Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
|
See artikkel räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus). |
| Tallinn | |
|---|---|
 | |
|
| |
Pindala: 159 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 457 572 (1.01.2024)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 0784[3] | |
| Koordinaadid: 59° 26′ N, 24° 45′ E | |
  | |
 |
Tallinn on Eesti pealinn. See paikneb Läänemere idaosas asuva Soome lahe lõunakaldal, Tallinna lahe ääres. Ühtlasi on Tallinn Eesti suurim linn ja Põhja-Eestis paikneva Harju maakonna halduskeskus.
1238. aastast pärineb Tallinna enne 20. sajandit maailmas üldlevinud nime[4] (algselt alamsaksa keelest pärit nimekuju) Reval esimene teada olev mainimine (koos linnakodanikega, ladina keeles civitas Revaliensis). 15. mail 1248 sai Tallinn Lübecki linnaõigused. 1285. aastal sai Tallinnast Hansa Liidu liige – kõige põhjapoolsem hansalinn – mis viis mõjuvõimu kiirele kasvule Läänemere kaubanduses ning 14.–16. sajandil arenes Tallinnast strateegilise asukoha tõttu Põhja-Euroopa oluline idakaubandust juhtiv sadamalinn.
Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ja all-linnast, moodustab oma tornistiku ja linnamüüriga ühe Euroopa kõige paremini säilinud keskaegse sadamalinna, mille kaitsesüsteemid kuulusid oma aja tugevaimate hulka. Praegustes piirides on Vanalinn kujunenud välja 14. sajandi keskpaigaks. Vanalinna piirkond on lisatud 1997. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.[5] 2011. aastal oli Tallinn koos Soome ajaloolise pealinna Turuga Euroopa kultuuripealinn.
Tallinna pindala on 159,31 km². Haldusjaotuse järgi jaguneb Tallinn kaheksaks linnaosaks. Linnaosad koosnevad omakorda asumitest, mida on kokku 84. Linna piires on veel Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Rahvastikuregistri andmeil elas Tallinnas 1. jaanuari 2019 seisuga 453 033 inimest. See tähendab, et iga kolmas Eesti elanik on end tallinlaseks registreerinud. Linna elanikkonna enamuse moodustavad nüüdisajal eestlased.
Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal paekaldal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat ja muid paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas, 1971. aasta generaalplaani alusel aga 1970. aastatel Väike-Õismäel ja 1980. aastatel Lasnamäel.
Linna esmamainimise ajaks peetakse aastat 1154, mil Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe äärse asula qlwry või flwry. Seda on loetud ka kui Kaleverü või Qaleweny. Linnustatud Toompea klindi saarlava (Härjänpää) lähedal paiknevat muistsete eestlaste küla peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks, mille lähikonnas asus lisaks sadamakoht.
Tallinna kohal asunud asula üks oletatav muinasaegne nimekuju Kolõvan (Колывань) esineb vanavene kroonikates ehk leetopissides ja selle lähteks on pakutud eesti mütoloogiast tuntud Kalevi nime. Kõrgkeskaegne nimi Lindanise (Lydanise, Lyndanise, Lyndanisse, Lindanäs vms) viitab taanlaste poolt Läänemere ristisõdade käigus 1219. aastal hõivatud muinaseestlaste linnusele praeguse Toompea kohal. Keskaegse linna alates 13. sajandist rohkem tuntud nimi oli Reval, mis tuletati linna ümbritsenud muinaseestlaste maakonna Revälä (ladinapäraselt Revalia) nimest. See kohalike sakslaste eelistatud ja paljudesse teistesse keeltesse (sh vene keelde kujul Revel' (Ревель)) levinud nimi oli kuni iseseisva Eesti riigi sünnini 1918. aastal Tallinna ametlik nimi. Rahvusvaheliselt (eriti Saksamaal) oli Reval kohati ametlikult kasutusel kuni teise maailmasõja lõpuni.
On arvatud, et praegune nimekuju tähendas varem Taanilinnust (Tanin Lydna ja Talyna). Praeguse nime esialgne nimekuju esines esimest korda 1536. aastal kirja pandud sõnapaaris tallyna lynnhall. See pärineb Tallinna eestlaste esimesest säilinud truudusvandest Liivi ordu maameistrile Hermann von Brüggeneyle,[6] mille on üles kirjutanud raesekretär Johann Sulstorp ("Mynno toyuetann nynck wannu ssell surell owsall nynck wegkewell yssandell yssandell Harmen Brüggeney, teysse nyme kaess Hassenkamp Mester Saxa ordens lifflandi maell myn armall yssandell nynck selle awsall tallyna lynhall wagka nynck sanna kuelya olla kuy mynd jummall awitacko ninck theme kallis euangelium").[7] Esimest korda kasutas Pühavaimu koguduse pastor Johannes Kohsen selgetähelist Tallinna nime eestikeelses matuselaulus, mille kirjutas 7. detsembril 1670 Niguliste pastori Gotthard von Rentelni katkusurma puhul.[8] Eesti riigi loomisel 1918. aastal võeti vastse riigi pealinna nimeks seni ainult eesti keeles pruugitud nimi Tallinna, alates 1933. aastast Tallinn.
Pikemalt artiklis Tallinna ajalugu2009. aasta väljakaevamistel Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, mille vanuseks hinnati esialgu 4500–5500 aastat.[9] Mainitud on veel küttide võimalikke laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis.
Mõned varasemad uurijad on oletanud, et vallutuseelsel ajal oli Tallinna kohal muinaslinnus ja sadam koos nendega liituva turukoha, kauba-asula, vene ja skandinaavia kaubahoovide ja kirikutega. Väljakaevamistel pole siiski leitud kindlaid arheoloogilisi leide selle kohta, samuti ei maini kirjalikud allikad midagi peale muinaslinnuse. Vanimad leiud jäävad muinas- ja keskaja piirimaile ning nende kuulumist ühte või teise ajajärku pole võimalik kindlaks määrata.[10]
1219. aastal hõivasid Põhjala ristisõdade käigus Tallinna Taani kuninga Valdemar II väed, kes kindlustasid Toompea ning rajasid ka dominiiklaste ordu esialgse puukiriku. All-linnas tekkis Oleviste ja Niguliste kirikukihelkondi hõlmav kindlustatud tuumik. Sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovid kirikuga Sulevimäel, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal.
Linna asutamisajaks võib lugeda[viide?] 1230. aastat, mil mõneks ajaks linna hõivanud mõõgavendade ordu kutsus Ojamaalt (Gotlandilt) 200 Saksa kaupmeest, kes seadsid end sisse Toompea jalamil[11][12] ning kellele kindlustati kodanikustaatus ja vastavad õigused.[viide?]
15. mail 1248 võeti kasutusele Lübecki linnaõigus, pole teada, mis õigust oli enne rakendatud, see võis olla Riia õigus või ius estonicum. Hoolimata sellest, et Tallinn asus aastail 1219–1227 ja 1238–1346 Taani kuninga, 1227–1237 mõõgavendade ordu ja 1346–1347 Liivimaa ordu maadel ning et Toompeal toomkirikus paiknes ka Rooma-Katoliku Kiriku Tallinna piiskopkonna residents, oli Tallinn tegelikult Lübecki õiguse alusel iseseisev. Toompeal ja Toompea linnuses kehtis seevastu aga maa- ja rüütliõigus.
1265. aastal andis Taani kuninga Erik V ema ja Eestimaa asevalitseja Margrete Sambor käsu Tallinna esimese teadaoleva kaitseehitise, Margareti müüri, ehitamiseks.
Linna elu ja ehitustegevus hoogustus, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrvale kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete kui ka elamutena. Sel ajal kujunes välja püsiv kvartalite ja kinnistute asetus, mis on peaaegu muutumatuna säilinud siiani. Aastaiks 1310–1320 oli all-linn kujunenud välja nüüdse vanalinna piires, ulatudes põhja pool praeguse Tolli tänavani ning lõunaküljes Harju värava ees asetsenud vallikraavini. Loode-kagu pool piirnes linna hoonestus Tsistertslaste ordu ja Jutlustajate Vendade Ordu (dominiiklaste) kloostri kruntidega.[13] 1355. aastaks oli all-linn ümbritsetud täies ulatuses linnamüüriga, mis oli ühtlasi linna piir. Linnale kuulus ka maa-alasid väljaspool all-linna (linnamüüri).
1319. aastal kehtestas Taani kuningas Tallinnas kooliprivileegi, mis andis toomkiriku juhtidele (toomkapiitel) koolipidamise ainuõiguse ja keelas teiste koolide asutamise. Samal aastal on esimest korda mainitud ka Tallinna Toomkooli.
Pärast 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu, mille Liivi ordu oli maha surunud, läksid ordu kätte Eestimaa hertsogkonna kõik tähtsamad Taani linnused: Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. Taani kuningas Valdemar IV müüs oma Eesti valdused 1346. aastal Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikele u nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marga) eest. Saksa ordu pantis need valdused 1347. aastal Liivi ordule.
13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ja Hansa Liitu. Keskaegne Tallinn ongi tuntud eelkõige kui hansalinn, millele anti Hansa laokoha õigus 1346. aastal. Linna kaupmeeste kätte koondus oluline osa Lääne-Euroopa ja Novgorodi vahelisest transiitkaubandusest. Pärast Visby purustamist Taani poolt 1361. aastal kasvas Tallinna roll Läänemere idaosa kaubanduses ja poliitikas veelgi. Keskaega jäävat ajavahemikku 15. sajandi algusest kuni 16. sajandi keskpaigani võib pidada õitsvaks kuldajaks, mil Tallinnast sai Hansa Liidu idakaubanduse juhtiv linn.
16. sajandi keskel elas Tallinnas linnamüürist seespool arvatavasti 7000–8000 elanikku. Neile lisandus veel linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik.
14. septembril 1524 toimusid Tallinnas pildirüüsted. Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste Püha Katariina, Oleviste ja Pühavaimu kirikusse, purustas seal pühapilte ja kujusid ning altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboleiks. 1525. aasta algul otsustas Tallinn eelistada uut (luterlikku) usutunnistust vanale, kuid see võeti ametlikult vastu alles 1530. aastail, pärast seda, kui Lübeck oli loobunud katoliiklusest protestantluse kasuks.
Tallinna kaubanduse allakäik 16. sajandi teises pooles oli põhjustatud Hansa kaubanduse üldisest soikumisest ja kauplemissuhete muutumisest. Langust põhjustas teatud määral ka Lübecki ja Tallinna vaen. Umbes 1516. aastast hiljem püüdsid Tallinn ja mingil määral ka Tartu takistada lüübeklaste vahetut kauplemist Liivi linnade tagamaadel. Tüli tulemusena suundusid Lübecki laevad Tallinnast mööda, otse Narva ja Viiburi, ning halvenesid linnade suhted.
1558. aastal algas Vana-Liivimaa ja Moskva tsaaririigi vahel Vene-Liivi sõda, mis lõppes 1561. aastal. Liivi ordu viimane maameister Gotthard Kettler ei suutnud kaitsta Põhja-Eestit Moskva tsaaririigi ja tsaar Ivan Julma vägede eest. See ajendas Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkondi 4. juunil 1561 vanduma truudust Rootsi kuningale. 6. juunil andsid Tallinna all-linn ja kodanikud Rootsi kuningale Erik XIV-le ustavusvande ja tunnistasid vabatahtlikult Rootsi kuninga võimu Tallinna üle. Pärast mõnetist piiramist alistus ka Toompeal asunud endine Liivi ordu Tallinna ordulinnus. Rootsi kuninga võimu tunnistamise järel moodustati Rootsi kuningale alluvaist Põhja-Eesti aladest Eestimaa provints, mille keskuseks sai Tallinn, kus asus ka Eestimaa kuberner.
Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal, 1569. aasta juulis, saabus Tallinna lahele Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis 13 päeva pommitas ägedasti reidilt linna, riisus sadama täiesti tühjaks ja sai sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva.
1570. aastal algas Põhja-Eestis uuesti sõjategevus, milles osalesid Rootsi väed ning Liivimaa kuningas Magnus, kes oli võimu nimel kogu Liivimaal Venemaa vasalliks hakanud. Sõjaga kaasnes esimene ja teine Tallinna piiramine, mille käigus rüüstati Tallinna eeslinnu ja ümberkaudseid maid ning purustati ka Pirita klooster. Hilisemates Rootsi-Poola sõdades oli sõjategevus Lõuna-Eestis ja Lätis, Tallinnani see ei ulatunud.
Rootsi kuningriigi koosseisus arenes Tallinna ja teiste mereäärsete linnade kaubandus turvaliselt ja jõudsalt, kuna Läänemeri oli muutunud Rootsi "sisemereks". Rootsi võimu kaitse all arenes kaubandus ka Narvas, sest sealt kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elavneva Venemaa-kaubanduse tagajärjel suurenes Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Tallinna asemel Narva Rootsi kuningriigi Läänemereprovintside pealinnaks.[14]
1700. aastal alanud Põhjasõja sõjategevus jõudis Tallinna alles 15. augustil 1710, mil Vene väed piirasid linna ümber, tõkestades toiduainete sisseveo ja joogivee saamise Ülemiste järvest. 45 päeva kestnud piiramise (ilma sõjategevuseta) jooksul hukkus katku ja nälga enamik (90%) linna garnisoni ja linnaelanikke. 29. septembril 1710 alistusid Tallinn, Eestimaa rüütelkond ja Tallinna Rootsi garnison Vene tsaar Peeter I vägedele.
Rootsi kuningriik loovutas Tallinna ja teised alad ametlikult Venemaa Keisririigile Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Tallinn ja Paldiski omasid Venemaa jaoks põhilist tähtsust sõjalise meresadamana keisririigi läänepiiril.
1775. aastal kehtestati Venemaa keisririigis uus halduskorralduse seadus. Selle alusel moodustati 1783. aastal Tallinna kubermangu asemele Tallinna asehalduskord, mida juhtis kindralkuberner. Asehalduskord lõppes pärast Katariina II surma 1796. aastal, mil Venemaa keiser Paul I taastas endised haldusvormid ja moodustas Eestimaa kubermangu, mille kubermangulinn oli endiselt Tallinn.
18. sajandi viimasel veerandil, keisrinna Katariina II valitsemisajal, kehtestati Läänemere kubermangude linnades vene keele õpetamise kohustus. Riigi rahastatavaid koole hakati nimetama rahvakoolideks.
Tallinna arengut piiras Riia sõjakuberneri ja Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberneri markii Filippo Paulucci 14. aprilli 1825 ehitusmäärus, mis kitsendas ehitustegevust Tallinna kindluses ja eeslinnades. Tallinna kindluse ümbrus oli jaotatud neljaks kindluse-eelseks piirkonnaks (Festungs-Distanzen). Tallinna kui Venemaa keisririigi Balti laevastiku baasi kindlustamiseks ehitati sõjasadama kaitseks Tallinna lahe äärde keiser Nikolai I korraldusel aastail 1829–1840 Kaitsekasarm. Ehituspiirangud tühistati alles pärast 1. jaanuari 1858, mil Tallinn kustutati Venemaa kindluste nimekirjast.
19. sajandil asutati Drümpelmanni masinatehas (1828), Jürgensi masinatehas (1858), Friedrich Wiegandi masinatehas (1859), Franz Krull Krulli masinaehitustehas (1865), Makarovi ja Grafi saeveski (1876), V. Roseni masinatehas (1877), Tallinna pärmivabrik (1878), Neudorfi mehaanikatöökoda koos malmivaluga (1878), Lutheri mööblivabrik (1880), E. Lausmanni masinatehas (1881), Eduard Johansoni Tallinna paberivabrik E. J. Johanson (1887), Volta masinatehas (1899), Tallinna Katusepapivabrik (1898), Ülemiste paberivabriku (1826–1893) asemele E. Osse ja Ko tselluloosivabrik (1894–1912) ja Dvigateli vagunitehas (1899).
Tööstuse arengule aitas kaasa ka raudteevõrgu areng. 1870. aastatel ehitati Balti raudtee, mis ühendas Paldiski ja Tallinna sadamad Narva ja Gattšina kaudu Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega. Balti jaam ei olnud esialgu tupikjaam, vaid läbisõidujaam, kust raudtee läks edasi Admiraliteedi basseinist möödudes Tallinna sadamasse. Samal ajajärgul hakati arendama ka ühistransporti, 24. augustil 1888 avati Tallinnas hoburaudtee.[15]
20. sajandi alguses töötas keisririigi Admiraliteet välja sõjalaevastiku uuendamise plaani, mille tulemusena asutati Tallinnas, kui Balti laevastiku põhibaasis, uued laevaehitus- ja remonditehased: Bekkeri laevatehas – Bekkeri sadamas; Vene-Balti laevaehitustehas, Vene-Balti sadamas Kopli poolsaarel; Noblessneri laevatehas – Peetri sadamas.
20. sajandi alguses olid Eestis, sh Tallinnas töölismeeleavaldused.
20. sajandi alguses muutus Eesti ja Tallinna elanikkond endisest seisuslikust ühiskonnast kodanikuühiskonnaks. 19. sajandi lõpul alanud Venemaa keisririigi venestamispoliitika tulemusena nõrgenes senine baltisaksa aadelkonna ülemkihi võim. Vene linnaseadusega said Tallinnas linnakodaniku õigused ka eestlastest elanikud. Selle tulemusel valiti 1906. aastal esimest korda vene ja eesti linnavolikogu koalitsiooni kandidaat Voldemar Lender (linnapea 1906–1913).
1918. aasta 24. veebruarile eelnenud ööl teatati enamlastele, et pärast Brest-Litovskis katkestatud rahukõnelusi on Eestimaa loovutatud Saksa vägedele. Suur osa enamlasi põgenes seda uudist kuuldes linnast 24. veebruari pärastlõunal. Enamlaste põgenemise ja Saksa vägede saabumise vahele jäänud lühikese võimuvaakumi jooksul moodustati Estonia teatrihoone lähedal asuvas pangahoones ajutine võimukeskus. Tallinnas loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette 25. veebruari hommikul. Pärnus oli seoses Saksa vägede saabumisega Päästekomitee nimel Eesti Vabariik välja kuulutatud juba 23. veebruaril.[16]
Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. 19. novembril 1918 tunnustas Saksamaa volinik August Winnig Eesti Vabariiki de facto kuni rahukonverentsini. 22. novembril 1918 pani Punaarmee toime esimese katse vallutada Jaanilinna ja Narvat, kuid Saksa väed lõid Kulgu lahingu käigus rünnaku tagasi ja seejärel taandusid. 28. novembril 1918 alanud Eesti Vabadussõjas taandus Eesti Rahvavägi 1919. aasta jaanuari alguseks Tallinnast 40 km kaugusele ning läksid seejärel vastupealetungile. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Liepajast Suurbritannia sõjalaevastik admiral Sir Edwyn Alexander-Sinclairi juhtimisel, kes turvas linna Nõukogude Venemaa Balti laevastiku eest. Tallinnast sai iseseisva Eesti Vabariigi pealinn.
1924. aastal püüti läbi viia 1. detsembri riigipöördekatset.
1930. aastate teisel poolel töötas Tallinna Linnavalitsus välja uued linnaarenduse põhimõtted, kuna tänavad omasid ilmelt ebaühtlast, isegi korratut kuju, kuna üksteise kõrvale on ehitatud väga erineva kõrgusega hooneid. Et seda tulevikus vältida ja anda ehitustegevusele vastav suund, töötas Tallinna linnavalitsus välja peatänavate ruumilise mõju kujundamise projektid, määrates kindlaks ehitatavate hoonete kõrgused.
1940. aasta Eesti okupeerimisel ja sellele järgnenud annekteerimisel oli Tallinnal kui pealinnal ja riigi haldusasutuste hõivamisel eriline koht. Tallinnas viidi läbi 21. juunil 1940 nõukogude võimu kehtestamist toetav "töörahva manifestatsioon" Vabaduse väljakul ning meeleavaldus Kadrioru lossi ees. Tallinnas Laial tänaval asunud NSV Liidu saakonna rõdult tervitasid "tööliskolonne" NSV Liidu saatkonna töötajad ja eesti kommunistid.
1940. aastal liideti Tallinna linnaga Nikolai von Glehni väljaarendatud Nõmme.
Saksa väed sisenesid Eesti territooriumile 1941. aasta 7. juulil operatsiooni "Barbarossa" raames. Eesti Omakaitse vabatahtlike üksuste toel hõivasid Saksa üksused 28. augustil Tallinna. Septembris 1941 Saksa okupatsioonivägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks Tallinnas ametisse seatud Eesti Omavalitsust asus juhtima Hjalmar Mäe.
1944. aasta 9. märtsi õhtul ja ööl vastu 10. märtsi toimunud õhurünnak, mida tunneme märtsipommitamise nime all, tekitas Tallinnas märkimisväärseid purustusi. Sealhulgas hävis täielikult 1400 elumaja ning kannata sai veel üle kolme tuhande. Peavarju kaotas 20 tuhat elanikku.[17]
19. septembril 1944 toimus Sakala tänaval Eesti Maapanga hoones Otto Tiefi valitsuse esimene istung. Tief luges ette deklaratsiooni, kus teatati Eesti Vabariigi Rahvuskomitee likvideerimisest ning uue valitsuse tegevusseastumisest. Samal ajal alustasid mitmesugused eestlastest koosnevad relvaformeeringud Tallinnas tegevust ja võtsid mitmel pool linnas võimu enda kätte, ühtlasi takistati sakslastel strateegiliste objektide õhkimist. 20. septembri pärastlõunal võttis Toompea lossi eestlastest valvemeeskond Pika Hermanni tornist maha haakristiga lipu ja heiskas sinimustvalge. 21. septembri õhtupoolikul linna tabanud Nõukogude õhurünnak oli tugevaimaks pommilöögiks Tallinnale pärast 9. märtsi pommitamist. Nõukogude okupatsiooniväed jõudsid Saksa vägedest maha jäetud Tallinna 22. septembril.
1949. aasta kevadel toimus uus massiküüditamine, mille käigus saadeti Eestist välja üle 20 000 inimese. Tallinlasi oli nende hulgas umbes 1000. Küüditamisele järgnes 1950. aasta märtsis EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum, mis viis lõpule poliitilise pöörde. Industrialiseeritud ehitusviis aitas leevendada eluruumipuudust, mille põhjuseks oli linna kiire kasv. Lisaks loomulikule iibele umbes 2000 inimest aastas kolis linna igal aastal veel umbes 9000 inimest, kes said tööd tänu tööstuse arendamisele. Neile uutele elanikele oli vaja leida elamispind. Pärast sõda saabus Tallinna inimesi ka teistest liiduvabariikidest. 1934. aastal moodustasid eestlased 85,6% rahvastikust. Esimese sõjajärgse rahvaloenduse ajaks 1959. aastal oli nende osakaal vähenenud 60,2% peale.
1980. aastal toimusid Tallinnas olümpiamängude purjetamisvõistlused. Tänu sellele ehitati Tallinna mitu uut taristuhoonet ja muud -rajatist. Tallinn sai Viru hotelli lähedusse uue peapostkontori ja 26-korruselise Olümpia hotelli, lisaks ehitati välja Pirita tee ühes Pirita jõe uue sillaga. Pirita linnaosa sai rikkamaks telefonikeskjaama, rannahoone ja kloostrivaremetesse kujundatud vabaõhulava võrra. Tallinna sadama lähistele ehitati Tallinna linnahall: peaaegu 5000 pealtvaatajakohaga kontserdisaali ja 1981. aastal valminud 3000 pealtvaatajakohaga jäähalliga. Osalt seoses olümpiamängude eel toimuvate ehitustöödega hakkas teistest Nõukogude Liidu piirkondadest pärit inimeste juurdevool 1970. aastatel uuesti kasvama. 1979. aastaks oli eestlaste osakaal Tallinna elanike hulgas vaid 52%.
1987. aasta 23. augustil avaldas üle 2000 inimese Toompea nõlval Hirvepargis meelt Molotovi-Ribbentropi pakti vastu (Hirvepargi miiting). Tallinna vanalinna päevadest kasvasid välja öölaulupeod. Vanalinna päevade viimasel, 14. juuni õhtul, mis on ühtlasi 1941. aasta juuniküüditamise aastapäev, kogunes Tallinna lauluväljakule üle 100 000 inimese. Mõni päev hiljem nimetas Heinz Valk toimunut kultuurilehes Sirp ja Vasar laulvaks revolutsiooniks. Sellega sai iseseisvusliikumine endale nime ning missiooni jääda rahumeelseks. 23. juunil tunnistas Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium sinise, musta ja valge eesti rahvusvärvideks. 11. septembril korraldas Rahvarinne Lauluväljakul ürituse "Eestimaa laul", millest võttis osa 250 000 – 300 000 inimest. Seal nõuti esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. 16. novembril võttis Eesti NSV Ülemnõukogu suure häälteenamusega vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega kinnitati Eesti seaduste ülimuslikkust NSV Liidu seaduste ees. 3. märtsil toimus Eestis referendum, millest võttis osa 83% elanikest ning 77% neist, sealhulgas märkimisväärne osa mitte-eestlastest, olid iseseisvuse poolt. Sellest lähtuvalt otsustati kuulutada Eesti iseseisvus taastatuks. Taasiseseisvumise otsuse võttis parlament vastu 20. augustil 69 poolthäälega ja ilma ühegi vastuhääleta. Esimene Lääne-Euroopa riik, mis uut riiki tunnustas, oli Island. Seetõttu kannab Tallinnas asuv Välisministeeriumi esine plats praegu Islandi väljaku nime.
Tallinn asub Soome lahe lõunakaldal Loode-Eestis. Tallinna geograafiline kese asub Tallinna lahe äärse Balti klindi paejärsakul, linna kogupindala on 159,3 km². Linna halduspiiresse jäävad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. Linna kõrgeim punkt (66,6 m[18] üle merepinna) on Pääsküla prügimäel. Tallinna ranniku pikkus on 46 kilomeetrit ning see hõlmab kolme suurt poolsaart: Kopli, Paljassaare ja Kakumäe. Tallinnas asub mitu avalikku randa: Pirita, Stroomi, Kakumäe, Harku ja Pikakari.[19]
Tallinn asub rannikumadaliku ja Harju lavamaa ning neid eraldava Põhja-Eesti paekalda alal. Lasnamäel moodustab paekallas kuni 30 m kõrguse panga, mis Nõmme ja Ülemiste piirkonnas on aga liiva alla mattunud. Paekallast läbib neli pinnakattesse mattunud ürgorgu: Harku (143,2 m), Lilleküla-Pelguranna (123,4 m), Kesklinna (81 m) ja Mähe (129,3 m). Orud on täitunud jääaja moreeni, glatsiofuviaalse liiva ja kruusa ning jääjärvelise savi ja mereliivaga.[20]
Tallinna alune maapind koosneb eri vanuse ja koostisega kivimitest ja setetest. Kõige nooremad on Kvaternaari setted. Mõned neist on väärtuslikud, sest aitavad kaasa põhjaveekihi tekkele. Väärtuslikud on ka liiv ja kruus, sest neid kasutatakse palju ehitustel. Tugev settekivipinnas, millesse on tekkinud hiljem mattunud ürgorud, pärineb Ediakaara, Kambriumi ja Ordoviitsiumi ajast. Paljandeid moodustavad kaks kõvemate settekivimite kihti: ordoviitsiumi lubjakivi, mis moodustab Põhja-Eesti panga, ja sellest allpool lasuv kambriumi liivakivi, mis moodustab panku Rocca al Mares, Kalamajas jms. Settekivipinnase all on kivistised Fennoskandia kilbilt, mis pärinevad paleoproterosoikumist ehk on oluliselt vanemad kui eelnimetatud kihid. Need kivimid ei paljastu kuskil Eestis.[21]
| Tallinn-Harku ilmastikuandmed (1991–2020) | |||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Andmestik | Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember | Aasta |
| Absoluutne maksimum (°C) | 9,2 | 8,7 | 15,9 | 27,2 | 31,4 | 31,1 | 34,3 | 34,2 | 28 | 20 | 13,7 | 11,6 | 34,3 |
| Keskmine maksimumtemperatuur (°C) | −0,7 | −1 | 2,8 | 9,5 | 15,4 | 19,2 | 22,2 | 21 | 16,1 | 9,5 | 4,1 | 1,2 | 9,9 |
| Keskmine temperatuur (°C) | −2,9 | −3,6 | −0,6 | 4,8 | 10,2 | 14,5 | 17,6 | 16,5 | 12 | 6,5 | 2,0 | −0,9 | 6,4 |
| Keskmine miinimumtemperatuur (°C) | −5,5 | −6,2 | −3,7 | 0,7 | 5,2 | 9,8 | 13,1 | 12,3 | 8,4 | 3,7 | −0,2 | −3,1 | 2,9 |
| Absoluutne miinimum (°C) | −29,4 | −27,3 | −21,2 | −12 | −5 | 0 | 4,0 | 3,2 | −4,1 | −10,5 | −18,8 | −24,3 | −29,4 |
| Keskmine sademete hulk (mm) | 56 | 40 | 37 | 35 | 37 | 68 | 82 | 85 | 58 | 78 | 66 | 59 | 700 |
| Päikesepaiste kestus (h) | 29,7 | 58,8 | 148,4 | 217,3 | 306 | 294,3 | 312,1 | 255,6 | 162,3 | 88,3 | 29,1 | 20,7 | 1922,7 |
| Suhteline õhuniiskus (%) | 89 | 86 | 80 | 72 | 69 | 74 | 76 | 79 | 82 | 85 | 89 | 89 | 81 |
| Allikas: Riigi Ilmateenistus[22][23][24][23][25] 21. august 2022 | |||||||||||||
3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli lumikatte suurim paksus Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968. 31.12.1978 mõõdeti Tallinn-Harku ilmajaamas õhutemperatuur –32,2 °C, mis on püsinud senini linna külmarekordina. 29.07.2018 mõõdeti samas 34,2 °C, mis on peaaegu võrdne 1994. a kuumarekordiga (30.07.1994 mõõdeti 34,3 °C).
Tallinn asub Tallinna lahe lõunarannikul. Tallinna laht asub Soome lahes ning on üks Eesti sügavamaid lahtesid suurima sügavusega ligi 100 meetrit. Tallinna lääneservas asub Harku järv, mis on kunagine Läänemere osa. Umbes 2000 aasta eest eraldus see maapinna kerkimise tõttu omaette veekoguks. Harku järvel harrastatakse kalapüüki, suplust ja veesporti. Tallinna kesklinna alt voolab läbi endine Härjapea jõgi, mis 1936. aastal haisu tõttu torudega maa sisse suunati.[26] See algas Ülemiste järvest ning voolas läbi kesklinna Tallinna lahte. Tegemist oli Tallinna veerikkaima jõega. Praegu annavad jõe maa-alusest olemasolust märku Maakri tänava üleujutused sula ja suurvihmade aegu. Tallinnas Pirital suubub Tallinna lahte 99 kilomeetri pikkune Pirita jõgi. Osa Pirita jõe veest suubub Ülemiste järve. Pirita jõel on võimalik tegeleda veespordiga. Tallinna kaguosas Kesklinna linnaosas asub Ülemiste järv, mille pindala on 9,6 km² ja sügavus kuni 6 meetrit. Ülemiste järvest saab Tallinn alates 14. sajandist vett. Ülemiste järve kõrval asub Tallinna lennujaam, seetõttu on kahel korral tehtud järve jääle hädamaandumine ning ühel korral on purilendur kukkunud järve.[27][28]
Pikemalt artiklis Tallinna linnaosadTallinn on jagatud kaheksaks linnaosaks. Linnaosavalitsused on institutsioonid, mis oma linnaosas täidavad Tallinna seadusandluse põhjal neile kindlaks määratud funktsioone. Igat linnaosa juhib linnaosavanem. Linnaosavanema nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul.[29] Linnaosavalitsuste eesmärk on nõustada linnavalitsust ja linnavolikogu linna piirkondade juhtimise osas.[16]
Pikemalt artiklis Tallinna asumidTallinna kaheksa linnaosa jagunevad kokku 84 asumiks. Mitmes asumis on omakorda määratletud ka allasumid (näiteks Vanalinna asumi allasumid on all-linn ja Toompea).[30] Asumite nüüdisaegsed nimed ja piirid pandi paika 1991. aastal. Siis püüdis Tallinna nime komisjon koostöös ajaloolastega taastada teise maailmasõja eelset territoriaalset jaotust, kus see võimalikuks osutus.[30]
Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanimad ehitismälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.
Tallinna all-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ja praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik, mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam-vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. Alles on ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähem või rohkem ümber ehitatud.
Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.
Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näited (lillepood Väike-Karja tänavas ja endine Raeköök Dunkri tänavas).
Pikemalt artiklis Tallinna kõrgehitisedTallinn on üks kõige põhjapoolsemaid kõrghoonestatud linnasid maailmas. Kõigi linnaosade peale kokku asub Tallinnas üle 45-meetrilise kõrgusega: Pikk Hermann, 10 kirikutorni ning 79 kõrghoonet (22 kesklinnas ja 57 äärelinnades) ja 8 kõrgrajatist (teletorn, korstnad, mastid). Seega asub linnas kokku 98 kõrgehitist.
Tallinna linnapildis silmapaistvate kõrgehitistena on märgatavad nii kogu vanalinna tornistik, lisaks südalinna büroohooned, kesklinna ärihooned ja tornelamud, kui ka äärelinnades kõrguvad korterelamud või tööstus- ja kommunikatsioonirajatised. Rajatistel võrreldes hoonetega võib olla teistsugune ja mitte sedajagu eriotstarbeliselt inimkeskne ülesanne; enamasti ei ole struktuurselt ka korruselisus nõnda määrav. Erinevalt mõnest muust maailma piirkonnast loendatakse Eestis korruseid maapinnast alates.
Kuna kõik maa pinnakihist üle 45 meetri kõrgusega ehitiste ehitusprojektid ja detailplaneeringud tuleb seoses lennuliiklusohutusega kooskõlastada Lennuametiga ning lisaks Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga, siis seab see kõrgus ka tavahoonete ülempiiri ja määrab kõrghoonete alampiiri.
Pilvelõhkujatena käsitletakse Tallinnas vaid ülikõrgeid ehk üle 124-meetrisi hooneid. Need on meetritelt kõrgemad kui maa- ja meremärgina mõjuv Oleviste kirik (123,7 m), kuigi siiani selliseid ei ole veel ehitatud.
Pikemalt artiklis Haridus TallinnasEsimene kool rajati Tallinnas Toomkiriku juurde 1266. aastal.[31] Toomkool kindlustas järelkasvu kohalikele kirikuametnikele ning andis teatavat algharidust ka linnakodanike lastele.[32] Esimesed dokumenteeritud teated koolide tegevusest Tallinnas pärinevad 1319. aastast. Vaimuliku orduna Tallinnas tegutsenud dominiiklased lõid ka kloostrikooli, kuhu hakati ordusse astuda soovijate kõrval samuti vastu võtma ilmalikke isikuid.[32] 1428. aastal sai linna raad loa linnakooli asutamiseks Oleviste kiriku juurde.[32] 1600. aastal anti rae korraldusel välja Tallinna kooliõigus,[31] mis reguleeris esialgu 5-klassilise Tallinna linnakooli tegevust.[32]
1631. aastal avati Tallinna gümnaasium (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium). 17. sajandi keskpaigaks oli Tallinnas viis põhilist kooli: Tallinna gümnaasium, gümnaasiumi eelastmena tegutsev triviaalkool ehk väike linnakool, linnaelanike vaesematele kihtidele mõeldud Tallinna toomkool, Tütarlastekool ja Pühavaimu kiriku koguduse kool. Vaesemate laste (eriti orbude) koolitamiseks asutati 1725. aastal Tallinnas orbudemaja ja selle juurde kool, mis töötas 20. sajandi alguseni.[32]
1870. aastal täienes Eesti linnade alghariduse süsteem uue koolitüübiga – linnakooliga, mille ülesandeks oli alghariduse andmine kõikidest seisustest lastele. Tallinna 3-klassiline Linnakool avati 1873. aastal. Aastail 1887–1892 mindi kõikides ainetundides peale usuõpetuse järk-järgult üle venekeelsele õpetusele. 1893. aastast keelati emakeel linnas mitte ainult õppekeelena, vaid ka õpilaste suhtluskeelena koolis. 1905. aasta revolutsiooni tulemusel tehti koolidele järeleandmisi eestikeelse õpetuse, muuhulgas eestikeelsete erakoolide tegevuse lubamisel.[32]
1930. aastast kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Tugevama õpetajaskonnaga olid käsitletaval ajajärgul Tallinna Linna 21. Algkool ja Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium (praegune Tallinna Reaalkool) ning eragümnaasiumidest Jakob Westholmi Gümnaasium.[32]
Kui 1944. aastal õppis Tallinnas 9941 õpilast, siis 1949. aastal juba 22 034, seda põhiliselt venekeelse õpilaskonna kasvu tõttu. Põhikooliks oli 1950. aastate lõpuni 7-klassiline kool. 1950. aastal oli Tallinnas 19 põhikooli, millest 15 oli eesti õppekeelega.[32]
Eesti taasiseseisvumine tõi kaasa sisuliselt uue hariduspoliitika väljaarendamise ning sellega ka muudatused Tallinna hariduselus. Tallinnas seni vaid riiklike haridusasutustena tegutsenud lasteaiad ja koolid läksid valdavalt üle kohaliku omavalitsuse haldamisele ning nende pidajaks sai Tallinna linn. Väga tähtsaks peeti oma ajaloolise nime taastamist või valitud õppesuuna (humanitaar-, reaal-, majandus- või kunstigümnaasium) asutuse nimes kajastamist. 1990. aastatel sai uue nime enamik õppeasutuse nimes numbrilist tähistust omanud lasteaedu ja koole. 1990. aastate keskpaigas sai alguse koolimajade renoveerimine.[32]
2016. aastal tegutses Tallinnas 83 üldhariduskooli kokku 45 792 õpilasega. Nendest koolidest 51 oli eestikeelse õppega, 8 muu õppekeelega ning 24 eesti ja mõne muu õppekeelega. Eesti keeles õppijaid oli Tallinna üldhariduskoolides 2016. aastal 32 761, muus keeles õppijaid 13 031 ja eesti viipekeeles õppijaid 16.[16]
Tallinna kõrgemates õppeasutustes kokku õppis 2016. aastal 29 112 üliõpilast, neist 25 487 Eesti kodanikku. Kõige populaarsem õppevaldkond on ärindus ja haldus ning populaarsuselt teine arvutiteadused.[16]
Tallinnas tegutsevad Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Mereakadeemia, Estonian Business School ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Tallinna ülikoolidest on võrdluses parim Tallinna Tehnikaülikool, mis asub 364. kohal Euroopas. Järgneb Tallinna Ülikool, mis on Euroopas 618. kohal.[33]
Juulikuus iga viie aasta tagant toimub Tallinna lauluväljakul Laulupidu, mis on üks maailma suurimaid kooriüritusi. Laulupeo ajal on laulukaare all esinejaid umbes 30 000 ja pealtvaatajaid 80 000. Eestlasi nimetatakse laulurahvaks ning enne Eesti taasiseseisvumist toimusid Tallinnas öölaulupeod, kus lauldi isamaalisi laule. Rekordarv pealtvaatajaid oli 1988. aasta septembris toimunud laulupeol, kus Tallinna lauluväljakule kogunes ligi 300 000 inimest. Laulupeoga samal ajal toimub alati ka tantsupidu, mille etendused leiavad aset Kalevi Keskstaadionil.
Alates 1982. aastast toimuvad Tallinna vanalinnas Tallinna vanalinna päevad. Alates 1997. aastast toimub sügiseti Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF), millest on kujunenud üks Põhja-Euroopa suurimaid filmifestivale. 2014. aastal kinnitati PÖFF 15. filmifestivalina mittespetsialiseeritud võistlusprogrammidega festivali nimistusse.[34] Kevaditi toimuv Tallinn Music Week on kasvanud üheks regiooni suuremaks linnafestivaliks.
Linnas elavate rahvusvähemuste kultuuri ja traditsiooni tutvustamiseks toimuvad linnavalitsuse korraldatavad rahvuskultuuride päevad.[35]
Tallinnas on üle 60 galerii ja muuseumi. Enamik neist asub Tallinna kesklinnas ja selle ümbruses.
Alates 2022. aastast kuulub Tallinn muusikalinnana UNESCO loovlinnade võrgustikku. 2020. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud Tallinna muusikavaldkonna kaardistuse põhjal tegutses 2018. aasta andmetel Tallinnas 1692 muusikavaldkonna asutust, organisatsiooni ja ettevõtet, milles kokku oli hõivatud 2329 töötajat. Muusikavaldkonna kogutulu oli 151,3 miljonit eurot ning kasum 9,78 miljonit eurot.[36]
Tallinnas asuvatest teatritest ühed tuntuimad on Eesti Draamateater ja Tallinna Linnateater. Linnateater on populaarne oma suvelavastuste poolest, mis toimuvad nende lavaaugus. Populaarne oli ka üsna uudse ja eksperimentaalse lähenemisviisiga Teater NO99, mis tegutses aastatel 2005–2019. Rahvusooperis Estonia on võimalik näha ballette, oopereid ja operette. Peamiselt lasteetendusi pakub NUKU teater. Tallinnas asub ka Eesti ainus kutseline venekeelne teater, Vene Teater.
Tallinna SKP elaniku kohta oli 2015. aastal 25 697,5 eurot. Teenuste osatähtsus SKP-s oli 81,5% ning tööstuse ja ehituse osatähtsus 18,4%. Tegevusala järgi on Tallinnas enim hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtteid. Järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtted ning ehitusettevõtted. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid oli Tallinnas 2015. aasta seisuga 44 414. Tallinna linna eksport miljonites oli 2016. aastal 5464 eurot ja import 8053 eurot.[16]
Turistide arv Tallinnas on viimase kümnendi jooksul kiirelt kasvanud. Aasta jooksul külastab Tallinna umbes 4,3 miljonit turisti.[37] Majutusasutusi oli Tallinnas 2016. aastal 128 ja voodikohti ligi 15 000. Kõige enam saabub turiste Tallinna Soomest, Venemaalt, Saksamaalt ja Aasia riikidest.[16] Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ning on linna populaarseim vaatamisväärsus. Veel on populaarsed vaatamisväärsused Tallinna Lennusadam, Tallinna teletorn, Kadrioru park, Toompea ja Vabaõhumuuseum.[38] Tallinna reisisadam (Vanasadam) on üks Läänemere suurema külastatavusega sadamaid. 2013. aastal külastas seda enam kui 520 000 kruiisilaeva reisijat.[39] Turistide jaoks on Tallinn loonud Tallinn Cardi, mille raames saab soodsalt külastada paljusid muuseume ja vaatamisväärsusi, sõita ühissõidukitega ning tutvuda Tallinnaga muid soodustusi kasutades.[40] Tallinna ametlik turismiinfo veebileht on VisitTallinn, kust leiab infot nii vaatamisväärsuste, tegevuste kui ka söögi- ja joogivõimaluste kohta.[41]
Tallinnas on väga hästi arenenud infotehnoloogia sektor, mistõttu on Tallinna nimetatud Läänemere Silicon Valleyks.[42][43][44] Paljudest Tallinnast alguse saanud idufirmadest on tuntuim Skype. Tallinn on edetabelis "Startup Ecosystem Rankings 2019" 83. kohal.[45]
Tallinnas asub NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus, mis teeb Tallinna IT-sektoris üheks Euroopa olulisimaks linnaks. 2013. aastal avaldati Tallinna manuaal, mis on NATO kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskuse palvel kirjutatud akadeemiline uurimus selle kohta, kuidas rahvusvaheline õigus rakendub küberkuritegude ja -sõdade puhul.[46] 2017. aastal avaldati Tallinn 2.0, mis oli laiendus Tallinna manuaalile.[47] Tallinnas NATO küberkaitsekeskuses toimub kord aastas rahvusvaheline õppus Locked Shields, mis on maailma suurim selle valdkonna õppus. Näiteks 2018. aastal kaasas see üle 1000 eksperdi enam kui 30 riigist. Õppuse käigus harjutatakse läbi olulisemate riigiteenuste süsteemide kaitsmist küberrünnaku korral.[48]
27. juunil 2018 tehti Tallinnast Rotermanni ärikvartalist maailma esimene 5G-telefonikõne: Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson helistas Tamperesse Soome poliitikule Anne Bernerile.[49]
Tallinnas asub Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ameti (eu-LISA) peakontor.
Tallinna linna pressiteenistus on Raepress, mis korraldab meediakanalite kaudu linnaelanike teavitamist linnavalitsuse liikmete ja linna ametiasutuste tegevusest nii eesti kui ka vene keeles. Tallinna elu uudiseid kajastavad eestikeelne ajaleht Pealinn ja venekeelne ajaleht Stolitsa. Tallinna linnale kuulub digitaalne telekanal Tallinna Televisioon (TTV, Tallinna TV). Tallinna TV haldaja on kanaliga samanimeline linna sihtasutus Tallinna Televisioon. Tallinna TV stuudiona kasutatakse Tallinna kesklinnas Solarise keskuses asuvat Tallinna linna pressikeskust.
Pikemalt artiklis Tallinna rahvastik| 1372 | 1709 | 1710 | 1772 | 1816 | 1820 | 1834 | 1851 | 1871 | 1881 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 3250 |  15 000
|
 2000
|
6954
|
12 000
|
12 902
|
15 300
|
24 000
|
29 162
|
45 900
|
| 1897 | 1913 | 1918 | 1922 | 1925 | 1934 | 1959 | 1989 | 1996 | 2001 |
| 58 800
|
116 012
|
105 789
|
122 421
|
119 800
|
137 792
|
283 071
|
478 974
|
427 500
|
399 685
|
| 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 |
| 398 434
|
377 890
|
392 306
|
401 502
|
403 505
|
399 096
|
401 372
|
404 005
|
406 703
|
411 980
|
| 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2020 | 2022 | 2023 | |
| 416 144
|
419 830
|
429 899
|
434 426
|
439 517
|
443 623
|
443 926
|
445 005
|
458 398
|
Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku, mille põhjustas Tallinna piiramise ajal levinud katkuepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt Esimese maailmasõjaga seoses alanud sõjatööstuse kiire arenguga linnas. 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000[viide?]. 1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist. 2017. aasta 1. juuli seisuga elas Haaberstis 45 043, Kesklinnas 62 347, Kristiines 33 126, Lasnamäel 119 355, Mustamäel 67 708, Nõmmel 39 372, Pirital 18 480 ja Põhja-Tallinnas 59 814 inimest.[16] 2011. aasta Eesti rahvaloenduse andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. Statistikaameti andmetel seisuga 1. jaanuar 2013 on Tallinna elanike arv 406 359.[50] 1. aprilli 2016 seisuga oli Tallinnas 440 597 registreeritud elanikku.[51] 1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinnas 443 926 elanikku.[52] 2016. aastal oli sisseränne Tallinna 8889 ja väljaränne 7821 inimest. Oodatav eluiga sünnimomendil oli 2015. aastal 78,60. Loomulik iive Tallinnas 2016. aastal oli 810.[16]
Ajavahemikul 1944–1988 toimus Eestis suur tööstuse arendamine. NSV Liidu maadest sisse rännanud tööjõud suunati elama Tallinna uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe). Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning tänu sellele on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus ligi 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ja teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Rahvastikuregistri järgi oli 1. jaanuari 2017 seisuga Tallinna elanikest eestlasi 237 195 (53,3%), venelasi 167 993 (37,7%), ukrainlasi 15 202 (3,4%) ja teistest rahvustest inimesi 24 855 (5,6%).[16] 50,8% rääkis emakeelena eesti keelt, 45,4% vene keelt ja 1,2% ukraina keelt. Tallinna elanikest oli Eesti kodanikke 77,4%, määratlemata kodakondsusega isikuid 8,9%, Venemaa kodanikke 7,9%, Ukraina kodanikke 1,1%, Soome kodanikke 1,0%, Läti kodanikke 0,4%, Valgevene kodanikke 0,3%, Leedu kodanikke 0,3%, Saksamaa kodanikke 0,3%, teiste riikide kodanikke 1,8%. Naisi oli Tallinna rahvastikus 242 633 ja mehi 200 990. Inimesi vanuses 0–14 oli 68 401, 15–64-aastasi 280 199 ning vanuses 65 ja vanemad 77 938.[16]
1. jaanuari 2020 seisuga oli Tallinna elanikest eestlasi 234 195 (52,8%), venelasi 167 993 (37,1%), ukrainlasi 15 202 (3,6%) ja valgevenelasi 7226 (1,6%).[52]
Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ja Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.
| Eestlasi | Venelasi | Sakslasi | Muid | Kokku | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | ||
| 1820 | 4486 | 34,8 | 2304 | 17,9 | 5540 | 42,9 | 572 | 4,4 | 12 902 |
| 1871 | 15 097 | 51,8 | 3300 | 11,3 | 10 020 | 34,4 | 745 | 2,5 | 29 162 |
| 1881 | 26 324 | 57,4 | 5111 | 11,1 | 12 737 | 27,8 | 1798 | 3,7 | 45 880 |
| 1897 | 40 406 | 68,7 | 6008 | 10,2 | 10 297 | 17,5 | 2099 | 3,6 | 58 810 |
| 1913 | 83 113 | 71,6 | 13 275 | 11,4 | 12 424 | 10,7 | 7200 | 6,3 | 116 012 |
| 1917 | 90 000 | 57,7 | 40 000 | 25,6 | 13 000 | 8,3 | 13 350 | 8,4 | [53] 156 350 |
| 1918 | 86 035 | 81,3 | 5188 | 4,9 | 7691 | 7,3 | 6875 | 6,5 | 105 789 |
| 1922 | 102 568 | 83,8 | 7513 | 6,2 | 6906 | 5,6 | 5434 | 4,4 | [54] 122 421 |
| 1934 | 117 918 | 85,6 | 7888 | 5,7 | 6575 | 4,8 | 7883 | 3,9 | 137 792 |
| Rahvus | 1959[55] | 1970[56][55] | 1979[57] | 1989[58] | 2000[59] | 2011[60] | 2021[61] | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| eestlased | 169 697 | 60,24 | 201 908 | 55,67 | 222 218 | 51,86 | 227 245 | 47,44 | 215 114 | 53,73 | 217 601 | 55,34 | 233 520 | 53,33 |
| venelased | 90 594 | 32,16 | 127 103 | 35,04 | 162 714 | 37,97 | 197 187 | 41,17 | 146 208 | 36,52 | 144 721 | 36,80 | 149 883 | 34,23 |
| ukrainlased | 7277 | 2,58 | 13 309 | 3,67 | 17 507 | 4,09 | 22 856 | 4,77 | 14 699 | 3,67 | 11 565 | 2,94 | 15 450 | 3,53 |
| valgevenelased | 3683 | 1,31 | 7158 | 1,97 | 10 261 | 2,39 | 12 515 | 2,61 | 7938 | 1,98 | 6229 | 1,58 | 6154 | 1,41 |
| soomlased | 1650 | 0,59 | 2852 | 0,79 | 2996 | 0,70 | 3271 | 0,68 | 2436 | 0,61 | 2062 | 0,52 | 3431 | 0,78 |
| juudid | 3714 | 1,32 | 3750 | 1,03 | 3737 | 0,87 | 3620 | 0,76 | 1598 | 0,40 | 1460 | 0,37 | 1405 | 0,32 |
| tatarlased | 745 | 0,26 | 1055 | 0,29 | 1500 | 0,35 | 1975 | 0,41 | 1265 | 0,32 | 1012 | 0,26 | 1033 | 0,26 |
| leedulased | 594 | 0,21 | 852 | 0,23 | 905 | 0,21 | 1052 | 0,22 | 949 | 0,24 | 795 | 0,20 | 1092 | 0,25 |
| poolakad | 759 | 0,27 | 947 | 0,26 | 1084 | 0,25 | 1240 | 0,26 | 936 | 0,23 | 768 | 0,20 | 940 | 0,21 |
| lätlased | 702 | 0,25 | 1007 | 0,28 | 1259 | 0,29 | 1032 | 0,22 | 827 | 0,21 | 628 | 0,16 | 1500 | 0,34 |
| sakslased | – | – | – | – | 332 | 0,08 | 516 | 0,11 | 516 | 0,13 | 492 | 0,13 | 1219 | 0,28 |
| muud | 2199 | 0,78 | 2765 | 0,76 | 4023 | 0,94 | 6458 | 1,35 | 7892 | 1,97 | 5889 | 1,50 | 17873 | 4,08 |
| Kokku | 281 714 | 100 | 362 706 | 100 | 428 537 | 100 | 478 974 | 100 | 400 378 | 100 | 393 222 | 100 | 437 817 | 100 |
Eesti on usklikute osakaalult tagantpoolt kolmas riik maailmas. Kogu rahvast on usklikke vaid 16%.[62]
Tallinlastest pidas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil omaks mõnd usku 116 596 inimest ehk peaaegu neljandik. Suurem osa Tallinna usklikest inimestest on kristlased, kokku 112 663. Levinumad on õigeusklikud (76 390), luterlased (28 134) ja katoliiklased (2098). Muudest uskudest inimesi on Tallinnas 3287.[63]
Tallinnas asub Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH), mis on Eesti suurim aktiivraviasutus. Selle peahoone asub Mustamäel. PERH tegeleb igasuguste raviteenustega peale sünnitusabi ja silmakirurgia. Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) moodustati 2001. aastal mitme haigla ja polikliiniku liitmisel ning selle peakorpus asub Tallinna kesklinnas Ravi tänaval. Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) on samuti kujunenud pärast mitme raviasutuse liitmist. Selle hulka kuulub nüüd näiteks Paldiski maanteel asuv nakkuskliinik ja Sõle tänaval asuv Pelgulinna sünnitusmaja.
2015. aastal oli Eesti Statistikaameti andmetel Tallinnas harrastussportlasi 69 679. Populaarseimad spordialad noorte seas olid ujumine, jalgpall, võimlemine ja korvpall. Tallinnas oli 2015. aasta seisuga kokku 553 spordiklubi ja 51 spordialaliitu. 2017. aasta seisuga sai Tallinna linnalt toetust 148 spordiklubi.[16] Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on FC Flora, FC Levadia ja JK Nõmme Kalju. Korvpalli Meistriliigas mängivad korvpalliklubid BC Kalev/Cramo, TTÜ KK ja Tallinna Kalev.
Spordihalle ja -saale oli Tallinnas 2016. aastal kokku 290, staadione 61, ujulaid 39, välipalliväljakuid 100, jäähalle ja -liuvälju 5 ning tennisekeskusi 12.[16] Tallinna spordiehitistest on tuntumad A. Le Coq Arena, Saku Suurhall, Kadrioru staadion, Kalevi Keskstaadion, Kalevi spordihall, Kalevi ujula ja Tondiraba jäähall. 2016. aastal sai Tallinnas kasutada kokku 47,3 km terviseradasid.[16]
Tallinnal on terviseliikumisprogramm, mis kannab nime "Tallinn liigub!". Selle eesmärgiks on pöörata tähelepanu liikumise vajalikkusele ja suurendada liikumisharrastajate osakaalu, et iga tallinlane liiguks päevas vähemalt 60 minutit. Programmi üritused on sobivad igale vanusele ja tasemele.[64] 2016. aastal toimus selle programmi raames 306 üritust.[16]
1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt. Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises. Iga aasta septembri alguses toimub Tallinna Maraton, mille raames lisaks täispikale maratonile toimub ka poolmaraton ning 10 kilomeetri pikkune sügisjooks.[65] 4. augustil 2018 toimus Tallinnas IRONMANI triatlon.[66]
Pikemalt artiklites Tallinna ühistransport ja Tallinna ühistranspordiliinid
Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Seal asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam.
Tallinnast said alguse ajaloolised Tallinna–Peterburi, Tallinna–Riia, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Haapsalu postimaanteed.
Tallinnast saavad alguse Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee. Tallinnast lõunas kulgeb Tallinna ringtee. Linnast saavad alguse mitmed linnalähirongide ja muud rongiliinid. Kavas on Rail Balticu rajamine, mille üheks otspunktiks oleks Ülemiste raudteejaam. Uuritakse võimalusi ka Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamiseks.
Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas ühistransport kõigile linnaelanikele tasuta. Lisaks töötavad liinitaksoliinid ja linnalähirongid. Ühistransporti korraldab Tallinna Linnatranspordi AS.
Tallinna trammiliikluse algusajaks loetakse 1888. aastat, kui avati hobutrammiliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sel ajal populaarne suvituspiirkond. Tänapäeval on trammiliine neli (1, 2, 3, 4). Trammide koguarv oli 2018. aasta veebruari seisuga 70 ja trammiliinide kogupikkus Tallinnas ulatus 39 kilomeetrini.
Trollibussiliiklus Tallinnas algas 1965. aastal. Alates 2017. aastast töötab Tallinnas neli trolliliini (1, 3, 4, 5), maksimaalselt on trolliliine olnud üheksa.
Pikemalt artiklites Tallinna linnavalitsus, Tallinna Linnakantselei ja Tallinna linnavolikoguTallinna linna täitevvõimu juht on Tallinna linnapea, kelleks on alates 14. aprillist 2024 Jevgeni Ossinovski.
Linnapea juhib linnavalitsust.
Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on Tallinna linnavolikogu, mis alates 2009. aastast on 79-liikmeline.
Tallinn jaguneb kaheksaks haldusüksuseks ehk linnaosaks, mille juhtimiseks on moodustatud linnaosavalitsused. Need on:
Tallinna sümbolid on vapp (täis-, suur- ja väikevapp), linnalipp ja logo. Mitteametlikud sümbolid on ka Vana Toomas, kilukarbi siluett, Linda kuju, Koorti «Metskits», Estonia teater ja Kolm Õde.[67]
Tallinna kaitsepühak on püha Viktor, Vana-Rooma sõdur Marseille'st, ristiusu märter, kes hukati keiser Maximianuse käsul.
Linn tähistab kahte tähtpäeva: 15. mail on Tallinna linna päev ja 22. detsembril on Tallinna vapipäev.
Seisuga 16. juuli 2018 on Tallinnal suhted 28 linnaga väljaspool Eestit.[68]
Annapolis, USA
Berliin, Saksamaa
Dartford, Suurbritannia
Firenze, Itaalia
Gent, Belgia
Groningen, Holland
Hangzhou, Hiina
Helsingi, Soome Kiel, Saksamaa
Kiiev, Ukraina Kotka, Soome
Malmö, Rootsi
Newcastle upon Tyne/Gateshead, Suurbritannia Odessa, Ukraina Peking, Hiina 
Riia, Läti Schwerin, Saksamaa
Skopje, Põhja-Makedoonia Stockholm, Rootsi
Thbilisi, Gruusia
Toronto, Kanada Turu, Soome Veneetsia, Itaalia
Viin, Austria
Vilnius, Leedu
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
LIMS forum content by LIMS forum members is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 4.0 International License. Based on a work at www.limsforum.com.
