Trends in LIMS
| soome keel (suomen kieli, suomi) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Soomes, osaliselt ka Eestis, Rootsis, Norras, Loode-Venemaal (Karjalas) |
| Piirkonnad | Põhja-Euroopa |
| Kokku kõnelejaid | umbes 5 miljonit[1] |
| Keelesugulus |
uurali keeled soomeugri keeled soome-saami keeled läänemeresoome keeled soome keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Soome, Rootsi (ametlik vähemuskeel), Euroopa Liit, Põhjamaade Nõukogu |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | fi |
| ISO 639-2 | fin |
 Soome keele leviala | |
Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Kirjakeelele pani aluse Mikael Agricola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos, aabits "Abckiria" (1543).
Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivaid vähemusi on Rootsis, Norras, Venemaal ja Eestis. Rootsis elab mõnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast. Ka Ameerika Ühendriikides ja Austraalias leidub soome immigrantidest vähemusi. Väikesed kogukonnad on Argentinas ja Brasiilias.
Ajalugu
Arvatakse, et soome keel arenes ülejäänud läänemeresoome keeltega ühtmoodi soome-ugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500–100 eKr. On väidetud, et soome-ugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soome-ugri algkeele idavariandile ning edelamurded on lähedased eesti keelele.
Esimene soomekeelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricolalt. Tema lõi soome keele ortograafia, toetudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno.
17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsamaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal väiksema tähtsusega keeled.
Agricola töö
Soome kirjakeele alused lõi Mikael Agricola. Agricola keel põhines Turu murdel, nõnda jõudis selle fonoloogia ka soome kirjakeelde.
Agricola lõi uut testamenti tõlkides mitmeid uusi sõnu. Mõningaid neist kasutatakse ka tänapäeval, nt armo (arm), vanhurskas (õiglane). Agricola kasutas umbes 8500 sõna, neist 60% on siiani kasutuses.
Ametlik seisund
Soome keel on üks Soome riigikeeltest (teine on rootsi keel, mida räägib 6% rahvastikust), Euroopa Liidu ametlik keel ning ametlik vähemuskeel Rootsis.
Murded
Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute, diftongide ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aktsentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral.
Soome keele murded jaotatakse järgmisteks murderühmadeks:
- A. Läänemurded
- 1) edelamurded
- 2) Häme murded
- 3) Lõuna-Pohjanmaa murded
- 4) Kesk-Pohjanmaa murded
- 5) Põhja-Pohjanmaa murded
- 6) Torniojoki murded
- 7) Kemijoki murded
- 8) pärapõhjamurded
- B. Idamurded
- 9) Savo murded
- 10) kagumurded[2]
Edela-Soome murdeid (lounaismurteet) räägitakse Soome edelaosas ja Satakuntas. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt.
Karjalas räägitav karjala keel erineb soome keelest sedavõrd, et sel on oma ortograafia. Põhjamurret meänkieli räägitakse ja õpetatakse Rootsis omaette keelena.
Vaata ka
Viited
- ↑ "Kotimaisten kielten tutkimuskeskus". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. mai 2008. Vaadatud 18. septembril 2011.
- ↑ Paul Alvre. "Soome keeleõpetuse reeglid". Tallinn, 1969, lk. 10
Välislingid
