Clinfowiki

1940. aasta (MCMXL) oli 20. sajandi 40. aasta.

 Pikemalt artiklis Jaanuar 1940

• ...

• 12. märts – Soome ja Nõukogude Liidu vaheline Talvesõda lõppes vaherahuga.
• 25. märts – USA teadlased Russell Ohl ja Jack Hall Scaff tegid kindlaks eri tüüpi pooljuhid ning nimetasid need p- ja n-tüüpi pooljuhtideks, avastust hoiti sõja lõpuni saladuses.

• 9. aprill – Saksamaa okupeeris Taani.
• 11. aprill – Łódź nimetati ümber Litzmannstadtiks.

• 10. mai – Suurbritannia okupeeris Islandi.
• 14. mai – Saksamaa pommirünnakus hävis kaks kolmandikku Rotterdami linnast, hukkus ligi tuhat inimest.
• 15. mai – USAs tulid müügile esimesed nailonsukkpüksid.

• 9. juuni – Norra armee alistus Saksa armeele.
• 11. juuni – Hollandi printsess Juliana saabus Kanadasse eksiili.
• 14. juuni – Saksa väed piirasid Pariisi ümber.
• 15. juuni – NKVD ründas Läti piirivalvekordoneid Masļenkis ja Šmaiļis, tappes viis ja röövides 37 Läti piirivalvurit ja eraisikut.
• 15. juuni – Winnipegi linnavõimud otsustasid põletada kõik Saksa valitsuse poolt linna raamatukogule kingitud raamatud.
• 17. juuni – Punaarmee (90 000 meest) ületas Eesti piiri, faktiliselt tähendas see Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt.^[1]

• ...

• 14. august – võeti Moskvas vastu ÜK(b)P KK ja RSN otsus Balti riikide "riiklikust ja majanduslikust korraldusest", mille kohaselt /väljavõte dokumendist/ "Läti, Leedu ja Eesti armee tuleb laiali lasta, kasutades nende juhtivkoosseisu Punaarmee ridades, läti, leedu ja eesti kodanike kutsumine Punaarmeesse lükata edasi ühe aasta võrra, lubada formeerida üks läti, leedu ja eesti diviis vabatahtlikkuse alusel".

• 24. september – Aleksander Warma, Heinrich Laretei ja August Rei asutasid Stockholmis Eesti Vabariigi välisdelegatsiooni.

• ...

• ...

• 18. detsember – Hitler kinnitas operatsiooni Barbarossa.
• 29. detsember – Saksamaa pommitajate rünnakud Teises maailmasõjas tekitasid Londonile suuremaid purustusi pärast 1666. aasta suurt tulekahju. 2000 lennukipommi oli selleks otstarbeks saadud Nõukogude Liidult.

• 3. jaanuar – asutati Eesti – Nõukogude Liidu sõprusühing^[2].
• 14. jaanuar – Paul Keres võitis Amsterdamis toimunud malematšis pärast 14 partiid eksmaailmameistrit Max Euwe'i tulemusega 7,5:6,5^[3].
• 17. jaanuar – Jõgeval mõõdeti Eesti kõigi aegade madalaim õhutemperatuur: –43,5 °C.
• 27. jaanuar – uuel valgustusega Harjuoru jääväljakul toimus Eesti-Läti maavõistlus jäähokis, mille võitis Läti 4:0^[3].
• 27. jaanuar – Saaremaa vallavanemad andsid ametivande.

• 1. veebruar – president Konstantin Päts asutas 4. diviisi.
• 10. veebruar – Leedus Kaunases toimus Eesti-Läti maavõistlus jäähokis, mille võitis Eesti 2:1^[3].
• 11. veebruar – Viljandis toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Võistlustel oli kavas meeste slaalom. Osales 31 suusatajat ja võitis Evald Tupits^[3].
• 13. veebruar – Raasiku vallavanem Jaan Lagle ja Paldiski abilinnavanem Johannes Maide andsid ametivande.
• 14. veebruar – Lätis Siguldas lõppes esimene Eesti-Läti maavõistlus suusaaladel, mille lätlased võitsid 43,5:29,5^[3].
• 15. veebruar – Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Esimest korda võitis Harald Peterson^[3].
• 15. veebruar – Eesti Talispordi Liit sai Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) liikmeks^[3].
• 18. veebruar – Eesti Jalgpalli Liitu 10 aastat juhtinud Ado Anderkopp astus tagasi ja tema asemele valiti kindralmajor Johannes Orasmaa^[3].
• 25.–26. veebruar – toimusid Kilingi-Nõmme linnavolikogu ja Audru vallavolikogu valimised.
• 27. veebruar – president Konstantin Päts asutas Looduskaitsemärgi.
• 28. veebruar – Tallinnas toimus Advokatuuri üldkoosolek.

• 1. märts – alustas tegevust Saksa Usaldusvalitsus.
• 3. märts – Tartus ja Viljandis toimusid 1937. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses^[3].
• 8. märts – toimusid maavolikogude valimised.
• 9. märts – Eesti korvpallikoondis võitis valitseva Euroopa meistri Leedu tulemusega 40:38^[3].
• 10. märts – Eerik Hiisjärv valiti Kodavere kirikuõpetajaks.
• 27. märts – Ago lennuk ES-AUL tegi Tallinnast Stockholmi ettevõtte esimese lennu.
• 31. märts – 1. aprill – toimusid Kallaste linnavolikogu ja Kaagjärve vallavolikogu valimised.

• 1. aprill – algas Kristjan Raua nimeline kunstiaasta.
• 4. aprill – Prantsuse saadik Roger le Soulnier de Saint-Jouan esitas oma volitused Eesti presidendile Konstantin Pätsile.
• 13. aprill – Linda Eenpalu valiti tagasi Kodumajanduskoja esinaiseks.
• 13. aprill – majandusminister Leo Sepp avas Tallinnas 7. rakenduskunsti näituse.
• 20. aprill – Eesti Spordilehe ilmumisest möödus 20 aastat^[3].
• 22. aprill – Tallinna sadamasse saabus kaubalaevade karavan jäämurdja Suur Tõll juhtimisel.
• 24. aprill – Tartus toimus Kammerteatri esimene etendus.
• 26. aprill – Johan Laidoner valiti Eesti Teaduste Akadeemia auliikmeks.
• 27. aprill – Eesti Vabariigi presidendi juures toimus nõupidamine kütteainete küsimuses.
• 27. aprill – kanti esimest korda ette Võrumaa hümn "Võrumaa" (autorid Eduard Tamm ja Alviine Tedre).

• 3. mai – Paasvere vallas tapeti Muuga mõisasüdame omanik Heinrich Neff.
• 6. mai – asutati Informatsiooni Keskus.
• 7. mai – Tallinnas toimus Omakaitse Sihtkapitali komitee esimene koosolek.
• 15. mai – Kadriorus toimus Kaitseliidu Toompea malevkonna kogunemine Eesti presidendi Konstantin Pätsi osavõtul.
• 16. mai – Alma Tomingas valiti Tartu Ülikooli farmakognoosia adjunktprofessoriks ja temast sai 10. juunil esimene Tartu Ülikooli naisprofessor.
• 18. mai – Tallinnast lahkus viimane laev ümberasujatega (kokku lahkus umbes 17 000 baltisakslast).
• 18. mai – Aleksander Kreek tõukas selle aasta hooajal esimesena kuuli üle 16 m (16.28)^[3].
• 31. mai – lõppes ajalehe Revaler Zeitung väljaandmine.

• 6. juuni – Eesti saadik Pariisis Oskar Öpik esitas oma volikirjad Prantsusmaa presidendile Albert Lebrunile.
• 7. juuni – Ungari saadik Louis Kuhl de Borsoshát ja Briti saadik Wilfred Hansford Gallienne esitasid oma volitused Eesti presidendile Konstantin Pätsile.
• 8. juuni – ilmus Seaduste Kogu IV köide.
• 11. juuni – Eesti saadik Bernis Karl Selter esitas oma volikirjad Šveitsi föderaalpresident Marcel Pilet-Golazile.
• 15. juuni – Nõukogude Liidu Eestit blokeerivate vägede poolt tulistati alla Soome reisilennuk Kaleva teel Tallinnas Helsingisse.
• 16. juuni – Nõukogude Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi nõudes uute valitsuste moodustamist ja Punaarmee täiendavate väeosade lubamist riikidesse. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu ja astus tagasi.
• 16. juuni – piiskop Johan Kõpp pühitses Rakvere Pauluse kiriku.
• 16.–17. juuni – valiti V juudi vähemusrahvuse kultuurnõukogu.
• 17. juuni – Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat), algas Nõukogude okupatsioon.
• 18. juuni – eraisikuil keelati relvade hoidmine ja kandmine, sõjavägede ülemjuhataja Johann Laidoner kuulutas välja komandanditunni ning keelustas rahvakogunemised ja kokkutulekud
• 19. juuni – toimus ÜK(b)P Keskkomitee sekretäri Andrei Ždanovi visiit Tallinna.
• 21. juuni – toimus valitsuse vahetus ja riigipööre.
• 22. juuni – Johann Laidoner vabastati ametist.
• 27. juuni – algas seltside ja ühingute likvideerimine: ühena esimeste seast keelustati Kaitseliit ja Isamaaliit^[2].

• 5. juuli – saadeti Riigikogu laiali.
• 14.–15. juuli – toimusid parlamendi uue koosseisu valimised: nimekirjades olid ainult kommunistliku partei kandidaadid.
• 18. juuli – küüditati Johann Laidoner koos perega Nõukogude Liitu.
• 18. juuli – Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusel Kadrioru staadionil järgnes spontaanne isamaaline meeleavaldus, mille punaväelased laiali ajasid.
• 20. juuli – presidendi dekreediga likvideeriti Eesti Teaduste Akadeemia, mis ei sobinud nõukogude teadusasutuste süsteemi.
• 21. juuli – Eestis kehtestati nõukogude võim (Eesti Vabariigi likvideerimine).
• 24. juuli – siseminister Maksim Undi otsusega nimetati K. Pätsi Ausamba Ehitamise fond ümber Valge Terrori Ohvrite mälestuse Jäädvustamise Fondiks.
• 25. juuli – lasti käibele ühesendine metallvahetusraha (1939. aasta väljaanne).
• 26. juuli – avaldati esimene riigistamisnimistu, kus oli märgitud 103 panka ja 487 tööstusettevõtet^[2].
• 30. juuli – president Konstantin Päts küüditati koos perekonnaga Nõukogude Liitu.

• 5. august – Eesti läks üle Moskva kellaajale .
• 6. august – Eesti NSV inkorporeeriti Nõukogude Liitu.
• 11. august – Nõukogude võimu esindajad hävitasid Tahkurannas Konstantin Pätsi ausamba; sellest sai alguse massiline mälestusmärkide hävitamine^[2].
• 16. august – ilmus ajakirja Kehakultuur esimene number^[3].
• 24. august – Nõukogude Liidu väliskaubanduse monopol laienes Eestile^[2].
• 25. august – II Riigivolikogu võttis vastu Eesti NSV konstitutsiooni.
• Augustis koostati esimesed nimekirjad keelatud kirjandust, mis tuli raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest eemaldada^[2].

• 20. september – loodi spordiühingu Dünamo Eesti organisatsioon^[3].
• 23. september – Tallinna Reaalkooli juures võeti maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas.
• 2. oktoober – valitsus avaldas otsuse, milles maata ja vähese maaga talupoegadele tuli anda maad juurde^[2].

• 5. oktoober – ilmus nädalalehe Sirp ja Vasar esimene number^[2].
• 9. oktoober – Tartu Ülikool nimetati ümber Tartu Riiklikuks Ülikooliks^[2].
• 9. oktoober – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu võttis vastu poliitharidustöö korraldamise määruse, mille kohaselt pidid seltsid ja ühendused oma tegevuse lõpetama. ^[4]

• 24. november^[küsitav] – rahareform: Eesti kroonid asendati rubladega.

• 13. detsember – arreteeriti Jaan Tõnisson.
• 24. detsember – asutati Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee^[3].
• Nõukogude võimu poolt lammutati Lohusuu lahingu mälestussammas.

 Pikemalt artiklis sündinud 1940

• 16. jaanuar – Ilmar Koppel, eesti keemik
• 4. veebruar – George A. Romero, USA-Kanada filmirežissöör
• 9. veebruar – John Maxwell Coetzee, Lõuna-Aafrika kirjanik
• 15. veebruar – Vaino Vahing, eesti kirjanik ja psühhiaater
• 19. veebruar – Jaan Kiivit juunior
• 6. märts – Nikolai Abatsijev, Venemaa kabetaja
• 13. märts – Andres Ehin, eesti kirjanik ja tõlkija
• 16. märts – Bernardo Bertolucci, itaalia filmirežissöör
• 30. märts – Astrud Gilberto, Brasiilia laulja
• 16. aprill – Tõnu Maarand, eesti skulptor
• 16. aprill – Margrethe II, Taani kuninganna
• 5. juuli – Herbie Brennan, iiri kirjanik
• 5. oktoober – Rein Aun, eesti kergejõustiklane
• 15. oktoober – Peeter Jakobi, eesti näitleja
• 28. oktoober – Pärt Lias, eesti kirjandusteadlane
• 17. november – William Simons, Walesist pärit inglise näitleja
• 21. detsember – Frank Zappa, ameerika muusik
• 23. detsember – Jorma Kaukonen, ameerika muusik (Jefferson Airplane)
• 30. detsember – Vjatšeslav Štšegolev, Venemaa kabetaja

• 29. jaanuar – Nedo Nadi, itaalia vehkleja
• 24. veebruar – Tannil Kriisa, eesti orelimeister
• 29. veebruar – Michael Hainisch, endine Austria president
• 1. märts – A. H. Tammsaare, eesti kirjanik
• 10. märts – Mihhail Bulgakov, vene kirjanik
• 16. märts – Selma Lagerlöf, rootsi kirjanik
• 23. märts – Spyrídon Loúis, kreeka kergejõustiklane
• 31. märts – August Jürindi, Eesti Maapanga direktor
• 2. aprill – Ado Madis, Eesti politseinik
• 10. aprill – Otto Kuldmer, eesti tuletõrjuja
• 14. aprill – Hugo Sutt, eesti laulja
• 22. aprill – Ernst Blessig, eesti arst
• 25. aprill – Elli Tasane, Viljandimaa naistuletõrje pealik
• 27. aprill – Hindrek Rikand
• 28. aprill – Artur Perna, eesti arhitekt
• 11. mai – Aleksander Starkopf, Kohila vallavanem
• 15. mai – Heinrich Tats, endine Mõisaküla jaamaülem
• 9. juuni – Hugo Paabo, eesti kullassepp
• 14. juuni – Oskar Raudvere, Eesti sõjaväelane
• 14. juuni – Henry W. Antheil, USA diplomaat
• 21. juuni – Smedley Butler, USA merejalaväelane
• 15. juuli – Robert Wadlow, maailma pikim inimene
• 2. august – Allo koik, Eesti sõjaväelane
• 5. august – Frederick Cook, USA polaaruurija
• 12. august – Nikolai Triik, eesti maalikunstnik
• 18. august – Walter Chrysler, ameerika autoehitaja
• 21. detsember – Francis Scott Fitzgerald, ameerika kirjanik

• füüsika – auhinda välja ei antud
• keemia – auhinda välja ei antud
• meditsiin – auhinda välja ei antud
• kirjandus – auhinda välja ei antud
• rahu – auhinda välja ei antud