Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
Sõjavägede Ülemjuhataja oli 1918. aastal loodud kõrgem Eesti sõjaväe juhi ametikoht.
Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht moodustati 23. detsembrist 1918. aastal ning Eesti Ajutisele Valitsusele allunud Sõjavägede Ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Johan Laidoner ja kehtestati riigis sõjaseadus.
Eesti Vabariigi sõjaväe juhtorganite loomisel lähtuti senisest Venemaa Keisririigi armee juhtorganite töökorraldust, kus Kindralstaap tegeles vägede mobilisatsiooni, väljaõppe ja varustusküsimustega ning sõjavägede ülemjuhataja koos oma staabi – STAVKAga – teostas reaalset sõjategevuse planeerimist ja juhtimist.
Sõjavägede Ülemjuhatajale allus operatiivstaap (alates 23. veebruarist 1919 Ülemjuhataja Staap), mis tegeles konkreetse sõjalise tegevuse planeerimise ja vägede strateegilise juhtimisega, ülemjuhataja staabi ülem oli kindralmajor Jaan Soots.
Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon kaotati Eesti sõjaväes pärast Eesti Vabadussõja võidukat lõpetamist keskööl 26. ja 27. märtsi 1920 vahel ja pandi Sõjavägede Ülemjuhataja ülesanded Sõjaministri peale[1] (kuni 1. detsembrini 1920), sõjaseadus kaotati seejärel osades maakondades.
Teist korda täideti Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon ja kehtestati sõjaseadus 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal, 1. detsembril ning ülemjuhatajaks nimetati taas Johan Laidoner, kes oli ülemjuhataja kuni 8. jaanuarini 1925[2].
Kolmandat korda määrati kindralleitnant J. Laidoner Kaitsevägede Ülemjuhatajaks (sõjavägi oli 1929. aastal ümber nimetatud kaitseväeks) ja Sisekaitseülemaks 12. märtsil 1934, samal ajal kehtestati kogu riigis kaitseseisukord. Senine kaitseväe juhataja ja sõjaminister kindralmajor Paul Lill vabastati kaitseväe juhataja kohustuste täitmisest. 1. märtsil 1937 nimetati Kaitsevägede Ülemjuhataja ametikoht tagasi Sõjavägede Ülemjuhatajaks. 6. aprillil 1934 määras Riigivanem Kaitsevägede Ülemjuhataja palgaks 750 krooni kuus, 300-ruutmeetrise põrandapinnaga korteri koos kütte ja valgustusega ning 100 krooni sõiduraha[3].
Alates 1938. aastast oli Sõjavägede Ülemjuhataja ameti poolest Riiginõukogu liige.
Kindral J. Laidoner vabastati Sõjavägede Ülemjuhataja ametist 1940. aasta 22. juunil, Vabariigi Presidendi käskkirjaga ning Sõjavägede Juhatajaks nimetati kindralmajor Gustav Jonson.
LIMS forum content by LIMS forum members is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 4.0 International License. Based on a work at www.limsforum.com.
