Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
Tekst üüb Fering |
Kameruun [kaməˈruːn], amtelk Republiik faan Kameruun (üüb Fraansöösk: Cameroun [kaməˈʁun] ; üüb Ingels: Cameroon [ˈkʰæməˌɹuːn, ˌkʰæməˈɹuːn]) as en lun uun a maden faan Aafrika. Uun a waast leit Nigeeria, uun a nuurduast Tschad, uun a süüduast det Madelaafrikoons Republiik, uun a waast de Atlantisk Ootseaan an uun a süüd lei det Republiik Kongo, Gabuun an Ekwatoriaal-Guinea. At lun hee 17.463.836 lidj (2005)[1]. At hoodsteed as Yaoundé.
Kameruun as det traad-an-föftigst gratst lun üüb a eerd. At lun dialt grensen mä seeks lunen. Det lingst grens (1975 km) faan Kameruun wurt mä Nigeeria an det kurtst (183 km) mä Ekwatoriaal-Guinea diald. At lun dialt uk en 1116 km lung grens mä Tschad, en 901 km lung mä det Madelaafrikoons Republiik, en 494 km lung mä det Republiik Kongo an en 349 km lung mä Gabuun.
De huuchst berig uun’t lun as a Kameruunberig, wat 4095 m huuch as. Öler berger san: de Oku Berig (3011 m), de Mekoua Berig (2,703 m), de Neshele Berig (2621 m), de Lekwé Berig (2485 m), de Chappal Waddi Berig (2419 m), de Manengouba Berig (2411 m), de Lekwé Khi Berig (2271 m), de Koupé Berig (2064 m) an de Tugyi Berig (2029 m).
Uun a süüd san dön Ntem, Nyong, Sanaga an Wouri, wat iin uun de Golf faan Guinea luup. Dön Dja an Kadéï luup iin uun de Niiger Struum. Uun a nuurd as de Bénoué, wat uk iin uun de Niiger Struum leept. En öler struum, de Logone, leept iin uun a Tschadsia. Dial faan a sia leit uun Kameruun.
Dön tjiin gratst steeden uun Kameruun san:
# | Steed | Lidj (2008)[2] | Koord | |
---|---|---|---|---|
1 | Douala | 1.906.962 | ||
2 | Yaoundé | 1.817.524 | ||
3 | Bamenda | 269.530 | ||
4 | Bafoussam | 239.287 | ||
5 | Garoua | 235.996 | ||
6 | Maroua | 201.371 | ||
7 | Ngaoundéré | 152.698 | ||
8 | Kumba | 144.268 | ||
9 | Nkongsamba | 104.050 | ||
10 | Buéa | 90.090 |
Kameruun hee tjiin regiuunen.
Regiuun | Grate (km²) | Lidj (2013) | Hoodsteed | Koord | |
---|---|---|---|---|---|
1 | Adamaoua | 63.701 | 1.131.978 | Ngaoundéré | |
2 | Centre | 68.953 | 3.919.828 | Yaoundé | |
3 | Est | 109.002 | 824.204 | Bertoua | |
4 | Extrême-Nord | 34.263 | 3.803.138 | Maroua | |
5 | Littoral | 20.248 | 3.174.437 | Douala | |
6 | Nord | 66.090 | 2.311.179 | Garoua | |
7 | Nord-Ouest | 17.300 | 1.900.547 | Bamenda | |
8 | Ouest | 13.892 | 1.865.394 | Bafoussam | |
9 | Sud | 47.191 | 761.099 | Ebolowa | |
10 | Sud-Ouest | 25.410 | 1.481.433 | Buéa |
Dön amtelk spriiken faan't lun san Fraansöösk an Ingels. Do san diar oober uk noch 230 öler spriiken: 55 afro-asiaatisk spriiken, 2 nilo-saharaans an 173 Niger-Kongo spriiken. Diar hiar 1 waastalantisk, 32 Adamaua-Ubangi an 142 Benue-Kongo spriiken (mä 130 Bantuspriiken) tu. A wichtigsten san Fulfulde (Adamaua-Fuula), Kanuri, a Kotoko (Mandage) spriiken an Schuwa, uun a süüd feraal Bantuspriiken mä Duala, Basaa, Kpe-Mboko, Malimba-Yasa, Makaa, Njem, Ndsimu, Ngoumba, Kounabémbé an Beti-Fang spriikwiisen mä Ewondo, Bulu an Fang. En graten dial snaaket uk Azande spriiken of öler Bantoid spriiken üs t.b. Ngemba.
Faan 1884 ap tu 1916 wiar Kameruun en tjiisk kolonii. Efter a Iarst Wäältkrich wurd at lun en britisk-fraansöösk Mandaat. Fraansöösk Kameruun wurd 1. Janewoore 1960 an Britisk Kameruun 1. Oktuuber 1961 suwereen. Ahmadou Ahidjo wiar de iarst president (1961-1982). Sant suwereniteet jaft at uun dön Nord-Ouest an Sud-Ouest Regiuunen, huar Ingels faan a miast lidj spreegen wurt, leewen bestreewingen am autonomii. Faan 2016 tu 2018 jeew at protesten, wat faan’t armee deelslaanjen wurd. Sant detheer tidj stridj separatisten jin’t regiaring.
Kameruun as en republiik. A stootsboowenhood as a president, diar iansis a sööwen juar weelet wurt. Paul Biya as sant 1982 president an Philémon Yang as sant 2009 premier-minister faan't lun. Det Cameroon People's Democratic Movement as det partei faan't regiaring.
Kameruun as lasmoot faan dön Feriand Natschuunen sant 20. September 1960. Det as uk sant 1995 lasmaat faan det Commonwealth of Nations.
At weering faan't lun as de madelaafrikoons CFA-Franc, wat faan det Madelaafrikoons Sentraalbeenk ütjbroocht wurt.
Üüb Fraansöösk
Üüb Ingels
Üüb Spaans
Üüb Tjiisk