Clinfowiki

Tšiili Vabariik hispaania República de Chile
Tšiili lipp Tšiili vapp
Riigihümn	Himno Nacional de Chile
Pealinn	Santiago
Pindala	756 102 km²
Riigikeel	hispaania
Rahvaarv	19 458 000 (2021)[1]
Rahvastikutihedus	25,7 in/km²
Riigikord	presidentaalne vabariik
President	Gabriel Boric
Iseseisvus	18. septembril 1810
SKT	277,076 mld $ (2017)[2]
SKT elaniku kohta	15 046 $ (2017)[3]
Valuuta	Tšiili peeso (CLP)
Ajavöönd	maailmaaeg −4
Tippdomeen	.cl
ROK-i kood	CHI
Telefonikood	56

Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.

Tšiili piirneb idas Argentina ja Boliiviaga ning põhjas Peruuga.

Tšiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar ja Juan Fernándeze saarestik Vaikses ookeanis.

Tšiili pindala on 756 950 km². Riigi ulatus põhja-lõuna suunas on umbes 4630 km, ida-lääne suunas vaid 430 km.

Nr Piirkond Halduskeskus XV Arica y Parinacota Arica I Tarapacá Iquique II Antofagasta Antofagasta III Atacama Copiapó IV Coquimbo La Serena V Valparaíso Valparaíso RM Santiago Santiago VI Bernardo O'Higgins Rancagua VII Maule Talca XVI Ñuble Chillán VIII Bío-Bío Concepción IX Araucanía Temuco XIV Los Ríos Valdivia X Los Lagos Puerto Montt XI Aisén Coihaique XII Magalhães ja Tšiili Antarktika Punta Arenas

Aastal 2009 oli Tšiili rahvaarv hinnanguliselt 16 970 000.^[4] Aastal 2002 oli elanikke 15 050 000.^[5] Rahvastiku tihedus oli 2009. aastal 22,4 ning 2003. aastal 20,7 in/km².

10,7 miljonit ehk 64% rahvastikust moodustavad valged eurooplased.^[6] Päritolu järgi on esindatud:

• hispaanlased (2,2 miljonit ehk 13%);
• baskid (1,6–4,5 miljonit järeltulijat ehk 10–27% tšiillastest);^{[7][8][9][10][11][12][13][14]}
• prantslased (800 000 järeltulijat);^[15]
• itaallased (800 000 järeltulijat;
• iirlased (700 000 järeltulijat);^[16]
• sakslased (500 000–600 000 järeltulijat);^[17]
• horvaadid (380 000 järeltulijat);^[18][19]
• inglased (350 000–420 000 järeltulijat);^[20]
• kreeklased (120 000 järeltulijat);^[21]
• araablased (700 000 järeltulijat);^[22][23]
• maputšed (moodustavad tänapäeval umbes 4% Tšiili elanikest, teised indiaanihõimud kokku veel umbes 0,5%).^[24]

Põhjast tulnud indiaanlased asustasid tänapäeva Tšiili ala umbes 10 000 aastat tagasi. Tuntuim indiaanihõim Tšiilis oli maputšed. Oma riiki Tšiili indiaanlastel ei tekkinud.

Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tšiili põhjaosa, kuid üldiselt seisid maputšed inkade vallutusplaanidele vastu, hoolimata riikluse puudumisest. Verine kolmepäevane Maule lahing peatas inkade vallutused Maule jõel.

Esimene eurooplane, kes jõudis Tšiilisse, oli Fernão de Magalhães, kes läbis Lõuna-Tšiilis Tulemaad mandrist eraldava väina, mis hiljem nimetati tema järgi. Järgmisena jõudis Tšiilisse konkistadoor Diego de Almagro, kes jõudis kulda otsides Tšiilisse Peruust. Tšiili vallutas 1540. aastal Pedro de Valdivia, üks Francisco Pizarro ohvitseridest. 12. veebruaril 1541. aastal asutas Valdivia Santiago linna. Ehkki hispaanlased ei leidnud Tšiilist kulda ega hõbedat, taipasid nad Kesk-Tšiili väärtust põllumajanduse seisukohalt ja Tšiili sai osaks Peruu asekuningriigist.

Eurooplased hõivasid Tšiilit aegamööda, mitte korraga. Maputšed olid väikesearvulised, kuid avaldasid visa vastupanu. 1553. aastal alanud ülestõusu käigus tapsid nad Valdivia ja hävitasid hulga eurooplaste asundusi. Järgmised suured ülestõusud toimusid 1598. ja 1655. aastal. Iga ülestõus lõppes koloonia lõunapiiri nihutamisega kaugemale põhja poole. Vangistatud maputšedest ei olnud tööjõuna kasu ja nii aitas maputšede vastupanu kaasa 1683. aastal Tšiilis orjanduse keelustamisele Hispaania kuninga poolt. Sellest hoolimata olid hispaanlaste ja maputšede suhted pingelised.

Tšiili oli üsna väike koloonia, mis piirdus läänes ookeaniga, lõunas maputšedega, idas Andidega ja põhjas Atacama kõrbega. Seetõttu sai Tšiili üheks kõige homogeensemaks ja tsentraliseeritumaks kolooniaks Hispaania Ameerikas. Lisaks maputšedele ohustasid Tšiilit ka teised Euroopa riigid, mistõttu oli Tšiilil suhteliselt suur sõjavägi. Näiteks vallutas Francis Drake 1578. aastal Tšiili peamise sadama Valparaiso.

Koloniaalperioodi lõpuks elas Tšiilis umbes pool miljonit inimest, kellest 300 000 olid mestiitsid ja 150 000 kreoolid.^[25]

Tšiili iseseisvumisele aitas kaasa asjaolu, et 1808. aastal omastas Napoleoni vend Joseph Bonaparte vägivaldselt Hispaania trooni. 18. septembril 1810. aastal moodustati Tšiilis rahvuslik hunta, kes kuulutas Tšiili autonoomseks vabariigiks Hispaania kuningriigi koosseisus. Oma riigipeaks tunnistasid nad Hispaania kukutatud kuninga Fernando VII.

• 1962. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
• 2010. aasta Tšiili maavärin
• 2010. aasta Tšiili kaevandusõnnetus
• Tšiili jalgpallikoondis
• Tšiili veinid
• Tšiili näitlejate loend
• Eesti-Tšiili suhted
• Hiina-Tšiili suhted
• 1881. aasta maputšede ülestõus

• Tšiili ametlik koduleht

Ameerika maad

Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Colombia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela

 Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared

 Aafrika maad | Aasia maad | Austraalia ja Okeaania maad | Ameerika maad | Euroopa maad