Trends in LIMS

Intel Corporation
Börsil	NASDAQ: INTC
Asutatud	19681
Asutajad	Gordon Moore, Robert Noyce
Peakorter	2200 Mission College Boulevard, Santa Clara, USA
Tooted	protsessorid, serverid, emaplaadid, kiibistikud, graafikakaardid, Wi-Fi adapterid, sülearvutid, võrguseadmed
Käive	54,228 miljardit dollarit (-14%) (2023)
Tegevuskasum	93 miljonit dollarit (-96%) (2023)
Puhaskasum	1,675 miljonit dollarit (-79,1%) (2023)
Vara	191,572 miljardit dollarit (+5,2%) (2023)
Töötajaid	124 800 (-5,3%) (2023)
Koduleht	Intel.com
1Asutati Californias 1968, taasasutati Delaware'is 1989[1]

Intel Corporation on Ameerika Ühendriikide ettevõte, mis tegeleb arvutitoodete ja -tehnoloogiate projekteerimise, tootmise ja müügiga üle maailma. Ettevõtte tootesortiment hõlmab laias valikus infotehnoloogia valdkonna tooteid, nagu keskprotsessorid, kiibistikud, süsteemkiibid, sülearvutid, salvestid, mälutooted, serverid, graafikakaardid, Wi-Fi adapterid ja tooted võrguühenduste loomiseks (hõlmates ka pilvepõhiseid teenuseid).^[2]

Intel Corporationil on strateegiline partnerlus MILA-ga, et arendada ja rakendada tehisintellekti uimastite tuvastamiseks.^[3]

Ettevõte teenib suurema osa müügitulust nutiseadmete tarvikute müügiga (55% 2023. aasta müügitulust). Intel Corporationi kolm suurimat klienti on Dell Inc., Lenovo Group Limited ja HP Inc., kellele müüdud toodete ja teenuste müügitulu moodustas 2023. aastal kokku 40% ettevõtte kogu müügitulust. Riikide lõikes teenib Intel Corporation oma müügitulust ^[4]

• 27% Hiinast,
• 26% USA-st,
• 16% Singapurist,
• 13% Taiwanist,
• 18% ülejäänud riikidest kokku.

Inteli kaubamärk oli 2023. aastal maailmas väärtuselt 24. bränd. Aasta varem oli nende bränd väärtuselt 19. Brändi väärtuselt on Intel võrreldav YouTube'i brändiga.^[5]

Intel Corporationil on tootmis- ja testimisüksusi kokku 12 asukohas:^[6]

• 3 USAs (Arizona, New Mexico, Oregon);
• 2 Hiinas (Shanghai, Chengdu);
• 2 Iisrealis (Jeruusalemm, Kiryal Gat);
• 2 Malaisias (Kulim, Penang);
• 1 Iirimaal (Leixlip);
• 1 Costa Ricas (San Jose);
• 1 Vietnamis (Ho Chi Minh City).

Intelil on rajamisel või kavandatud rajada järgmised tootmisüksused:

• Ameerika Ühendriikidesse Ohio osariiki. Inteli investeeringu suurus on eeldatavalt 20 miljardit dollarit. Rajatakse kaks tootmisüksust. Kiipide tootmine on planeeritud algama nimetatud tehastes 2025. aastal;^[7]
• Saksamaale Magdeburgi. Tootmine on planeeritud algama 2027. aastal;^[8]
• Poola Wrocławi linna lähedale. Tootmis- ja testimisüksus on plaanitud käiku anda 2027. aastal. Investeeringu eeldatav suurus on 4,6 miljardit dollarit.^[9]

Intel Corporationi suurimad konkurendid on^[10]

• AMD (Advanced Micro Devices, serverid, protsessorid, kiibistikud),
• IBM (pilveteenused, serverid),
• NVIDIA (sülearvutid, graafikakaardid),
• Samsung (pooljuhid, sülearvutid),
• Micron Technology (mälukaardid),
• Qualcomm (kiibistikud).

Inteli asutasid 1968 Gordon Moore (Moore'i seaduse looja, keemik ja füüsik) ja Robert Noyce (füüsik ja mikroskeemide kaasleiutaja), kui nad lahkusid ettevõttest Fairchild Semiconductor. Ettevõtte juhil Andrew Grove'il oli visioon, et Intel ühendab arenenud kiipide disaini tipptehnoloogia võimalustega tootmises. Nad ei olnud ainukesed, kes läksid Fairchildist tööle teistesse Silicon Valley ettevõtetesse. Inteli kolmas töötaja Andrew Grove oli keemiainsener, ta juhtis ettevõtet 1980. aastatel ja suure kasvu ajal 1990. aastatel. Teda mäletatakse nüüd ettevõtte võtmeisikuna äris ja strateegias. 1990. aastate lõpuks oli Intel üks maailma suuremaid ja edukamaid ettevõtteid.

Intel oli üks esimesi SRAM- ja DRAM-mälukiipide arendajaid ja kuni 1980. aastateni olid nad selle valdkonna turuliidrid. Intel lõi 1971. aastal esimese kommertsmikroprotsessori, kuid see sai alles siis Inteli peamiseks tooteks, kui personaalarvutit saatis edu. 1990. aastatel investeeris Intel palju uute mikroprotsessorite arendamisse, eeldades tohutut arvutituru kasvu. Intel tõusiski turuliidriks, olles suurim mikroprotsessorite tootja. Intel kasutas oma turuosa hoidmiseks, peamiselt oma konkurendi AMD vastu, agressiivset ja vahel vastumeelsust tekitanud taktikat ning võitles Microsoftiga kontrolli pärast arvutitööstuse tuleviku üle.^[11][12]

Loomise ajal tahtsid Gordon Moore ja Robert Noyce oma ettevõtte nimetada Moore Noyce'iks.^[13] Nimi kõlas aga nagu sõnad more noise (inglise keeles 'rohkem müra') – see ei sobinud elektroonikaettevõttele, kus müra seostatakse tavaliselt halva elektromagnetilise interferentsiga.

Aasta aega kasutasid nad nime NM Electronics, enne kui otsustasid nime INT(egreeritud) EL(ektroonika) kasuks, mis lühendatult ongi Intel.^[14] Aga Intel oli juba ühe hotelliketi kaubamärk ja seega pidid nad selle nime kasutamise õigused ostma.^[15] Hotell Imperial House Motels Inc. esitas nime kaubamärgitaotluse 21. oktoobril 1968, enne Inteli avaldust 24. aprillil 1969.^[16] See hotell võttis selle kaubamärgi kasutusele 26. jaanuaril 1967, seega enne Inteli asutamist.

Intel kuulutas kaubamärgi, mida kasutatakse kõikjal, välja 11. märtsil 1969. Nende avalduses USA Patendi- ja Kaubamärgiametile andis Intel täpse tegevusalade kirjelduse: mikroskeemide registrid ja pooljuhtide mälud. Need tegevusalad erinevad ilmselgelt hotellindusest. Kaubamärk "INTEL" registreeriti 15. juunil 1971.^[17] Üle 40 aasta on Intel oma kaubamärki kaitsnud. Seda rakendatakse peaaegu igale müüdavale tootele ja teenusele.

Intel on läbinud mitu arenguetappi. Asutamise ajal oli see lihtsalt ettevõte, mis suutis toota pooljuhte ja mille peamine toode oli SRAM kiip. Inteli äri kasvas 1970. aastatel, kui firma laiendas ja täiustas oma tootmisprotsesse ning mitmekesistas tootevalikut, aga tollal domineerisid veel mäluseadmed.

1971. aastal lõi Intel esimese elektrooniliselt programmeeritava mikroprotsessori Intel 4004 ja 1975 ühe esimese arvuti, millel oli mikroprotsessor sisemuses (Altair 8800).^[18][19] 1980. aastate alguseks domineeris Inteli äritegevuses DRAM-kiipide tootmine. 1985. aastal lõpetas Intel DRAM kiipide tootmise. Samal aastal avati tootmisüksus Iisrealis Jeruusalemma linnas.^[20]

1986. aastal siseneti ASIC kiipide turule.^[20]

1993. aastal laiendati tootesortimenti maailmakuulsate Pentium protsessoritega. 1994. aastal hakati esiemesena pakkuma LANDesk ja USB tooteid.^[20]

Inteli mikroprotsessorite nõudlus aeglustus 2000. aastate alguses. Konkurendid, peamiselt AMD, kogusid tuntava osa turust, algul odavate ja keskklassi protsessorite osas, lõpuks kogu ulatuses. Intel lakkas olemast turu ainuvalitseja.^[21] 2000. aastate alguses üritas Craig Barrett ettevõtte toodangut mitmekesistada ja luua midagi lisaks pooljuhtidele, aga väga väike osa nendest projektidest osutus edukaks.

Intel oli juba paar aastat kohtuprotsessidesse mässitud. Ameerika kohtud ei tunnustanud algul intellektuaalset omandit mikroprotsessorite topoloogia alal (skeemide joonised), kuni 1984 anti välja pooljuhtskeemide kaitse seadus, mida Intel ja SIA (Semiconductor Industry Association) nõudsid.^[22] 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses andis Intel selle seaduse alusel kohtusse ettevõtted, kes tahtsid arendada protsessoriga Intel 80386 konkureerivat kiipi.^[23] Hagi tegi konkurentide olukorra raskeks, isegi kui Intel kohtulahingu kaotas.^[23] Konkurentsiseaduse rikkumised tõid Intelile juba 1990. aastate alguses süüdistusi, kuid AMD andis hagi, et Intel ei käitu vastavalt konkurentsiseadustele, uuesti sisse nii aastal 2004 kui ka 2005.

2005. aastal tõi ettevõte turule oma esimese mitmetuumalise protsessori ja 2008. aastal protsessori Core i7, millest sai selle protsessori üks suurima läbimüügiga mudel.^[20]

Aastal 2005 reorganiseeris Paul Otellini ettevõtte ning asus tootma protsessoreid ja kiibistikuplatvorme. Selletõttu palkas ta üle 20 000 uue töötaja. 2006. aasta septembris oli ta kasumi languse tõttu sunnitud koondama üle 10 500 inimese.

2016. aastal toodi turule droon Falcon 8+. 2017. aastal omandati ettevõte Mobileye, mis tegeleb isesõitvate autode arendamise ja tootmisega.^[20]

2019. aastal alustati projekti Athena, mis keskendub riist- ja tarkvara loomisele 5G-tehnoloogia paremaks ärakasutamiseks ja tehisintellekti arendamiseks.^[20]

Personaalarvutite ajastu algul 1983 oli Inteli kasum tugeva surve all, kui turule sisenesid Jaapani mälude ja kiipide tootjad. Siis otsustas president Andy Grove taanduda ja keskenduda mikroprotsessorite tootmisele. Grove kirjeldas seda üleminekut oma raamatus "Only the Paranoid Survive" ("Ainult paranoikud jäävad ellu"). Tema plaani võtmeks oli tollal radikaalne arvamus, et Intel võiks saada ainukeseks populaarse mikroprotsessori Intel 8086 järglase tootjaks.

Kuni selle ajani ei olnud komplekssete skeemide tootmine piisavalt usaldusväärne, et ettevõtted saaksid sõltuda ainult ühest varustajast, aga Grove alustas protsessorite tootmist kolmes maailmajaos olevates tehases. Nad lõpetasid kiipide disaini litsentsimise konkurentidele (nt Zilog ja AMD). Kui arvutitööstust tabas 1980. ja 1990. aastatel buum, oli Intel üks peamisi sellest kasusaajaid.

6. juunil 2005 teatas Steve Jobs Apple'ist, et ettevõte läheb pikka aega kasutatud PowerPC arhitektuurilt üle Inteli x86 arhitektuurile, kuna PowerPC tulevik ei rahuldanud Apple'i vajadusi. Esimene Macintoshiarvuti, mis sisaldas Inteli protsessorit, kuulutati välja 10. jaanuaril 2006 ja alates sama aasta augustist on kõik Macid Inteli protsessoritega. Apple'i Xserve server varustati Inteli Xeon protsessoritega 2006. aasta novembris.^[24]

Inteli Classmate PC on ettevõtte esimene odav sülearvuti.

2007. aasta juulis süüdistas Euroopa Komisjon Intelit konkurentsivastases tegevuses, peamiselt AMD vastu.^[25] Süüdistused hõlmavad isegi 2003. aastat, mil anti eeliseid ja soodustusi arvutivalmistajatele, kes ostsid enamuse oma mikroprotsessoritest Intelilt. Lisaks maksis Intel nendele firmadele selle eest, kui nad viivitasid AMD protsessoreid kasutavate toodete turule toomisega või isegi tühistasid selle. Samuti müüsid nad oma kiipe alla omahinna valitsustele ja haridusasustustele.^[26] Inteli arvates oli see süüdistus alusetu ja selle asemel hoopis teatas, et nende käitumine turul oli tarbijasõbralik.^[27] Advokaat Bruce Sewell vastas selle peale, et komisjon oli valesti tõlgendanud mõningaid faktilisi oletusi hinna määramisel ja tootmiskuludes.^[28]

2008. aasta veebruaris teatas Intel, et Euroopa Komisjoni uurijad käisid läbiotsingul Münchenis asuvas kontoris. Intel väitis, et nad olid uurijatega väga koostöövalmid.^[29] Intel seisis silmitsi trahviga, mis moodustas 10% tema aastatulust, kui jäi süüdi konkurentsireeglite rikkumises.^[27] AMD lõi veebilehe, kus ta proovis rõhutada Inteli süüd.^[30][31] 2008. aasta juunis andis Euroopa Liit sisse uued süüdistused.^[32] 2009. aasta mais leidis Euroopa Liit, et Intel tegutses konkurentsiseaduste vastaselt ja määras trahviks 1,06 miljardit eurot, mis oli rekordiline summa. Intel mõisteti süüdi selles, et ta maksis firmadele, kuhu kuulusid näiteks Acer, Dell, HP, Lenovo ja NEC,^[33] et nad kasutaksid eranditult Inteli kiipe oma toodetes, kahjustades sellega konkurente, sealhulgas ka AMD-d.^[33][34][35] Euroopa Komisjon teatas, et Intel käitus tahtlikult nii, et hoida konkurente eemal, ning läks sellega vastuollu Euroopa kartellivastaste seadustega.^[33] Lisaks trahvile käskis Euroopa Komisjon konkurentsivastase tegevuse kohe lõpetada.^[33] Intel teatas, et nad kaebavad komisjoni otsuse edasi.^[33]

Intel Corporationi aktsiad on noteeritud alates 17. märtsist 1980 Nasdaq börsil. Aktsia lühinimi on INTC. 68,3% Inteli aktsiatest on äriühingute omandis.^[36] 2022. aastal langes Inte Corporationi aktsia hind -48,8%.

Seisuga 9. juuli 2023 on Intel Corporation USA börsil kaubeldavatest ettevõtetest turuväärtuselt suuruselt 51. ettevõte ja töötajate arvult suuruselt 43. ettevõte.^[37]

Jrk-nr	Aktsionär	Osalus 30. märtsil 2023	Osalus 29. septembril 2022
1.	Vanguard Group, Inc. (The)	8,94%	8,76%
2.	Blackrock Inc.	7,97%	8,21%
3.	State Street Corporation	4,3%	4,37%
4.	Geode Capital Management, LLC	1,98%	1,97%
5.	Capital International Investors	1,69%	1,62%
6.	Primecap Management Company	1,66%	1,26%

• Intel 8051

• Inteli veebisait
• Intel tarkvara arendusvõrk