidi aega pärast Detroitist toimunud õhkutõusu alla. Õnnetuses pääses eluga vaid üks 155 reisijast.
• 17. august – Steffi Graf tõusis naiste tennise maailma esinumbriks ja püsis sellel kohal rekordilised 186 nädalat.

• 13. september – Brasiilias Goiânia linnas toimus radioaktiivse aine leke, nn Goiânia õnnetus.
• 16. september – Allkirjastati Montréali protokoll osoonikihi kaitsmiseks. See jõustus 1. jaanuaril 1989.

• 1. oktoober – Taani sai esimeseks riigiks, mis legaliseeris samasooliste abielu.
• 11. oktoober – USA-s Washingtonis toimus hinnanguliselt 750 000 osavõtjaga demonstratsioon samasooliste õiguste toetuseks.
• 15. oktoober – Burkina Faso president Thomas Sankara tapeti sõjaväelise riigipöörde käigus.
• 19. oktoober – Wall Streetil oli nn must esmaspäev: aktsiad langesid rekordilised 508 punkti ehk 22,6 protsenti.
• 22. oktoober – Londonis müüdi oksjonil rekordilise 5,39 miljoni dollari eest esimese Johann Gutenbergi piibli üks väheseid säilinud eksemplare.^[1]

• 7. november – Tuneesia peaminister Zine El Abidine Ben Ali tagandas ametist riigi presidendi Habib Bourguiba, kes kuulutati teovõimetuks.
• 7. november – Avati Singapuri esimene metrooliin.
• 8. november – Põhja-Iirimaal Enniskillenis hukkus vabariiklastest äärmuslaste paigaldatud pommi plahvatuses Briti sõjaohvrite mälestusjumalateenistusel 12 ja sai vigastada 62 inimest.
• 18. november – Londonis King's Crossi metroojaamas puhkenud tulekahjus hukkus 31 inimest.
• 28. november – Taiwanist Lõuna-Aafrika Vabariiki lennanud reisilennuk Boeing 747 süttis lennu ajal põlema ja kukkus Mauritiuse lähedal India ookeani. Hukkusid kõik pardal viibinud 159 inimest.
• 29. november – Andamani mere kohal plahvatas Korean Airi reisilennuk 115 inimesega pardal. Lennukile olid pommi paigutanud Põhja-Korea agendid.

• 7. detsember – Pacific Southwest Airlinesi endine töötaja tappis lennu ajal Los Angelesest San Franciscosse teel oleva lennuki kaks pilooti ja kukutas lennuki tahtlikult alla. Hukkusid kõik 43 pardal viibinud inimest.
• 8. detsember – Relvastatud mees tappis Melbourne'is Austraalia postiteenistuse hoones kaheksa inimest.

• 8. detsember – Ronald Reagan ja Mihhail Gorbatšov sõlmisid keskmaa-tuumajõudude piiramise lepingu (INF-leping).

• 20. detsember – Filipiinide parvlaeva Doña Paz ja tankeri kokkupõrkes hukkus 4386 inimest. See oli rahuaja rängim mereõnnetus.
• 23. detsember – Finnairi lend 915: Finnairi lennuki suunas lasti Nõukogude rakett.

• 5. veebruar – kooperatiivide äritegevuse lubamine Eesti NSV-s.
• 19.–21. veebruar – NLKP keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov käis ringsõidul Eestis.
• 25. veebruar – ajakirjanik Juhan Aare paljastas Eesti Televisiooni saates "Panda" plaanid Eestis fosforiiti kaevandama hakata.
• 3. aprill – toimus Tartu üliõpilaste aulakoosolek Virumaale fosforiidikaevanduste rajamise vastu, millest sai alguse fosforiidikaevandamiste vastane protestiliikumine.
• 1. mai – Tartus nähti maiparaadil ka fosforiidivastaseid loosungeid.
• 19. mai – EKP keskkomitee sekretariaat nõudis nõukogudevastaste ilmingute kõrvaldamist Tartus.
• 25. mai – asutati loomeliitude kultuurinõukogu, eesotsas Ignar Fjukiga.
• 15. august – endised poliitvangid ja dissidendid asutasid Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG)
• 23. augustil – MRP-AEG korraldas MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi esimest korda paljude teadvusse Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolu.^[2] EKP keskkomitee büroo pidas päev hiljem erinõupidamise ja käivitas terve rea vastuaktsioone. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga.
• 26. september – ajalehes Edasi ilmus Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ettepanekuga viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele (IME).
• 30. september – MRP-AEG liige Jüri Mikk käis meelt avaldamas Moskva Punasel väljakul.
• 1. oktoober – ilmuma hakkas Maaleht.
• 19. oktoober – koostati manifest Harta'87, millega alustas Eestis tegevust usuliikumine Elu Sõna. Ka selle liidrid jäid peatselt laimukampaania alla.
• 21. oktoober – toimus Võru kalmistu mälestusmiiting, mille korraldaja Ain Saar peeti võimude poolt kinni.
• 16. november – Eesti NSV ministrite nõukogu tunnistas IME ettepaneku ebakompetentseks.
• 6. detsember – Tallinnas toimus roheliste meeleavaldus Süda tänava kvartali ja hõlmikpuu kaitseks.
• 12. detsember – asutati Eesti Muinsuskaitse Selts, mille esimeheks sai Trivimi Velliste.
• 16. detsember – Tartus loodi Eesti üliõpilaste selts Sodalicium.
• 20. detsember – Ain Saare algatusel loodi Võrus Vaba-Sõltumatu Noorte Kolonn nr 1.
• 26. detsember – ajakirja Looming toimetuses loodi humanitaarselts Wellesto.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1987

• 6. veebruar – Luisa Värk, eesti poplaulja
• 7. veebruar – Kerli Kõiv, eesti poplaulja
• 1. märts – Kesha, USA laulja, räppar ja laulukirjutaja
• 16. märts – Tiiu Kuik, eesti modell
• 12. aprill – Brendon Urie, rokkbändi Panic! at the Disco solist ja kitarrist.
• 17. aprill – Jalmar Vabarna, eesti pärimusmuusik
• 19. aprill – Marija Šarapova, vene tennisist
• 24. aprill – Rein Taaramäe, Eesti jalgrattasportlane
• 29. aprill – Aleksei Poltoranin, Kasahstani murdmaasuusataja
• 17. mai – Ott Lepland, eesti poplaulja
• 22. mai – Novak Đoković, Serbia tennisist
• 17. juuni – Kendrick Lamar, USA räppar
• 24. juuni – Lionel Messi, Argentina jalgpallur
• 3. juuli – Sebastian Vettel, saksa vormelisõitja
• 14. juuli – Margus Hunt, eesti kettaheitja
• 22. juuli – Charlotte Kalla, rootsi suusataja
• 11. august – Maris Mägi, eesti kergejõustiklane
• 9. august – Marek Niit, eesti kergejõustiklane
• 18. august – Martin Järveoja, eesti autorallisõitja
• 25. august – Blake Lively, ameerika näitleja
• 8. september – Wiz Khalifa, USA räppar, laulukirjutaja ja näitleja.
• 22. september – Tom Felton, inglise näitleja ja muusik.
• 27. september – Marta Vaarik, eesti näitleja
• 28. september – Hilary Duff, ameerika poplaulja ja näitleja
• 29. september – Anaïs Demoustier, prantsuse näitleja
• 15. oktoober – Ott Tänak, eesti rallisõitja
• 18. oktoober – Zac Efron, ameerika näitleja
• 29. oktoober – Tove Lo, Rootsi laulja
• 22. november – Martti Aljand, eesti ujuja
• 2. detsember – Mari-Leen Kaselaan, eesti poplaulja

 Pikemalt artiklis Surnud 1987

• 5. jaanuar – August Sokk, eesti korvpallur ja korvpallitreener
• 14. jaanuar – Pedro Krusten, eesti kirjanik
• 14. veebruar – Dmitri Kabalevski, vene helilooja
• 22. veebruar – Andy Warhol, USA kunstnik
• 7. märts – Karl Leichter, eesti muusikateadlane
• 11. märts – Feliks Vakk, eesti keeleteadlane
• 19. märts – Louis de Broglie, prantsuse füüsik
• 28. märts – Maria von Trapp, Austria laulja
• 30. märts – Karl-Samuel Rebane, eesti füüsik
• 2. aprill – Buddy Rich, USA džässtrummar ja orkestrijuht
• 25. aprill – Petõr Damberg, liivi kultuuritegelane
• 6. mai – William Casey, USA Luure Keskagentuuri direktor
• 14. mai – Rita Hayworth, USA filminäitleja
• 17. mai – Gunnar Myrdal, rootsi majandusteadlane
• 2. juuni – Andrés Segovia, hispaania kitarrist
• 22. juuni – Fred Astaire, USA näitleja ja tantsija
• 12. juuli – Grigori Skulski, Eesti kirjanik
• 17. juuli – Kristjan Palusalu, eesti maadleja
• 4. august – Ellen Liiger, eesti näitleja
• 8. august – Harri Haamer, eesti vaimulik
• 16. august – Andrei Mironov, vene näitleja
• 17. august – Rudolf Heß, Saksamaa poliitik
• 28. august – John Huston, USA filmirežissöör ja -näitleja
• 3. september – Viktor Nekrassov, vene näitleja
• 10. september – Boriss Rõtov, Eesti maletaja
• 18. september – Américo Tomás, Portugali president 1958–1974
• 21. september – Jaco Pastorius, USA džässkitarrist
• 2. oktoober – Peter Medawar, arstiteadlane
• 3. oktoober – Jean Anouilh, prantsuse näitekirjanik
• 3. oktoober – Heino Susi, eesti biofüüsik ja kirjanik
• 20. oktoober – Andrei Kolmogorov, vene matemaatik
• 21. oktoober – Salme Rootare, eesti maletaja
• 22. oktoober – Lino Ventura, itaalia näitleja
• 1. november – Helmut Tarand, eesti luuletaja
• 2. detsember – Jakov Zeldovitš, füüsik
• 10. detsember – Sten Karling, rootsi kunstiteadlane
• 19. detsember – August Mälk, eesti kirjanik

• füüsika – Johannes Georg Bednorz, Karl Alexander Müller
• keemia – Donald Cram, Jean-Marie Lehn, Charles Pedersen
• meditsiin – Susumu Tonegawa
• kirjandus – Jossif Brodski
• rahu – Óscar Arias Sánchez
• majandus – Robert Solow