Trends in LIMS
| saami keeled (sámegiella) | |
|---|---|
| Kõneldakse |
Norra Rootsi Soome Venemaa |
| Piirkonnad | Lapimaa |
| Kokku kõnelejaid | Kuni 40 000 |
| Keelesugulus |
uurali keeled soome-ugri keeled saami keeled |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Riigikeel pole kuskil. Mõnes Norra, Rootsi ja Soome piirkonnas vähemusrahvuse keel. |
 Saami keelte leviala. Tumedamalt on märgitud omavalitsused, kus saami keel on ametlik keel.
| |
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Liigitus
- läänesaami keeled
- lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat)
- Ume saami keel (umbes 10 kõnelejat)
- Pite saami keel (umbes 10 kõnelejat)
- Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat)
- põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 000–30 000 kõnelejat)
- idasaami keeled
- Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat)
- Kemi saami keel (väljasurnud)
- koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat)
- Akkala saami keel (väljasurnud)
- Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat)
- turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat)
Ajalugu
Pikemalt artiklis Saami algkeel
Traditsioonilise arusaama järgi pärineb saami algkeel kammkeraamika kultuuriga (3900–3500 eKr) Läänemere äärde levinud soome-ugri keelest, mis hiljem nöörkeraamika kultuuriga piirkonda saabunud indoeurooplaste tõttu jagunes indoeuroopa keelest rohkem mõjutatud läänemeresoome algkeeleks ja vähem mõjutatud saami algkeeleks.[1][2][3] Arheoloogiliste kultuuride ja Uurali algkeele muutunud dateeringute ning varasema keeli ja arheoloogilisi leide omavahel sidunud metodoloogia probleemide tõttu on need vaated aga oma populaarsust kaotanud.[2][4] Uuemate hinnangute järgi jõudis saami keelte eellaseks olnud keelekuju Läänemere lähedusse pigem tekstiilkeraamika kultuuriga (alates 1900 eKr) või veelgi hiljem.[5][6][7]
Laensõnad näitavad, et saami algkeelt kõneldi kusagil läänemeresoome, germaani ja balti algkeelte läheduses.[8] Täpsemalt on selle kohana välja pakutud Järve-Soomet või ala Laadoga ja Äänisjärvest lõunas.[9][10] Hiljem (Ante Aikio järgi millalgi vahemikus 300 eKr – 500 pKr) levis saami algkeel ka Lapimaale, kus seni kõneldi tundmatuid paleoeuroopa keeli, ja jagunes murreteks, millest edaspidi tekkisid erinevad saami keeled.[11] Varakeskajast alates liikus senise saami asustusega aladele soomlasi ja karjalasi, mis tingis lõunapoolsete saami keelte kadumise.[12]
Kirjakeeled
Saami kirjakeelele pani 17. sajandil aluse luterlik kirikukirjandus.[viide?] Oma kirjakeel on lõunasaami, Lule saami, põhjasaami, Inari saami, koltasaami ja Kildini saami keelel. Üksnes Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt.
Vaata ka
Viited
- ↑ Ante Aikio (2012). An essay on Saami ethnolinguistic prehistory. Mémoires de la Société Finno-Ougrienne. Helsinki: Finno-Ugrian Society. Lk 99, 104
- ↑ 2,0 2,1 Valter Lang (2014). Eestlaste juured Eestimaal. Vikerkaar, 7–8, lk 78–92.
- ↑ Asko Parpola (2012). Formation of the Indo-European and Uralic (Finno-Ugric) language families in the light of archaeology. Kogumikus "A Linguistic Map of Prehistoric Northern Europe", toimetajad Riho Grünthal ja Petri Kallio. Helsingi. Lk 147
- ↑ Aikio 2012, lk 80–81, 100–101
- ↑ Parpola 2012, lk 148–149, 156
- ↑ Petri Kallio (2015). The Language Contact Situation in Prehistoric Northeastern Europe. Kogumikus: Robert Mailhammer, Theo Vennemann gen. Nierfeld, Birgit Anette Olsen (toim.), The Linguistic Roots of Europe: Origin and Development of European Languages. Lk 84–85
- ↑ Valter Lang (2015). Formation of Proto-Finnic – an archaeological scenario from the Bronze Age / Early Iron Age. Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Oulu 2015. Plenary papers.
- ↑ Aikio 2012, lk 70–76
- ↑ Aikio 2012, lk 93, 103
- ↑ Ante Aikio. On Germanic-Saami Contacts and Saami Prehistory. Journal de la Société Finno-Ougrienne 91, 2006, lk 42
- ↑ Aikio 2012, lk 102–106
- ↑ Aikio 2012, lk 95–97
Kirjandus
- Arvo Eek. "Lapi keele- ja kultuuriprobleemid arutlusel". Keel ja Kirjandus 1984, lk 382–384
