Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
Loometsad kasvavad õhukestel muldadel, mis asuvad vahetult paekivist aluspõhjal või sellel lasuval rähal. Nad moodustavad umbes 3% Eesti metsadest ning on põhiliselt levinud Lääne- ja Põhja-Eestis (kaasa arvatud saared)[viide?].
Muld on väga õhuke (alla 30 cm) ning kohati esineb ka paepaljandeid. Koos nõmmemetsadega on loometsad Eesti kõige kuivemad metsad. Põhjavesi asub väga sügaval ning pole taimedele kättesaadav. Mida rohkem on pinnases paekivi murenenud, seda paremad on taimede kasvutingimused.
Tüüpilised loometsad on hõredad ja valgusküllased. Ebasoodsate kasvutingimuste tõttu pole loometsades oluliselt domineerivaid liike ning taimkate on küllaltki liigirikas. Metsadest on ülekaalus männikud, sest harilik mänd (Pinus sylvestris) kasvab hästi põuakartlikel muldadel. Parematel kasvupinnastel esineb hariliku männi kõrval rohkelt ka harilikku kuuske (Picea abies), vähem arukaske (Betula pendula). Alusmets on hõre või keskmise tihedusega, kus kasvab tihti harilik kadakas (Juniperus communis), vähem esineb harilikku pihlakat (Sorbus aucuparia), harilikku kuslapuud (Lonicera xylosteum), harilikku tuhkpuud (Cotoneaster scandinavicus), harilikku kibuvitsa (Rosa vosagiaca) ja põõsasmaranat (Potentilla fruticosa). Kohati (eriti Saaremaal) moodustab tiheda põõsarinde harilik sarapuu (Corylus avellana). Loometsad on madala tootlikkusega. Alustaimestik on hõre ja üsna liigrikas. Sagedamini esinevad liigid: verev kurereha (Geranium sanguineum), leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), kassikäpp (Antennaria dioica), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), värv-varjulill ( Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum). Puude all tüvede ümber leidub pohla (Rhodococcum vitisidaea), palu-härgheina (Melampyrum pratense). Sambliku-samblarinne on katkendlik. [1]
Kasvukohatüübid:[2]