Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
Verev kurereha | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Angiospermae |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Geraniales |
Sugukond |
Kurerehalised Geraniaceae |
Perekond |
Kurereha Geranium |
Liik |
Verev kurereha |
Binaarne nimetus | |
Geranium sanguineum Linnaeus |
Verev kurereha (Geranium sanguineum) on kuni 50 cm kõrgune kurerehaliste sugukonda kurereha perekonda kuuluv taim, mis on kaetud pikkade harali karvadega.
Vars püstine või lamav, hargneb ja moodustab koheva puhma. Lehed on sügavalt lõhestunud, 5–7-harulised, haru omakorda lõhestunud. Just kitsaste lehtede hargnevus on peamine erinevus sarnasest mets-kurerehast.
Õite varred on enne ja pärast õitsemist longus, vaid õitsemise ajal püstised. Õied on kuni 2 cm läbimõõduga, verevad. Vars ja lehed värvuvad sügisel tihti veripunaseks. Verev kurereha kasvab kuivadel lubjarikastel niitudel ja metsaservadel, hõredas männimetsas. Õitseb juulis-augustis. Kasutatakse ravimtaimena.
Eestis levinud peamiselt mandriosas ja Saaremaal.[1] Taime rahvapärased nimetused on näiteks kure nokk ja verev geraanium. Laialt levinud paljudes riikides. Ta on pärit Lääne-Euroopa laialehistest metsadest juba 16. sajandist. Kultuuristatud alates 1597. aastast. Viimasel ajal[millal?] on aretatud ligi kümme selle kurereha sorti.