Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
Omavalitsusüksus ehk kohaliku omavalitsuse üksus (ka: kohalik omavalitsusüksus) on territoriaalüksus, mille piires teostatakse kohalikku omavalitsust[1].
Eestis reguleerib omavalitsusüksusega seotut "Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus".
Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse[2] (KOKS) § 14 alusel on kohaliku omavalitsusüksuse sümboolika lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika. Enne omavalitsusüksuse lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks Riigikantseleile. Lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele.
Kuni haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse põhimääruse kehtestamiseni võib moodustunud kohaliku omavalitsuse üksus kasutada ühinemislepingus või ühinemiskokkuleppes kokku lepitud ühineva valla või linna sümboolikat, selline sätestus on kirjas haldusreformi seaduse[3] §-s 16. Kõige korrektsem oleks kohe üle minna uuele ühtsele sümboolikale, kuna sümboolika on kohalikul omavalitsusel, mitte aga mõnel selle ametiasutusel.[4]
Riigi haldusüksuste vapid saavad õigusliku jõu pärast ametlikku, kehtivas korras kinnitamist. Vapikilp võib olla ühevärviline või jaotatud eri värvi väljadeks. Kilbil olevad vapikujundid jagunevad heraldilisteks kujunditeks ehk heeroldpiltideks (kilbi servast servani ulatuvad geomeetrilised kujundid) ning üldisteks kujunditeks (loodusest ja fantaasiavallast pärinevad olendid ja esemed). Vapikilbi juurde võivad kuuluda kiiver koos ehise ja hõlstiga, samuti kilbihoidjad, vapimantel, moto ehk deviis, seisuse- ja aumärgid. Sel juhul on tegemist täisvapiga. Ühel vapikilbil võib olla ühendatud ka mitu vappi. Vapi koostamiseks kasutatavad värvused ehk heraldilised tinktuurid on metallivärvused kuld ja hõbe (nende asendusvärvused on vastavalt kollane ja valge) ning põhivärvused sinine, roheline, punane, must ja purpur. Vappi kirjeldatakse kilbikandja seisukohast: vaataja suhtes on heraldiline vasak pool parem pool, ja vastupidi.[5]
Vastavalt KOKS §-le 14 võib omavalitsusüksuse vappi kasutada kohaliku omavalitsusüksuse organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna sümbolite kasutamise korrale. Tartu linna põhimääruse[6] kohaselt kasutatakse kilbiga ja kilbita, värvides ja värvideta Tartu linna vappi volikogu, volikogu kantselei, linnavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne. Samuti sätestab mainitud määrus kilbita vapi kasutamise linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste pitsatites ja plommitemplites. Tava kohaselt on linna- ja vallavalitsuste riigivapiga pitseris selgitustekst kohaliku omavalitsuse üksuse nimega, näiteks Tõrva linn.[7]
Linna lipu alalise heiskamise otsustab linnavalitsus. Näiteks Tartu linna põhimääruse kohaselt võib Tartu linna lippu kasutada pidupäevadel ja tähtsündmustel. Tartu linna elanikel on õigus heisata linna lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Tartus tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata linna lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul.[viide?]
Kohalike omavalitsuste üksused on iseseisvad õigusvõimelised haldusüksused, põhiseaduse (edaspidi PS) § 155 lõike 1 kohaselt vallad ja linnad. Õiguslikult on kohalike omavalitsuste üksused avalik-õiguslikud juriidilised isikud, ent neil on kaasa antud ka eraõiguslik õigusvõime. Üksuse liikmeskond moodustub selle kindlaks määratud territooriumil elavatest inimestest (määravaks on isiku püsiv elukoht)[8].
Kohalikud omavalitsused otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi ning tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt[9]. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (edaspidi KOKS) määrab kindlaks kohalike omavalitsuste üksuste koostöö ja suhted riigiorganitega, mis on sätestatud nimetatud seaduse 10. ja 11. peatükis.
KOKS § 65 lõike 1 alusel põhinevad kohalike omavalitsusorganite ning valitsusasutuste suhted seadusel ja lepingul[10]. Riik võib seaduse või lepingu alusel anda kohalikule omavalitsusele täitmiseks näiteks riiklikke ülesandeid - selline õigus tuleneb PS § 154 lõikest 2 ning sellele ei laiene lõikes 1 sisalduv kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus. Riiklike ülesannete täitmise kohta võivad riigiorganid teostada järelevalvet, et veenduda antud ülesannete korrektses täitmises mõistlike vahenditega. Omavalitsuslike ülesannete täitmise kontrolli ei ole riigil õigus teostada, sest see rikuks omavalitsuste enesekorraldusõigust[8].
Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (edaspidi EKOH) artikkel 10 sisustab omavalitsusüksuste koostööõigust, mille alusel võib kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö toimuda tegevuste koordineerimise või erinevate organisatsiooniliste vormide kaudu.
Tegevuste koordineerimise puhul on tegemist mitteformaalse tegevusega, mis võib kujutada endast näiteks kohalike omavalitsuste ühiste teenuse standardite, eeskirjade või arengukavade kehtestamist ning ühiste seisukohtade võtmist. Taoline koostöö on oma olemuselt ääretult aeganõudev ning ühtse õigusakti vastuvõtmine kui ka muutmine eeldab kõikide osapoolte konsensuslikku otsustust[11].
KOKS §-d 62 ja 63 sätestavad organisatsioonilised koostöövormid, mille alusel võivad vallad ja linnad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ülesannete täitmiseks[10]:
KOKS § 13 lõike 1 alusel on volikogul, valitsusel ja ametiasutustel õigus teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et omavalitsusüksustel on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või volikogu poolt määratud esindaja. Rahvusvaheliselt sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused omavalitsusüksuse eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.[10]
Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist oma ülesannete täitmisest.[12]. Volitused ei peatu automaatselt, vaid need peatatakse valimiskomisjoni otsusega ning volikogu liikme asemele määratakse asendusliige[13].
Volikogu liikme volituste peatamine ja asendusliikme määramine vormistatakse formaalselt ühe otsusega, milles sisaldub kaks otsust, millest esimesega lõpetatakse volikogu liikme volitused, teisega antakse asendusliikmele volitused[14]. Selle valla või linna valimiskomisjoni otsuse peale on võimalik esitada kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile[15] ning edasi Riigikohtule[16]. Valimiskomisjonide pädevuse kohta volikogu liikme volituste peatamise küsimuses on Riigikohus käsitanud lahendis 3-4-1-2-06[17].
Volitused peatatakse valimiskomisjoni otsusega: