Knowledge Base Wiki

Avrelii Avgustin
latin.: Aurelius Augustinus
Ph. Avgustin. Sankta-Sanktorum-kapellan fresk Lateran-pert'kulus (Rim), 6. voz'sada
radmižen toižend:	filosof, teoloog, autobiograaf, muusikateoreetik, jutlustaja, istorik, runokirjutai, kirjutai, katoliku preester, titular bishop, Catholic bishop
sündundan dat:	13. kül'mku 354
sündundan sijaduz:	Thagaste[d], Numidia Cirtensis[d], Rimalaine imperii
valdkund:	Rooma riik[d]
kolendan dat:	28. eloku 430[1] (75 vot)
kolendan sijaduz:	Hippo Regius[d], Numidia Cirtensis[d], Lääne-Rooma keisririik[d]
tat:	Patricius[d][2]
mam:	Monica of Hippo[d][3]
Avrelii Avgustin VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš

Avrelii Avgustin Gipponalaine (latin.: Aurelius Augustinus Hipponensis) vai Avgustin Afr (latin.: Augustinus Afer; sünd. 13. kül'mku 354, Tagast-lidn, Numidii, Pohjoine Afrik, Rimalaine imperii — kol. 28. eloku 430, Gippon-lidn, Numidii, Pohjoine Afrik, Päivlaskmaine Rimalaine imperii, nüg. Alžiran pohjoižpäivnouzm; hibjan jändused oma Pavii-lidnan Čel' d'Oro-bazilikjumalanpertiš, Italii) oli hristanuskondan jumalantedomez', filosof i pühäpaginik.

Avgustin pani severziden-se jumalankodiden alusid, erased oliba pandud panzatole möhemba. Lugetas pühämeheks katoližes, ortodoksižes i lüteranižes jumalankodikundoiš. Katolikad mainitadas händast 28. päiväl elokud, Venäman ortodoksad — 15 (28). kezakud.

Avgustinan melen mödhe, ku Biblijan tekstad vastkaroitas tedole, ka ei tari el'geta niid sana sanha. Avgustin ezimeletab, miše Adaman i Evan organizmad oliba sätud surmanalaižikš, no hö saižiba hengeližid hibjoid i igähišt elod, kuiži ei ole männu grähkha. Tedoidajiden pala lugeb Avgustinad hristanuskondan filisofijan istorijan alusenpanijaks, ka avgustinizm-joksend om olmas. Avgustinan hristianine neoplatonizm oli päižeks Päivlaskmaižen Evropan filosofijas i jumalantedos 13. voz'sadahasai, konz' Sur' Al'bert i Homoi Akvinlaine šingotihe hristianižen aristotelizman kacundoid.

Avgustin sädi äi kirjoid latinan kelel, ned valatoitihe protestantizman antropologišt opendust (Lüter i Kal'vin).

Kaikiš tetabambad i znamasižembad sädused oma De civitate Dei («Jumalan lidnas») i Confessiones («Hengenavaidamine»), Avgustinan hengeline elonstarin, De Trinitate («Stroican polhe»), De libero arbitrio («Joudjas valdas»), Retractationes («Toštmižkacundad»).

1. ↑ Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
   <a href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q19938912"></a><a href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q54837"></a><a href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q193563"></a>
2. ↑ Pas L. v. Genealogics — 2003.
   <a href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q19847329"></a><a href="https://wikidata.org/wiki/Track:Q19847326"></a>
3. ↑ https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Monika;3943008.html

• Sait pühämehes (augustinus.it). (latin.) (ital.) (angl.) (isp.) (fr.) (saks.)