Trends in LIMS

Tekst üüb Öömrang

Republik Indonesia Republiik Indoneesien
Flag Woopen
Amtelk spriak	Indoneesk
Hoodstääd	Jakarta
Stoot (skak)	Presidiaalrepubliik
Stoot baas an Regiarang baas	President Joko Widodo
Grate	1.904.569 km²
Iinwenern	237.556.363 (Fulkstäälang 2010)[1]
Iinwenern per km²	125,96 Iinw./km²
BIP Totaal (nominaal) Totaal (PPP) BIP/Iinw. (nominaal) BIP/Iinw. (PPP)	2011[2] $ 845,6 Milliarden (16.) $ 1.124 Milliarden (15.) $ 3.509 (110.) $ 4.666 (121.)
HDI	▲ 0,617 (124.)[3]
Münt	Rupiah
Suwereniteet	faan a Neederlunen di 17. August 1945, gudkäänd di 27. Detsember 1949
Tidjsoon	UTC+7 (Jakarta: WIT West Indonesian Time); UTC+8 an UTC+9
Autokääntiaken	RI
TLD	.id
Tilefoonföörwool	+62

Indoneesien (indoneesk: Indonesia) as efter't iinwenertaal det sjuard gratst lun üüb a eerd. Trinjam lei Malaysia, Papua-Nei-Guinea an Uast-Timor. Indoneesien woort tu Aasien tääld, oober di dial üüb't waastelk heleft faan't eilun Nei-Guinea hiart eegentelk tu a kontinent faan Austraalien.

Indoneesien hää 31 prowinsen, tau aparte regiuunen an det hoodstäädregiuun Jakarta:

• Nusa Tenggara (Letj Sunda-Eilunen)
  • Baali
  • Nusa Tenggara Timur
  • Nusa Tenggara Barat

• Jaawa
  • Banten
  • Jakarta, hoodstäädregiuun
  • Jawa Tengah (Madeljaawa)
  • Jawa Timur (Uast Jaawa)
  • Jawa Barat (Waast Jaawa)
  • Yogjakarta, aparte regiuun

• Kalimantan (üüb Borneo)
  • Kalimantan Tengah (Maden Kalimantan)
  • Kalimantan Timur (Uast Kalimantan)
  • Kalimantan Barat (Waast Kalimantan)
  • Kalimantan Selatan (Süüd Kalimantan)
  • Kalimantan Utara (Nuurd Kalimantan)

• Maluku (Molukken)
  • Maluku (süüd)
  • Maluku Utara (nuurd)

• Waast-Nei-Guinea (üüb Nei-Guinea)

• Sulawesi (Celebes)

• Sumatra

Dön tjiin gratst stääden uun't lun san:

#	Stääd	Lidj (2010)[4]	Koord
1	Jakarta	9.607.787	Jakarta Surabaya Bandung Bekasi Medan Tangerang Depok Semarang Palembang Makassar
2	Surabaya	2.765.487
3	Bandung	2.394.873
4	Bekasi	2.334.871
5	Medan	2.097.610
6	Tangerang	1.798.601
7	Depok	1.738.570
8	Semarang	1.520.481
9	Palembang	1.440.678
10	Makassar	1.331.391

Indoneesien leit bi a ekwaator, an sodenang uun a troopen, uun a süüdelk dial jaft at oober uk al drüg- an rintidjen.

• 
  Kliima faan Medan
  (üüb Sumatra)
• 
  Kliima faan Surabaya
  (üüb Java)
• 
  Kliima faan Makassar
  (üüb Celebes)

1. ↑ Hasil Sensus Penduduk 2010. Data Agregat per Provinsi (PDF; 16,7 MB)
2. ↑ World Economic Outlook Database, April 2012 faan a IWF
3. ↑ Program faan a Feriand Natjuunen
4. ↑ Indonesia, citypopulation.de

 Commonskategorii: Indoneesien – Saamlang faan bilen of filmer

Wikivoyage Raisfeerer: Indoneesien (sjiisk)