Search for LIMS content across all our Wiki Knowledge Bases.
Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
Ta on töötanud insener-ökonomistina tehases Norma, õppejõuna (dotsent) Tallinna Polütehnilises Instituudis / Tallinna Tehnikaülikoolis, diplomaadina Nõukogude Liidu saatkonnas Stockholmis, Plaanikomitee Infoinstituudi teadusdirektorina, välis- ja majanduskommentaatorina ning professorina Eesti Kõrgemas Kommertskoolis.
Aastatel 1971–1989 oli ta NLKP liige. Ta oli esimesi laulva revolutsiooni poliitikuid, kes 7. novembril 1989 astus välja NLKP-st ja saatis oma parteipileti EKP Keskkomiteesse.
Ta oli üks neljast ühiskonnategelasest-kaasautorist, kes 1987. aastal tulid välja Eesti täielikule isemajandamisele üleviimise (Isemajandava Eesti) ideega.
30. augustil 1991 kasutas Eesti Ekspress artiklis "ERSP on radikaalsusest väsinud" Tiit Madest kirjutades fraasi "tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga". Seepeale esitas Made Eesti Ekspressi väite kohta hagi Tallinna Linnakohtule enda au ja väärikuse kaitseks, nõudes, et Eesti Ekspress avaldaks ajalehes avaliku vabanduse. Selgus, et leht toetus 1989. aastal Svenska Dagbladetis ilmunud artiklile Charlie Nordblomi raamatu "Industriespionage" kohta, milles käsitleti tööstusalase spioneerimisega seotud küsimusi ning toodi ära kõigi diplomaatilise passiga NSV Liidu saatkonna töötajate nimed, kes olid Rootsi välisministeeriumi poolt välja antud diplomaatilise korpuse teatmikus ära toodud.[viide?] Made oli konsulaarosakonna atašee ja tegeles viisaküsimustega. Pärast mitut kohtuistungit kohustas Linnakohus oma 18. mai 1992 otsusega Eesti Ekspressi vabandama ühe nädala jooksul ilma omapoolsete kommentaarideta Tiit Made ees valeinformatsiooni avaldamise pärast. Eesti Ekspress kaebas Linnakohtu otsuse edasi Eesti Vabariigi Ülemkohtusse. Eesti Vabariigi Ülemkohus otsustas 4. novembril 1992, et Eesti Ekspressis avaldatud kirjutis on hageja au ja väärikust riivav ning hagi kuulub rahuldamisele. Ülemkohus kohustas Eesti Ekspressi ajalehes vabanduse avaldama ühe kuu jooksul. Made oli esimene ja ainus Eesti poliitik, kelle kohta on ülemkohtu otsus, et ta pole olnud KGB agent. Eesti Ekspress pole Made ees kunagi vabandanud ega allunud Eesti Vabariigi Ülemnõukohtu otsusele. Hiljem on Made välja toonud, et kõik sellistel positsioonidel olnud inimesed pidid kohustuslikus korras luureorganitele andma aru.[3] Samuti on 30 aastat Nõukogude välisluure residendina Skandinaavias tegutsenud Boriss Grigorjev oma raamatus "Skandinaavia tagauksest. Luuraja märkmeid"[4] (2002) kirjeldanud Madet kui nõukogude- ja venevastast inimest, kes "ei vihanud mitte ainult nõukogude korda, vaid ka kõike venelikku" ning väitnud, et ta polnud kindlasti KGB ohvitser.
TRÜ majandusteaduskonna auhind "Majandusmõte" "Ettepanek. Kogu Eesti NSV isemajandamisele" eest, 25.02.1988.
Isiklikku
Tiit Made on kahekordne Eesti meister võrkpallis (1956, 1964).
Ta on tuntud ooperimuusika austajana. Made on teinud Vikerraadios ooperiteemalisi saateid "Bel canto" ning juhtinud ooperi galakontserte Tartus ja Pärnus ja esinenud ooperialaste loengutega.
Ta kuulus 1994. aastal Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti žürii koosseisu.
Tiit Made on abielus raadioajakirjaniku ja lastekirjaniku Reet Madega.
Teise maailmasõja aegne Rügement Made juht Julius Made (1894–1956) oli Tiit Made isa onupoeg, Tiit Made isa hukkus Teises maailmasõjas 1942. aasta detsembris Velikije Luki all.
1902. aastal Tallinnas avatud Amandus Adamsoni"Russalka" mälestusmärgi ingli modell Julie-Lisette Rootsi (1878–1947) oli Tiit Made isapoolne vanaema[5]. Tema abikaasa, Tiit Made isapoolne vanaisa Otto Made (1867–1906) töötas treialina ning osales 1905. aasta detsembris toimunud mõisate põletamisel Harjumaal.
Tiit Made on reisihuviline. Ta on külastanud rohkem kui sadat riiki.
Made kuulub ka 2010. aastal asutatud MTÜ Eesti Vabaduse Eest liikmeskonda, mis ühendab NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi Eesti delegatsiooni eestimeelseid liikmeid.
Looming
Tiit Made on alates 1974. aastast avaldanud Eestis, Soomes ja Rootsis majandus-, välispoliitika- ja ajalooalaseid monograafiaid, ooperi- ja operetimuusikat ning rahvusvahelisi suheteid käsitlevaid leksikone, reisiraamatuid ja publitsistika kogumikke – kokku 37 teost. 1984. aastal ilmus tal pseudonüümi Peeter Gustavsson all Stockholmis Lembit Kriisa kirjastuses Välis-Eesti & EMP okupeeritud Eesti siseolukorda kirjeldav raamat "Tänapäeva mured Eestis", mille autorit tollastel nõukogude jälitusorganitel ei õnnestunudki välja selgitada.
Made on Eesti ja välismaa ajalehtedes ja ajakirjades avaldanud alates 1967. aastast üle 1000 teadusliku, populaarteadusliku ja olustikulise majandus-, välis- ja sisepoliitika, ooperimuusika jne alast artiklit, kirjutist ja intervjuud.
↑Борис Николаевич Григорьев, Скандинавия с черного хода. Записки разведчика: от серьезного до курьезного, Скандинавия с черного хода. Записки разведчика, raamat elektroonilisel kujul veebiraamatukogus librusek.ru