IHE Wiki

1899. aasta (MDCCCXCIX) oli 19. sajandi 99. aasta.

• 10. jaanuar – patenteeriti taskulamp.
• 23. jaanuar – Pärast Hispaania koloniaalvõimu lõppu kuulutati välja Esimene Filipiini Vabariik.
• 4. veebruar – Puhkes Filipiini-Ameerika sõda, kus filipiinlased tõstsid mässu Ameerika sõdurite vastu.
• 6. veebruar – Ratifitseeriti Pariisi leping, mille kohaselt Hispaania loovutas 20 miljoni dollari eest Ameerika Ühendriikidele Kuuba, Puerto Rico, Guami ja Filipiinid. Leping jõustus sama aasta 11. aprillil.
• 15. veebruar – Vene keiser Nikolai II andis välja Veebruari manifesti, mis kitsendas oluliselt Soome Suurvürstiriigi autonoomiat.
• 4. märts – Queenslandi osariiki tabas tsüklon Mahina, mille tõttu hukkus üle 300 inimese. Tegemist on kõige ohvriterohkema loodusõnnetusega Austraalia ajaloos.
• 6. märts – Saksa ravimifirma Bayer registreeris aspiriini kui kaubamärgi.
• 10. märts – Etioopia keiser Yohannes IV Gallabati lahingus surmavalt haavata.
• 27. märts – Guglielmo Marconil õnnestus luua esimene traadita telegraafiühendus üle La Manche'i väina.
• 31. märts – Filipiini-Ameerika sõda: Ameerika väed vallutasid Esimese Filipiini Vabariigi pealinna Malolose.
• 11. aprill – Filipiinid läksid Hispaania võimu alt Ameerika Ühendriikidele.
• 18. mai – Hollandis Haagis tuli kokku rahvusvaheline rahukonverents.
• 12. juuni – Kesk-Lääne põhjaosa Ameerika Ühendriikides tabanud tornaadodes hukkus 117 inimest.

• 11. oktoober – Lõuna-Aafrikas algas Teine buuri sõda Briti impeeriumi ja buuride vahel.
• 29. november – Šveitsi jalgpallipioneer Joan Gamper asutas Hispaania ühe kõige edukama jalgpalliklubi FC Barcelona.
• 11. detsember – Teine Buuri sõda: Magersfonteini lahingus kaotasid britid üle tuhande sõduri.

• Mais ilmus Jakob Hurda toimetatud "Uus lauluraamat. Kirikus, koolis ja kodus tarvitada"^[1].
• 17. mai (vkj 5. mai) – Tallinnas alustas tööd vaguniehitustehas AS Dvigatel^[1].
• Kevadel hakati Laatres (hilisema nimega: Mõisaküla) ehitama kitsarööpmelise raudtee remonditöökodasid ja tööliselamuid^[1].
• 9.–11. juuli (vkj 27.–29. juuni) – Tartus toimus Jaan Tõnissoni eestvõttel I Eesti põllutöö kongress^[1].
• 13. juuli (vkj 1. juuli) – Tartus asutati Maria õppeasutuse baasil Tartu Puškini Tütarlastegümnaasium^[1].
• Tallinnas alustas tööd elektrimootoritehas AS Volta^[1].
• Eestimaa kubermangus oli päriseks müüdud 45,9% taludest ehk 22 800-st talust 10 400 talu^[1].

• 7. jaanuar – Francis Poulenc, prantsuse helilooja ja pianist
• 8. jaanuar – S. W. R. D. Bandaranaike, Sri Lanka peaminister
• 13. jaanuar – Juhan Jaik, eesti kirjanik
• 13. jaanuar – Lev Kulešov, vene filmitegija ja filmiteoreetik
• 14. jaanuar – Fritz Bayerlein, Saksamaa kindral
• 17. jaanuar Al Capone, USA gängster
• 30. jaanuar – Valmar Adams, eesti kirjanik
• 3. veebruar – Lao She, Hiina kirjanik
• 6. märts – Enn Aarend, Eesti kohtunik
• 13. märts – Boris Henrichson, eesti koolipedagoog ning spordikohtunik
• 15. märts – August Jakobson, Eesti vaimulik
• 27. märts – Gloria Swanson, USA näitleja
• 29. märts – Lavrenti Beria, NSV Liidu riigitegelane
• 13. aprill – Harold Osborn, USA kergejõustiklane
• 16. aprill – Artur Linkberg, eesti kirurg
• 17. aprill – Aleksander Klumberg (Kolmpere), eesti kergejõustiklane
• 22. aprill – Vladimir Nabokov, vene-ameerika kirjanik
• 29. aprill – Duke Ellington, USA džässpianist
• 8. mai – Friedrich August von Hayek, Austria-Suurbritannia majandusteadlane ja filosoof, Nobeli majandusauhind 1974
• 10. mai – Fred Astaire, USA tantsija, koreograaf, laulja ja näitleja
• 24. mai – Suzanne Lenglen, prantsuse tennisist
• 30. mai – Irving Thalberg, USA filmiprodutsent
• 2. juuni – Lotte Reiniger, saksa filmilavastaja
• 10. juuni – Raoul Salan, Prantsuse kindral
• 11. juuni – Yasunari Kawabata, jaapani kirjanik, Nobeli auhind 1968
• 13. juuni – Carlos Chávez, Mehhiko helilooja, dirigent ja muusikateoreetik
• 1. juuli – Hilda Kiiler-Laidoner, eesti pedagoog, Eesti esimene matemaatika naismagister
• 1. juuli – Charles Laughton, inglise filminäitleja
• 2. juuli – Elmar Arro, eesti muusikateadlane
• 7. juuli – George Cukor, USA filmilavastaja
• 11. juuli – E. B. White, USA kirjanik
• 17. juuli – James Cagney, USA filminäitleja
• 21. juuli – Ernest Hemingway, USA kirjanik, Nobeli auhind 1954
• 21. juuli – Hart Crane, USA luuletaja
• 22. juuli – Sobhuza II, Svaasimaa kuningas
• 30. juuli – Gerald Moore, inglise klassikaline pianist
• 3. august – Louis Chiron, Monaco autovõidusõitja
• 9. august – P. L. Travers, Austraalia-Inglise kirjanik
• 13. august – Alfred Hitchcock, briti filmirežissöör
• 24. august – Giuseppe Amato, itaalia filmiprodutsent, -lavastaja ja -stsenarist
• 24. august – Jorge Luis Borges, Argentina kirjanik
• 3. september – Frank Macfarlane Burnet, Austraalia arst ja viroloog
• 11. september – Jimmie Davis, USA laulja, laulukirjutaja ja laulja
• 15. september – Pierre Chantraine, prantsuse keeleteadlane ja klassikaline filoloog
• 20. september – Leo Strauss, Saksa-USA poliitikafilosoof
• 23. september – Louise Nevelson, USA skulptor
• 29. september – László József Bíró, ungari ajakirjanik, pastapliiatsi leiutaja
• 2. oktoober – Grigori Rošal, Vene filmilavastaja
• 19. oktoober – Miguel Ángel Asturias, Guatemala diplomaat ja kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1967
• 13. november – Iskandar Ali Mirza, Pakistani poliitik
• 15. november – Avdy Andresson, sõjaväelane, Eesti Vabariigi sõjaminister 1973–1990
• 17. november – Elar Kuus, eesti lastekirjanik
• 19. november – Allen Tate, USA kirjanik
• 21. november – Priit Nigula, eesti dirigent
• 22. november – Hoagy Carmichael, USA laulja ja laululooja
• 1. detsember – Eduard Ohtra, Eesti sõjaväelane
• 2. detsember – John Barbirolli, Briti dirigent ja tšellist
• 16. detsember – Noël Coward, inglise näitekirjanik, näitleja ja laulukirjutaja
• 25. detsember – Humphrey Bogart, USA näitleja
• 28. detsember – Juhan Sütiste, eesti kirjanik

• 29. jaanuar – Alfred Sisley, inglise maalikunstnik
• 3. veebruar – Juliusz Kossak, Poola kunstnik ja illustraator
• 25. veebruar – Paul Reuter, Briti ettevõtja
• 11. märts – Mór Than, Ungari kunstnik
• 18. märts – Othniel Charles Marsh, USA paleontoloog
• 22. märts – Gottlieb Wilhelm Leitner, Briti orientalist
• 21. aprill – Heinrich Kiepert, saksa geograaf
• 22. aprill – Johann Köler, eesti maalikunstnik
• 25. mai – Rosa Bonheur, prantsuse kunstnik ja skulptor
• 3. juuni – Johann Strauss II, Austria helilooja
• 9. august – Georgi Aleksandrovitš, vene suurvürst
• 3. september – Miihkali Perttunen, karjala runolaulik
• 28. september – Giovanni Segantini, itaalia maalikunstnik
• 5. oktoober – James Harlan, USA poliitik
• 13. oktoober – Aristide Cavaillè-Coll, prantsuse oreliehitaja
• 13. november – José Ferraz de Almeida Júnior, Brasiilia kunstnik
• 9. detsember – Jaan Oad, eesti maalikunstnik ja meremees
• 25. detsember – Elliott Coues, USA kirurg, ajaloolane ja ornitoloog