Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
|
See artikkel räägib Saksamaa linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge München (täpsustus) |
| München | |
|---|---|
 | |
|
| |
Pindala: 311 km² (2016)[1][2]  | |
|
Elanikke: 1 510 378 (31.12.2023)[3] | |
|
| |
| Koordinaadid: 48° 8′ N, 11° 35′ E | |
  |
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn. See asub Isari jõe ääres Alpide mäestikust põhjas.
München on Saksamaal elanike arvult kolmas linn Berliini ja Hamburgi järel. Linnas elab umbes 1,35 miljonit inimest ning Suur-Münchenis (Müncheni planeerimispiirkonnas, mis hõlmab Münchenit, Dachau kreisi, Ebersbergi kreisi, Erdingi kreisi, Freisingi kreisi, Fürstenfeldbrucki kreisi, Landsberg am Lechi kreisi, Müncheni kreisi ja Starnbergi kreisi) kokku umbes 2,4 miljonit.[4]
München on paljude rahandusasutuste ja kirjastuste keskus.
2010. aastal nimetas ajakiri Monocle Münchenit maailma kõige elamisväärsemaks linnaks.[5]
Müncheni nime tõlgendatakse tavaliselt 'munkade juures', toetudes linna esmamainimisel kasutatud ladinakeelsele väljendile apud Munichen.[6] Sõna "Munichen" tuleneb nähtavasti vanaülemsaksa sõnast munich.[7] Ammu enne linna rajamist olevat Petersbergli nõlval olnud Schäftslarni kloostrist tulnud munkade asula.
Varem seostati munki Tegernsee kloostriga, kuid sellest on loobutud.[8]
Vaieldavad uurimused on pidanud nime juurt palju vanemaks, pidades seda pärinevaks mõnest praeguse baski keele sugulaskeelest vaskooni keelest.[9] Selle versiooni järgi oli linna nimi juba eelkristlikul ajal Munica ('asula jõeterrassil') ning seda kandis arvatavasti juba enne linna ametlikku rajamist asustatud Petersbergl (Sankt Peter). Sõna mun tähendab baski keeles kallast, nõlva, kõrgendikku. Enamik keeleteadlasi siiski kahtleb vaskooni keele olemasolus või eitab seda.
München asub Ülem-Baieri tasandikul, umbes 50 km kaugusel Alpide põhjaservast.
Müncheni kõige kõrgem punkt asub linna lõunapiiril Sollni linnaosas, kus pinna kõrgus ulatub 580,5 meetrini üle merepinna. Kõige madalam punkt asub linna põhjaservas Feldmochingi linnaosas, mis asub umbes 480 meetrit üle merepinna.
Isari jõgi läbib Münchenit 13,7 km pikkuselt suunaga edelast kirdesse. Isaris asuvad Museumsinsel (Muuseumisaar) ja Praterinsel (Prateri saar). Lääne-Münchenit läbib Würmi oja.
Englischer Gartenis asub tehisjõgi Eisbach.[10]
München on kontinentaalse kliimaga, mida mõjutab tugevalt Alpide mäestiku lähedus. Linna kõrgus merepinnast ja lähedus mägedele tingivad suure sademete hulga. Tormid algavad sageli ootamatult ning on tugevad. Temperatuurierinevused päeva ja öö ning suve ja talve vahel võivad olla väga suured. Soe Alpidest lähtuv tuul (föön) võib muuta temperatuuri oluliselt vaid mõne tunni jooksul ning seda isegi talvel.
Talved kestavad detsembrist märtsini. Talved on Münchenis külmad, kuid tugev vihmasadu on talviti haruldane. Kõige külmem kuu on jaanuar (keskmine temperatuur −1 °C). Lumi püsib talviti vähemalt paar nädalat. Suved, mis kestavad maist septembrini, on suhteliselt soojad ja kuumim kuu on juuli (keskmine temperatuur 23 °C).
Müncheni linna kogupindala on 31 014,91 hektarit. Sellest 44,1% on ehitiste ja nende juurde kuuluvate pindade all, 17,2% alast katavad liiklusteed, 15,5% on põllumajanduslik maa, 15,5% moodustavad puhkealad, 4,1% on kaetud metsaga, 1,3% veekogudega ning ülejäänud 2,2% on muu sihtotstarbega. Linna piiri pikkus on 118,9 km.[11]
Linna deviisiks on "München mag Dich" ("München armastab sind"). Kuni 2006. aastani reklaamis München end hüüdlausega "Weltstadt mit Herz" ("Südamega maailmalinn").
Rooma riigi värvid must ja kuldne on Müncheni ametlikeks värvideks alates Ludwig IV valitsusajast.
Müncheni vapp kujutab munka.
Müncheni tähis müntidel on D.
Münchenis registreeritud autode märk on M.
Müncheni alad olid asustatud juba Rooma riigi aegadel, kaardile jõudis linna nimi siiski alles 8. sajandil tänu benediktiini munkadele, kes märkisid kaartidele "moniker Munichen", mis tõlkes võiks tähendada munkade asukohta. Linna ametlikuks asutamisajaks peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati asula Heinrich Lõvi valitsemise alla.
1240. aastal läks võim linnas kuni 20. sajandini Wittelsbachide suguvõsa kätte. Münchenist sai Baieri hertsogi residents 1255 ning juba järgmisel aastal kindlustati ja laiendati linna. Ühtlasi andis hertsog linnale soolamonopoli. Järgneva kahe sajandi jooksul elas linn läbi õitsengu ning temast sai Baieri pealinn 1503. Ainuke must periood oli kolm katkulainet 150 aasta jooksul alates 1349. Katku tõttu pöörati suuremat tähelepanu hügieenile ja linna kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisele. Aastaks 1505 oli linna elanikkond kasvanud 13 500 inimeseni.
Baieri hertsog Wilhelm IV oli reformatsiooni vastane ja seetõttu püsis ka München kindlalt katoliiklikuna, olles vastureformatsiooni pealinnaks Saksamaal.
Kolmekümneaastase sõja jooksul oli München korra rootslaste piiramisrõngas ja alistus neile, misjärel läks Habsburgide valitsuse alla (1705–1714). Napoleoni administratiivsete ümberkorralduste käigus omandas Baieri kuningriigi nimetuse ja suurenes pindalalt umbes kahekordseks. Aastal 1818 sai Baieri esimeseks Saksa liidumaaks, kel oli kirjalik põhiseadus. Kuurvürst Max Joseph krooniti esimeseks Baieri kuningaks ning just tema asutas Oktoberfesti, tähistamaks oma poja Baieri kroonprintsi Ludwigi naitumist 1810.
Linna areng kiirenes 19. sajandil, kui Münchenisse koliti ülikool ja ehitati Saksamaa esimene raudtee. Ludwig I viis ellu suurejoonelise ehitusprogrammi, et muuta München majandus- ja kultuurikeskuseks. Tema valitsusperioodi varjukülgede hulka kuulub ajakirjanduse tsenseerimine.
Münchenis toimusid 1972. aastal suveolümpiamängud. Mängude ajal tapsid Palestiina terroristid (rühmitus Must September) üksteist Iisraeli sportlast ja ühe Saksa politseiniku.
Linnas asub spordiklubi Müncheni Bayern, mille jalgpallisektsioon on maailmakuulus.
München kandideeris koos Annecy ja Pyeongchangiga 2018. aasta taliolümpiamängude korraldajaks, kuid kaotas hääletusel Pyeongchangile.
Linnas asub Müncheni Olümpiastaadion.
Linnas on kaks suurt ülikooli: Ludwig Maximiliani Ülikool (Ludwig-Maximilians-Universität) ja Müncheni Tehnikaülikool (Technische Universität München).
Edinburgh, Suurbritannia (1954)
Verona, Itaalia (1960)
Bordeaux, Prantsusmaa (1964)
Sapporo, Jaapan (1972)
Cincinnati, USA (1989)
Kiiev, Ukraina (1989)
Harare, Zimbabwe (1996)Saksamaa suurlinnad (üle 100 000 elaniku) | ||
|---|---|---|
| Üle 1 000 000 |  | |
| Üle 500 000 | ||
| Üle 200 000 |
Aachen · Augsburg · Bielefeld · Bochum · Bonn · Braunschweig · Gelsenkirchen · Karlsruhe · Mannheim · Mönchengladbach · Münster · Wiesbaden · Wuppertal
| |
| Üle 100 000 |
Bergisch Gladbach · Bottrop · Bremerhaven · Chemnitz · Darmstadt · Erfurt · Erlangen · Freiburg · Fürth · Göttingen · Gütersloh · Hagen · Halle · Hamm · Hanau · Heidelberg · Heilbronn · Herne · Hildesheim · Ingolstadt · Jena · Kaiserslautern · Kassel · Kiel · Koblenz · Krefeld · Leverkusen · Ludwigshafen · Lübeck · Magdeburg · Mainz · Moers · Mülheim · Neuss · Oberhausen · Offenbach · Oldenburg · Osnabrück · Paderborn · Pforzheim · Potsdam · Recklinghausen · Regensburg · Remscheid · Reutlingen · Rostock · Saarbrücken · Salzgitter · Siegen · Solingen · Trier · Ulm · Wolfsburg · Würzburg
| |
LIMS forum content by LIMS forum members is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 4.0 International License. Based on a work at www.limsforum.com.
