Knowledge Base Wiki

NFC (Near Field Communication)^[1], ka lähiväljaside, on uudne ja jõudsalt arenev kontaktivaba lähiväljatehnoloogia, mis võimaldab kasutada mobiiltelefoni hoopis uutmoodi ja laialdasemalt kui seni harjutud. NFC-tehnoloogia võimaldab lähiväljas teha kontaktivabu autentimis- ja maksetoiminguid – tasuda teenuste ja toodete eest, saada infot, avada uksi, autoriseerida ja muud sellist. NFC abil luuakse ühendus mobiiltelefonis oleva mooduli ja terminali vahel kontaktivabalt 2–3 cm kauguselt raadiosidet kasutades.^[2]

• Pangateenused – maksed kontaktivaba ja virtuaalse pangakaardi abil
• Kaubandus – maksed, kliendikaartide ühildamine, kupongide ja tooteinfo edastamine
• Piletiteenused – ühistranspordi ja ürituste piletite, e- ja m-piletite maksed
• Haldus – autoriseerimine ja läbipääsusüsteemid, m-võtmed
• Tervishoid – autoriseerimine ja analüüside kogumine
• Reklaam ja turundus – info kogumine, vahetus ja edastamine
• Suhtlusvõrgustikud – autoriseerimine, info jagamine ja kogumine

• Mugav – Intuitiivne ja lihtne – toimingute tegemiseks piisab telefoni viimisest NFC-märgise või makseterminali lähedale
• Mitmekülgne – sobitub ideaalselt paljude eluvaldkondade teenustega
• Turvaline – töötab turvaliselt vaid mõne sentimeetri kauguselt.
• Avatud ja standarditud – NFC-tehnoloogia vastab ISO, ECMA ja ETSI standarditele.
• Ühilduv – ühildub olemasolevate kontaktivabade tehnoloogiatega.
• Väike energiatarve.
• Kiire ühenduse loomine – võrreldes Bluetoothiga ühenduse loomisega, mida on tihti vaja ühenduse turvalisuse tagamiseks paroolidega kinnitada, ei vaja NFC seda ja saab ühenduse luua vähem kui kümnendiksekundiga. NFC töötamiseks ei ole alati tarvis, et mõlemad seadmed oleksid energiavõrku ühendatud, teatud tingimustel piisab ka ühest seadmest, millel on ligipääs elektrienergiale.

• Võimalik kasutada vaid siis, kui ettevõte otsustab NFC arendusse panustada.
• Turvalisus – nutitelefonid sisaldavad iga aastaga aina rohkem salasõnu ja meie isiklikke andmeid, mis pakuvad kurjategijatele aina rohkem huvi.
• Aeglane – andmeedastuskiirus on võrreldes Wi-Fi, 4G ja isegi 3G-ga võrreldes väga väike – vaid kuni 0,424 Mbit/s.

• Mitmekülgsus – mitmekülgsus loob palju erinevaid võimalusi NFC kasutamiseks äris. NFC-d saab kasutada mitte ainult maksete, vaid ka piletite skaneerimisel.
• Parem klienditeenindus – NFC võimaldab kiiremini ja tõhusamalt kliente teenindada . Üldiselt parandab see ka tootlikkust (Starbucks investeeris 25 miljonit dollarit NFC-toega seadmetesse, et lühendada klientide ooteaega. Suureneva konkurentsiga maailmas annab NFC ka konkurentsieelise.
• Uuendused reaalajas – kliendid saavad jälgida boonussüsteeme. NFC-d saab kasutada ka töötajatega suhtlemiseks töökohal.

• Kulukas – NFC on kallis tehnoloogia ja väiksemad ettevõtted ei soovi tihti riskida suurte investeeringutega, nagu seda on NFC, sest selle abil saadavat lisakasumit on raske mõõta. Valides NFC-toega seadmed, peavad jaemüüjad arvestama selliste lisakuludega nagu tarkvara- ja riistvaraarendus, mis on üsna kallid. Samuti seisavad ettevõtjad keerukate küsimuste ees: mitu seadet soetada, millist tootjat eelistada, kes aitab kogu süsteemi paigaldada ja käivitada. Ettevõttele võib väga kulukaks osutuda oma traditsioonilise süsteemi muutmine. Samuti on mõistlik tööle võtta tehnikud, kes konkreetse tehnoloogia kaasamisega tegelevad ning samal ajal ka sama tehnoloogiat arendavad.
• Tasuvus küsimärgiga – seni on väga suur osa inimestest nutitelefonita ja olemasolevatest nutitelefonid ei pruugi kõigil NFC-tehnoloogiat veel olla, kuna NFC on üsna uus. See aga tähendaks NFC-teenuse arendamisele keskendudes väikese vähemuse peale panustamist, mis enamiku ettevõtete jaoks pole piisav ajend NFC-tehnoloogiaga kaasa minemiseks. Siiski on analüütikute arvates üsna tõenäoline, et NFC kogub alles tuult tiibadesse ja mõne aasta pärast võib kliendi jaoks vajaliku ettevõtte integreeritus NFC-tehnoloogiaga olla enesestmõistetav.

NFC^[3] on kontaktivaba side seadmete vahel, näiteks nutitelefonide või tahvelarvutite vahel. Kontaktivaba side võimaldab kasutajal viibutada nutitelefoni NFC-seadme lähedal, ilma et seadmeid puudutataks või et tuleks läbida mitmeid etappe ühenduse loomiseks. NFC-tehnoloogia on populaarne Euroopas ja Aasias ning levib kiiresti üle kogu USA. NFC võimaldab samal ajal kasutada ka muid juhtmeta ühendusi, näiteks Bluetoothi. 2004. aastal loodi NFC Foorum (asutajateks Sony, Nokia ja Philips), mis jõustab rangeid standardeid, mida tootjad peavad täitma, disainides NFC-toega seadmeid. See tagab NFC on turvalisuse ja kerge kasutatavuse erinevates versioonides. Sobivus erinevate seadmetega on võti NFC populariseerimise juures. Lisaks kõigele eelnevale peab NFC suutma suhelda ka teiste traadita side tehnoloogiatega ning teiste NFC-ülekannetega. NFC-tehnoloogia võimaldab seadmel, mis on tuntud kui luger, jälgija või aktiivne seade, luua raadiosageduse, mis suhtleb teise NFC-ühilduva seadmega või väikese NFC-märgisega. Passiivsed seadmed, nagu NFC-märgised nutikates plakatites, talletavad teavet ja suhtlevad lugeriga, kuid ei loe aktiivselt muid seadmeid. P2P-suhtlus läbi kahe seadme on samuti võimalik. Selline kooslus lubab mõlemal seadmel teavet saata ja vastu võtta. Nii ettevõtted kui ka üksikisikud saavad NFC-tehnoloogiast kasu. Integreerides krediitkaardid, metroopiletid ja paberkupongid kõik ühte seadmesse, võib klient reisida rongis, maksta toidukaupade eest või säilitada kaupluse boonuspunkte ja isegi vahetada kontaktandmeid nutitelefoni viibutamisega. Kiirem tehing tähendab vähem ootamist ja õnnelikumaid kliente. Väiksema arvu kliendikaartide ja muude maksevahendite kaasaskandmine tähendab väiksemat võimalust, et need varastatakse või kaotatakse. Google on käivitanud oma virtuaalse rahakotiteenuse, milleks on Google Wallet, PayPal pakub rahaülekandeid nutitelefonidega ja ennustatakse, et paljud muud ettevõtted järgivad nende suunda. Tehnoloogia arenedes tekib rohkem NFC-toega seadmeid ja ettevõtteid, kes näevad NFC-tehnoloogias võimalusi ja rakendavad neid klientide huvides.

NFC-märgised (ingl tag) kannavad infot, mida saab mugavalt NFC-telefoniga kasutada. Tegemist on pisikese antenniga mälukiipidega, mis võivad olla mitmesuguse kuju, suuruse ja otstarbega. Tihti lisavad mitmed telefonitootjad kallimatele mudelitele NFC-märgised karpi kaasa. Telefoni omanik saab ise märgisele telefonis oleva spetsiaalse rakenduse abil määrata kindla ülesande vōi tegevuse, näiteks on võimalik telefoni seadistada sedasi, et edaspidi kui telefon ühe kindla märgisega kokku puutub, aktiveerib see alati hääletu helinaprofiili. Sellise funktsiooniga märgise vōib asetada magamistuppa öökapile ning edaspidi ei pea telefoni hääletuks seadmiseks tegema muud kui asetama telefoni hetkeks märgisele piisavalt lähedale. Eestis toimub pilootprojekti korras EMT loodava mobiilse rahakoti "Minu rahakott" testimine, mille käigus on juba välja jagatud mitmed nutitelefonid, kus mainitud teenus töötab, ning samuti on mõne kaubandusketiga, näiteks Tallinna Kaubamajaga, loodud koostööleping, et kliendid saaksid uut teenust testida enne, kui see kõigile EMT klientidele avatakse. Esialgu on selline teenus Eestis ainulaadne ja teised operaatorid pole avalikustanud soovi seda lähiajal arendama hakata.^[4]

NFC-ühendus toimub elektromagnetilise induktsiooni teel raadiosagedusel 13,56 MHz (nagu ka RFID). Passiivsed NFC-märgised kasutavad lugerist saadavat energiat, et kodeerida oma vastus, samal ajal kui aktiivsed või P2P-märgised omavad iseseisvat toiteallikat ning vastavad lugerile, kasutades oma elektromagnetilist välja. Märgised salvestavad tavaliselt 96–512 baidi jagu andmeid ja edastavad neid kiirusega 106, 212, 424 või 848 kbit/s, mis on piisav, et liigutada väikseid informatsioonikoguseid hetkeliselt. NFC-liidesed on määratletud ISO ja ECMA standardite paariga. ISO/IEC 18092/ECMA-340 määratleb siderežiimid NFC-liidese ja protokolli (NFCIP) jaoks, määrates aktiivse ja passiivse side kommunikatsioonirežiimid ja asjakohased moodulskeemid, kodeeringu, andmeedastuskiiruse, vormingu, kokkupõrkekontrolli parameetrid, transpordiprotokolli ja palju muud. ISO/IEC 21481/ECMA-52 määratleb NFCIP-2, mis täpsustab kommunikatsioonirežiime, et vähendada teiste kontaktivabade kaardiseadmete segamist.^[5][6]

NFC tõeline väärtus pole aga mitte selle tehniline toimimine, vaid protokollid, mis on ümber selle ehitatud. Standardite kehtestamine tähendab seda, et nutitelefonimüüjad saavad pakkuda arendajatele rikkalikku komplekti liideseid, mis suhtlevad NFC-ökosüsteemiga. Näiteks on NFC Foorum täitnud NFC-tootepere protokollidega nagu NFC-andmevahetusvorming (NDEF), mis võimaldab kahekomponentsete dokumentide (sealhulgas MIME objektid – pildid, PDF-id, URL-id) säilitamise ja kommunikatsiooni, sealhulgas ja nii edasi. NDEF kirje tüübid määravad ära, kas objektiks on nutikas plakat, tekst, URL, allkiri või mingit muud tüüpi andmestruktuur. NFC kiire side sobib hästi ühistransporti, kus selle võime kiiresti piletiinfot lugeda on teinud selle populaarseks sellistes riikides nagu Singapur, Jaapan ja Suurbritannia. Euroopas on transpordisektoris juba kanna kinnitanud kontaktivaba pileti standard, mis toob senini siiski välja ühilduvusprobleeme NFC rakendamises. Kassas tehtavad müügitehingud on samuti võimalikud läbi NFC. See võimaldab tõenäoliselt tulevikus NFC-ga mobiiltelefonide omanikel virtuaalset rahakotti kasutada. Loomulikult on tegemist väga suurt turvalisust nõudva rakendusega, mis tähendab, et pangad arendavad selliseid projekte üsna väikeste sammude kaupa, et tagada maksimaalne turvalisus. See tähendab ühtlasi seda, et arendus toimub üsna aeglaselt. NFC nõuetekohane toimimine sõltub ühendatud süsteemide võimalusest saada, töödelda, säilitada ja jälgida päringuid – koht, kus NFC on varem põrunud. NFC teine komistuskivi on inerts: kontaktivabad süsteemid saavad tuule tiibadesse vaid ulatusliku toega, mis peab hõlmama finantsala, ühistransporti ja muid tähtsaid eluvaldkondi. Ja paradoksaalsel kombel on ainus viis nende ühiskonnaosade toetuse võitmiseks eeldus, et on piisavalt inimesi, kellel on NFC-d toetav telefon. Sel juhul oleks suured investeeringud tark- ja riistvaraarendusse seoses NFC-toe pakkumisega põhjendatud. Sama jutt käib kogu NFC ökosüsteemi kohta: mida rohkem on inimesi, kes on võimelised NFC-tehnoloogiat kasutama, seda suurema äripotentsiaaliga näevad seda ettevõtted ning seda suurem motivatsioon on arendajatel luua midagi, mis ei ole seotud maksmisega, näiteks nutikad reklaamplakatid, mida viibates saadetakse inimese mobiili pakkumise andmed, või interaktiivne muuseumituur, mis võimaldaks külastajatel kuulata tuuri enda emakeeles, hoides telefoni vitriini vastas. Sellised rakendused säravad võrreldes Bluetoothiga, sest nad ei vaja sidumist. NFC-tehnoloogiaga kaasas käivat viibutamist on hakanud arendama ka mänguarendaja Rovio, mis sai kuulsaks oma nutitelefonimänguga "Angry Birds". Nii võimaldab Rovio teatud taseme mängus vaid siis avada, kui omavahel on ühendatud kaks NFC-ga varustatud Nokia C7-t. Seda tüüpi funktsionaalsus võimaldab lihtsalt vahetada ka visiitkaarte ja muud isiklikku informatsiooni. NFC-tehnoloogia arenguvõimalused on tegelikult ettenägematud, kuna nüüdseks on tööriistakomplektid nagu free libnfc arendajatele lihtsasti kättesaadavad, samuti jätkab Google NFC arendamist. Uuringufirma Pyramid Research ennustab 2015. aastaks 250 miljoni NFC-toega nutitelefoni müüki, mis on 28% kõigi nutitelefonide müügist. Asjade arengut kiirendab ka NFC Foorumi, mis hiljuti võttis liikmeks ka Google'i ning veel 31 uut liiget, rolli suurenemine. Nüüdseks on NFC Foorumis juba üle 135 ettevõtte. Kõik asjaolud arenevad seega suunas, mis tõotab NFC-tehnoloogiale suurt tulevikku.