Trends in LIMS
|
See artikkel räägib essentsiaalse signaalmolekuli insuliiniga seonduvast; insuliiniteraapias kasutatavate insuliinipreparaatide kohta vaata artiklit Insuliin (ravim) |
Insuliin on peptiidhormoon, mida toodetakse enamiku selgroogsete pankrease Langerhansi saarte beetarakkudes. See reguleerib vere glükoosisisaldust, süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetust ning mõjutab rakkude jagunemist ja kasvu.[1]
Insuliini vabaneb verre proportsionaalselt söögikorrajärgse veresuhkru ehk vere glükoosi sisalduse suurenemisega.
Insuliini sekretsiooni pankrease rakkudest reguleerib adenosiintrifosfaat.
Pankrease Langerhansi saarte beetarakkude töö häirete korral, aga ka nende rakkude kaasasündinud ainevahetushäireid, millega seoses väheneb insuliini süntees, loetakse suhkurtõve välja kujunemisel oluliseks teguriks.
Biokeemia
Insuliin on peptiidhormoon. Insuliinimolekuli koostises on 52 aminohapet ja selle molekulmass on 5808 daltonit (Da).[2]
Biofunktsioonid
Insuliin on vajalik glükoosi verest rakkudesse suunamiseks. Insuliin soodustab glükogeeni sünteesi ja glükolüüsi ning takistab glükogeeni lõhustumist ja glükoneogeneesi.[1]
Rasvkoes, maksas ja piimanäärmetes stimuleerib insuliin rasvhapete sünteesi.[1]
Kolesterool
Insuliin võib suurendada esimest tüüpi ehk insuliinisõltuva diabeedi korral HDL-i ehk suure tihedusega lipoproteiinide sisaldust vereplasmas, milles kolesterooli osakaal on üsna väike.[3]
Ajaloolist
1912. aastal pakkus Sir Edward (Albert) Sharpey-Schafer (1850–1935) välja teooria, mille kohaselt on suhkurdiabeedi põhjustajaks pankreases leiduv aktiivne aine insuliin (inglise keeles insulin).
Esimesena eraldasid pankrease Langerhansi saarte beetarakkude ekstraktist insuliini Frederick Grant Banting ja Charles Herbert Best 1921. aastal. Ravitoimet katsetati koertel, kelle pankreas oli eemaldatud – pankreaseekstrakti süstimine aitas neil edukalt diabeediga elada.[4]
Koduloomade elunditest eraldatud insuliini hakati ka diabeediraviks kasutama. Insuliin võeti kasutusele ajal, mil puudusid nõuded inimestel kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute läbiviimise kohta.
Pärast insuliini keemilist sünteesimist 1963. aastal sai võimalikuks vähendada loomse insuliini kasutamist ravi otstarbel.
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Wilcox, Gisela. "Insulin and Insulin Resistance". The Clinical Biochemist Reviews. 26 (2): 19–39.
- ↑ Mandal, Ananya. "What is Insulin?". news-medical.net. Vaadatud 26.1.2022.
- ↑ Charles Fox, Anne Kilvert Type 1 Diabetes, 6ed, lk 34, 2008, Class Publishing, ISBN 978 1 859 176 8
- ↑ "Sir Frederick Grant Banting". Britannica. Vaadatud 26.1.2022.
Välislingid
