Trends in LIMS

2020. aasta (MMXX) oli 21. sajandi 20. aasta. See algas kolmapäevaga. 2020 oli liigaasta.

• Juudi kalender: 5780, 5781
• Hinduistlik kalender: 5121, 5122
• Islami kalender: 1441, 1442
• Iraani kalender: 1398, 1399
• Sirvikalender: 10233

Eestis:

• digikultuuriaasta^[1]
• eesti rahvajutu aasta^[1]

Venemaal:

• mälu ja kuulsuse aasta ^[2]

ÜRO kuulutas 2020. aasta rahvusvaheliseks taimetervise aastaks.^[3]

WHO kuulutas 2020. aasta rahvusvaheliseks õdede ja ämmaemandate aastaks.^[4]

Eestis:

• aasta lind – tuttpütt
• aasta muld – erodeeritud muld^[5]
• aasta sammal – harilik valvik^[6]
• aasta seen – alpi põdrasamblik^[7]

• 2019.–2020. aasta koroonapandeemia

• 1. jaanuar – 2019. aastal alanud maastikupõlengud jätkusid ka uuel aastal ning Uus-Lõuna-Walesis kaasati elanike evakueerimisele abiks merevägi ja õhuvägi.
• 2. jaanuar – Austraalia Uus-Lõuna-Walesi ja Victoria osariigid kuulutasid seoses maastikupõlengutega välja hädaolukorra.
• 3. jaanuar – Ameerika Ühendriikide korraldatud droonirünnakus hukkus Iraani kindral Qasem Soleimani.
• 8. jaanuar – Ukraine International Airlinesi reisilennuk Boeing 737-800 (lend 752 ) tulistati Iraani revolutsioonilise kaardiväe õhukaitse poolt alla Teheranis mõni minut pärast õhkutõusu.
• 9. jaanuar – Nigeerias ründasid Boko Harami mässulised sõjaväebaasi. 89 sõjaväelast hukkus.
• 11. jaanuar – toimusid 2020. aasta Taiwani üldvalimised. Cai Yingwen valiti teiseks ametiajaks Hiina Vabariigi presidendiks.
• 11. jaanuar – pärast Omaani sultani Qābūs ibn Sa‘īdi surma sai uueks sultaniks Haitham ibn Tāriq.
• 15. jaanuar – Ameerika Ühendriikide Senatis algas president Donald Trumpi tagandamisjuurdlus.
• 30. jaanuar – Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas koroona (COVID-19) rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks.

• 29. veebruar – Luksemburg kehtestas tasuta ühistranspordi.

• 8. märts – Itaalias paigutati koroona leviku tõkestamiseks 16 miljonit inimest karantiini. Päev hiljem laienes karantiin üleriiklikuks.
• 11. märts – Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas koroonapuhangu pandeemiaks.
• 18. märts – Euroopa Ringhäälingute Liit teatas, et 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus jääb ära.
• 24. märts – India kuulutas seoses koroona levikuga välja liikumispiirangud. Pandeemiaga seotud ülemaailmsed piirangud mõjutasid üle 2,6 miljardi inimese elu.
• 27. märts – Põhja-Makedoonia sai NATO liikmeks.

• 1. aprill – Hiina teatas, et on tuvastanud esimesed asümptomaatilised koroonasse (COVID-19) nakatunud.
• 2. aprill – koroonasse nakatunute arv ületas miljoni inimese piiri.
• 10. aprill – ESA/JAXA kosmosesond BepiColombo möödus teekonnal Merkuuri juurde viimast korda Maast.
• 14. aprill – Donald Trump teatas, et Ameerika Ühendriigid lõpetavad Maailma Terviseorganisatsiooni rahastamise.
• 19. aprill – Kanadas Nova Scotias tappis võltspolitseiautot kasutanud ja politseinikuks riietunud mees 22 inimest. Politsei lasi mehe maha.
• 26. aprill – Saudi Araabia kuningas Salman keelustas oma dekreediga inimeste hukkamise kuritegude eest, mille nad olid toime pannud alaealistena.

• 6. mai – astronoomid teatasid, et on avastanud musta augu tähesüsteemist HR 6819. See on teadaolevalt Maale lähim must auk ja esimene, mis asub palja silmaga vaadeldavas tähesüsteemis.
• 10. mai – Iraani sõjalaev tulistas ekslikult raketi teise Iraani sõjalaeva pihta. Hukkus 19 sõjaväelast.
• 25. mai – Ameerika Ühendriikides Minneapolises tappis politseinik kinnipidamisel George Floydi. Floydi surma järel puhkesid üleriigilised meeleavaldused.
• 30. mai – Cape Canaveralilt startis SpaceXi mehitatud missioon Crew Dragon Demo-2, mis oli esimene Ameerika Ühendriikide pinnalt startinud mehitatud missioon pärast Space Shuttle'i programmi viimast missiooni STS-135 2011. aastal.

• 15. juuni – vaidlusaluse Galwani jõe kaldal hukkusid kokkupõrgetes 20 India ja 40 Hiina sõdurit.
• 29. juuni – globaalne koroonasse nakatunute arv ületas 10 miljoni ja surnute arv 500 000 piiri.

• 30. juuli – NASA saatis kosmosesse missiooni Mars 2020, mille raames maandub Marsil kulgur Perseverance.

• 4. august – Beiruti sadamas plahvatas 2750 tonni ammooniumnitraati. Hukkus 204 ja umbes 300 000 jäi kodutuks.
• 9. august – Valgevenes toimusid presidendivalimised. Võitjaks kuulutati ametis olev Alaksandr Łukašenka, misjärel puhkesid üleriigilised meeleavaldused.
• 11. august – Venemaa teatas, et on heaks kiitnud esimese koroonavaktsiini.
• 18. august – Malis toimus riigipööre.
• 25. august – Aafrika kuulutati lastehalvatusest vabaks. See on rõugete järel teine haigus, mis on Aafrikas likvideeritud.

• 14. september – Kuninglik Astronoomiaselts teatas, et Veenuse atmosfäärist on leitud fosfiini, mis viitab sellele, et Veenusel võib olla mikroobset elu.
• 27. september – Mägi-Karabahhis algasid Armeenia ja Aserbaidžaani vägede kokkupõrked, mis arenesid sõjaks.

• 10. oktoober – Armeenia ja Aserbaidžaan sõlmisid Mägi-Karabahhis relvarahu.
• 20. oktoober – NASA kosmosesond OSIRIS-REx laskus 101955 Bennu pinnale ja sai esimeseks Ameerika Ühendriikide kosmosesondiks, mis on asteroidilt pinnaseproove võtnud.
• 23. oktoober – Falklandi saared kuulutati 38 aastat pärast Falklandi sõja lõppu maamiinivabaks.

• 2. november – Austrias Viinis toimusid terrorirünnakud. Hukkus neli ja vigastada sai 20.^[8][9]
• 3. november – Joe Biden võitis 2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised, alistades Donald Trumpi
• 10. november – jõustus rahulepe, millega lõppes 2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt.
• 19. november – Austraalias avaldati raport, milles süüdistati riigi eriväelasi sõjakuritegudes.
• 27. november – Iraani tipptuumateadlane Mohsen Fakhrizadeh hukkus atentaadis.

• 1. detsember – Puerto Ricos varises kokku Arecibo observatooriumi raadioteleskoop.
• 4. detsember – koroonapandeemia nakkuste arv ületas 65 miljoni ja surmade arv 1,5 miljoni piiri. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on koroona põhjustanud rohkem surmajuhte kui tuberkuloos 2019. aastal ning neli korda rohkem surmajuhte kui malaaria.
• 5. detsember – Austraalias maandus JAXA missiooni Hayabusa 2 kapsel, milles olid asteroidilt 162173 Ryugu võetud pinnaseproovid.
• 6. detsember – Venezuelas toimusid parlamendivalimised.
• 7. detsember – Uus-Meremaal avalikustati Christchurchi mošeetulistamise juurdluse raport, mille kohaselt polnud massitulistamine ärahoitav.
• 16. detsember – Hiina kosmosemissioon Chang'e 5 tõi Kuult Maale 2 kg pinnaseproove. See oli esimene kord pärast 1976. aastat kui Kuult toodi Maale pinnaseproove.
• 29. detsember – Horvaatias toimus Petrinja maavärin. Hukkus 7 ja vigastada sai 26 inimest.
• 30. detsember – Norras Gjerdrumi vallas toimus Norra enam kui saja aasta suurim maalihe. Elu kaotas kümme inimest, kellest kolme ei leitud.^[10][11]

• 13. märts – seoses 2020. aasta koroonapandeemiaga kehtestas valitsus eriolukorra.
• 1. aprill – jõustus apteegireform.
• 17. mai – 2020. aasta koroonapandeemia Eestis: Eesti luges eriolukorra lõppenuks.
• 4.–6. september – Lõuna-Eesti teedel sõideti 2020. aasta autoralli maailmameistrivõistluste etapina Rally Estonia.
• 20. november – Euroopa Loomaaedade ja Akvaariumite Assotsiatsiooni (EAZA) jääkarude paljundusprogrammi raames jõudis Tallinna Loomaaeda isane jääkaru Rasputin.
• ...

 Pikemalt artiklis Surnud 2020

• 12. jaanuar – Roger Scruton, inglise filosoof
• 26. jaanuar – Kobe Bryant, USA korvpallur
• 30. jaanuar – Jörn Donner, Soome kirjanik, filmilavastaja, poliitik ja diplomaat
• 3. veebruar – George Steiner, USA kirjandusteadlane ja filosoof
• 4. veebruar – Daniel arap Moi, Keenia poliitik
• 4. veebruar – Agu Uudelepp, eesti ajakirjanik ja kommunikatsiooniekspert
• 15. veebruar – Jüri Ant, eesti ajaloolane
• 21. veebruar – Mihkel Smeljanski, eesti laulja ja näitleja
• 25. veebruar – Mario Bunge, Argentina filosoof
• 25. veebruar – Dmitri Jazov, Nõukogude Liidu sõjaväelane
• 25. veebruar – Ḩusnī Mubārak, Egiptuse poliitik
• 28. veebruar – Freeman Dyson, füüsik ja matemaatik
• 4. märts – Javier Pérez de Cuéllar, Peruu diplomaat
• 5. märts – Hannes Tammet, eesti füüsik
• 6. märts – Toomas Leito, eesti ajakirjanik ja kirjastustegelane
• 8. märts – Max von Sydow, rootsi näitleja
• 13. märts – Mart Ummelas, eesti ajakirjanik
• 15. märts – Mardi Valgemäe, eesti teatriteadlane
• 17. märts – Eduard Limonov, Venemaa kirjanik, publitsist ja poliitik
• 17. märts – Arvo Sarapuu, Eesti ettevõtja ja poliitik
• 19. märts – Ahto Kaljusaar, eesti esperantist ja ajalehetoimetaja
• 20. märts – Kenny Rogers, Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja
• 21. märts – Dmitri Bruns, Eesti arhitekt
• 29. märts – Juri Bondarev, vene kirjanik
• 29. märts – Krzysztof Penderecki, poola helilooja ja dirigent
• 30. märts – Enn Tõugu, eesti arvutiteadlane
• 31. märts – Anneli Arraste, eesti rahvatantsujuht
• 5. aprill – Pentti Linkola, soome keskkonnafilosoof ja ühiskonnakriitik
• 5. aprill – John Lucas, inglise filosoof
• 8. aprill – Vive Tolli, eesti graafik
• 13. aprill – Andrus Peegel, eesti kunstnik
• 25. aprill – Per Olov Enquist, rootsi kirjanik
• 29. aprill – Jānis Lūsis, läti odaviskaja
• 3. mai – Karl Kortelainen, Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja
• 9. mai – Little Richard, USA laulja
• 9. mai – Sulev Teinemaa, eesti filmiajakirjanik
• 11. mai – Miloslav Stingl, tšehhi maailmarändur
• 16. mai – Paul Kokla, eesti keeleteadlane
• 16. mai – Raine Loo, eesti näitleja
• 17. mai – Vormsi Enn, eesti rahvaravitseja
• 31. mai – Christo, kunstnik
• 9. juuni – Ain Kaalep, eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija
• 9. juuni – Jaak Viller, eesti teatritegelane
• 12. juuni – Erik Tohvri, eesti kirjanik
• 20. juuni – Anti Talur, Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja
• 24. juuni – Mark Sinisoo, Eesti diplomaat, küberneetik ja tõlkija
• 6. juuli – Ivika Sillar, eesti teatriteadlane
• 12. juuli – Vello Salupere, eesti arstiteadlane
• 15. juuli – Kaalu Kirme, eesti kunstiteadlane
• 8. august – Tšeslav Luštšik, Eesti füüsik
• 9. august – Aarand Roos, eesti keeleteadlane
• 26. august – Jüri Alperten, Eesti dirigent
• 5. september – Jiří Menzel, tšehhi filmirežissöör
• 23. september – Toomas Frey, eesti ökoloog
• 23. september – Juliette Gréco, prantsuse laulja ja näitleja
• 23. september – Jaan Reimand, eesti matemaatik
• 6. oktoober – Toomas Niit, eesti psühholoog
• 6. oktoober – Mari Tarand, eesti raadioajakirjanik
• 8. oktoober – Vladimir Dolgihh, Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane
• 16. oktoober – Viljo Saldre, eesti näitleja ja lavastaja
• 18. oktoober – Epp Tamm, eesti klassikaline filoloog
• 20. oktoober – James Randi, Kanada päritolu Ameerika Ühendriikide mustkunstnik ja skeptik
• 31. oktoober – Sean Connery, šoti filminäitleja
• 6. november – Mihhail Žvanetski, vene kirjanik
• 13. november – Kalle Rõõmus, eesti arhitekt
• 13. november – Tõivo Sarmet, eesti alpinist
• 20. november – Judith Jarvis Thomson, Ameerika Ühendriikide filosoof
• 25. november – Diego Maradona, Argentina jalgpallur
• 26. november – Martin Kala, eesti publitsist
• 2. detsember – Valéry Giscard d'Estaing, Prantsusmaa poliitik
• 6. detsember – Heljo Mänd, eesti lastekirjanik
• 7. detsember – August Eelmäe, eesti kirjandusteadlane
• 11. detsember – Kim Ki-duk, Lõuna-Korea filmirežissöör
• 12. detsember – John le Carré, inglise kirjanik
• 14. detsember – Jaan Rõõmussaar, eesti ajakirjanik
• 25. detsember – Jaan Rääts, eesti helilooja
• 29. detsember – Pierre Cardin, prantsuse moelooja

• meditsiin – Harvey J. Alter, Michael Houghton, Charles M. Rice
• füüsika – Roger Penrose, Reinhard Genzel, Andrea Ghez
• keemia – Emmanuelle Charpentier, Jennifer A. Doudna
• kirjandus – Louise Glück
• rahu – Maailma Toiduprogramm (WFP)
• majandus – Paul R. Milgrom, Robert B. Wilson

• "Mullu sündis Eestis vähem ja suri rohkem inimesi kui aasta varem" ERR, 15. jaanuar 2021