Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
|
See artikkel räägib Eesti alevikust; Läti küla kohta vaata artiklit Kaņepi. |
| Kanepi | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
 Tänav Kanepis | |||||
Pindala: 3,0 km² (2020)[1]  | |||||
|
Elanikke: 577 (1.01.2019)[2] | |||||
|
| |||||
|
EHAK-i kood: 2667[3] | |||||
| Koordinaadid: 57° 59′ N, 26° 45′ E | |||||
  | |||||
 | |||||
Kanepi on alevik Põlvamaa edelaosas, Kanepi valla keskus.
See paikneb Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee ja Võhandu jõe ülemjooksu vahel. Alevikku läbib Rõngu–Otepää–Kanepi maantee. Alevikust põhja jääb Jõksi järv ning järvest välja voolav Võhandu jõgi märgib aleviku läänepiiri.
Kanepi naaberkülad on Piigandi kirdes, Erastvere kagus, Hino edelas ja Jõksi loodes. Endistest küladest asusid lõunas Lajavangu, läänes Nahakülä, loodes Ritsike ja idas Kolovere. Kanepi lõunaosa nimetatakse Kerikuküläks.[4]
Asulat on esimest korda kirjalikult mainitud 1582. aastal. Tänini säilinud maakividest Kanepi kirik ehitati ajavahemikul 1806–1810. Aastatel 1780–1818 Kanepi Jaani koguduse õpetaja olnud Johann Philipp von Rothi käe all pandi tööle ka Kanepi kihelkonnakool ning Kanepi oli Võru praostkonna keskus.
2019. aasta algul elas asulas 577 inimest. 2014. aastal oli elanikke 612.[5]
Kanepi kohta pärinevad esimesed kirjalikud andmed 1582. aastast professor Hausmanni Tartu maakonna inventarinimestikust, kus see on kirjas Kanapieza külana.[6] Seda nime tunti isegi veel 100 aastat tagasi. Edaspidi kirjutati seda kohanime 1627 kujul Kannapoeh Kuella, kus elas Kannapse Jack, 1638 Kannebkyllo, 1685 Kanepe ja Kanipä, 1722 Dorf Kannepäh, 1782 Cannapäh ja Kannapä, 1798 Kanapœ ja 1839 Kannapäh.[7] 19. sajandil on rahvasuust üles kirjutatud nimekujusid Kannapiste, Kanepitsi ja Kanepitsa ning elanikunimetus kanepetsaq.[7] 1909. aastast pärineb nimekuju Kanapää ja 1923. aastast Kanepi.[7]
Kanepi nimi võeti lõplikult kasutusele 1925. aasta rahvaküsitluse alusel.[8] Sellele eelnes vaidlus, kas nimeks võtta Kanepi või Kanapää.[7] 1923 käsitles teemat põhjalikult Matthias Johann Eisen, kes leidis, et algupärane nimi polnud pää-lõpuline.[7]
Varasemates nimekujudes kajastub järelliide -tsa, mis märgib mitmuse omastavat. 1627 mainitud talupoja nimi võinuks ainsuses kõlada Kanepse Jaak. Rööpselt on kasutatud mitmuse nimetavat märkivat nimekuju Kanepiq. Mõlemad käändelõpud on tänapäevaks hääbunud, kuid neid kasutati veel 19. sajandil. Kõrisulghäälikut märgiti sageli h-ga sõna lõpus, kuid saksa keeles on h pikendusmärk ja arvatavasti sellepärast kujunes Kanepi saksakeelne nimi pää-lõpuliseks. Eeskujuks võisid veel olla Otepää (Odenpäh) ja Kirumpää (Kirrumpäh) nimi. Siit tekkis ka eestikeelne nimevariant Kanapää.[7]
Küla nimi on tulnud ilmselt taimenimetusest "kanep". Võimalik, et esialgu hääldati seda kujul kanap, näiteks vene sõna kanepi kohta on конопля. Nime aluseks oli kas kanepikasvatus või tõenäolisemalt kanepikiust tehtud rõivad.[7]
Marja Kallasmaa on pakkunud, et Kanepi nimi tuleb hääbunud maastikusõnast kand : kanna, kuid sel juhul tuleks p-d pidada pää-sõna jäänukiks, mida see vist ei ole. Ent sõnal kand võib põhineda pisut idas asuva küla Lauri vana nimi Kanastõ või Kannastõ.[7]
Kanepi on põlisküla. Selle juurde tekkis Piigandi mõis ja esialgu oli Kanepi selle mõisa ainus küla. Peale Piigandi mõisa on küla kuulunud ka Kanepi kirikumõisa alla.[7]
1590 nimetati Kanepi küla all talupoega Mustiiar Tenis, kelle nimi seostub Heisris oleva Piigandi Mustjärvega.[7]
17. sajandi lõpu kaartidel on küla tuumikuna tunnetatav vanade talude piirkond praegusest alevikust ida pool praeguse Tartu–Võru maantee ääres. 19. sajandil hakkas alevik kasvama vana küla lääneserva Kanepi kiriku ja pastoraadi ümber.[7]
Kanepi kihelkond moodustati Rootsi kuninga Karl XI käskkirjaga 4. augustist 1675 Põlva, Otepää ja Urvaste kihelkonna äärealade liitmise teel. Kihelkonnas oli 1725. aastal 375 talu, elanikke oli 1883. aastal 8763. 1802. aastal muutis Johann Philipp von Roth Kanepi Võru praostkonna keskuseks, asutas sinna Võrumaa kirikuõpetajate konvendi, raamatukogu ja keeleuurimusliku ringi.[8] Kanepi kirikumõisas asusid ka kihelkonnakohus ja kihelkonnakonvent.[9]
Kanepi alevik tekkis 19. sajandi keskpaigas kirikuküla ümber. Alevi õigused sai Kanepi 19. sajandi keskpaigas, kuna tegemist oli olulise haridus- ja kultuurikeskusega. Kuna Kanepi paikneb oluliste teede sõlmpunktis, sai see 19. sajandil kihelkonnakeskuseks. Kanepi kuulus kuni 1894. aastani Piigandi valla alla, siis aga liideti Erastvere vallaga.[8]
20. sajandi alguses oli Kanepi alevik kohaliku vaimuelu keskuseks. Kanepist oli kujunenud 20. sajandi alguses paikse elanikkonnaga ning majandus-, haridus- ja kultuurikeskusena arvestatav alevik. Koha kasvu pidurdasid aga raudtee kaugus ja ehituskruntide puudus – Erastvere mõisa riigistamisega lõpetati seal kruntide väljastamine. 20. sajandi alguses püüdsid Kanepi elanikud saada ka alevi õiguseid, kuid see ei õnnestunud.[10]
Kanepi ala kerkis merest ligi 12 000 aastat tagasi ning asub Otepää kõrgustiku kagupoolsel kallakul. Kuna Lõuna-Eesti kerkis merest väga ammu, on seal toimunud pikaajalised pinnasetekke protsessid. Selles piirkonnas on maastikupilt väga kirev, väikesed põllud vahelduvad järskude nõlvade ning nõgudes paiknevate metsatukkade ja rohusoodega.[11] Kanepi alevik jääb Devoni liivakivi avamusalale, mille moodustavad Kesk-Devoni Burtnieki lademe[12] aleuroliidid, liivakivid ja savid. Muldade poolest kuulub alevik Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjate leetunud muldade valdkonda.[13]
Kanepi aleviku aladel levivad näivleetunud ja leetunud mullad, seetõttu on seal peamiseks metsatüübiks jänesekapsa kasvukohatüüpi laanemetsad. Looduslikke rohumaid leidub selles piirkonnas vähe.[14] Kuna leetunud muldade puhul on tegemist happeliste ja toitainevaeste muldadega, on Kanepi aleviku laanemetsad võrdlemisi liigivaesed. Dominantseks puuliigiks on kuusk, mis võib asenduda männi, kase või haavaga. Lisaks kasvavad selles piirkonnas muuhulgas mustikas, pohl, kattekold, leseleht ja sõnajalg.[15]
Kanepi alevikus on üks üldhariduskool: Kanepi Gümnaasium. Lisaks tegutseb alevikus Kanepi Lasteaed.
Esimesed andmed koolihariduse alguse kohta Kanepis pärinevad kirikuõpetaja 1680. aasta aruandest. 1686. aastal asutati Kanepis köstrikool[10] ning 1811. aastal alustas tööd Kanepi vaeste tütarlaste käsitöökool, mida võib pidada esimeseks Eesti talutüdrukute jaoks asutatud kihelkonnakooliks.[8]
Kanepi Gümnaasiumi ajaloo alguspunktiks peetakse Kanepi kihelkonnakooli, mille 1804. aastal asutas pastor Johann Philipp von Roth. Selle kihelkonnakooli õppekava erines varasematest köstrikoolide omadest ulatuse ja sügavuse poolest ning sai eeskujuks Liivimaale kihelkonnakoolide rajamisel ja nende õppekava koostamisel. Tegemist oli uut tüüpi kihelkonnakooliga, mis andis hea ettevalmistuse pärast kooli lõpetamist tööleasumiseks. Kooliaeg oli ettenähtud põllutööde lõpust sügisel nende alguseni kevadel.[8] Kanepi koolil on olnud läbi aegade mitu asukohta. Ka kooli nime on mitu korda muudetud. Nõukogude ajal 1946/47 sai Kanepi MTK-st 7-klassiline Kanepi Kool, 1959/60 8-klassiline Kanepi Kool, 1960/61 Kanepi Keskkool ja 1997/98 Kanepi Gümnaasium.[6]
Esimene lasteaed Kanepis avati 1946. aastal. Enne seda, Eesti Vabariigi ajal töötas lasteaed ka kiriku juures.[8] Praegu töötava Kanepi lasteaia hoone avati 1. septembril 1983. Tegemist oli majanditevahelise lasteaiaga Rõõmutare. Lapsi viidi sinna nii Kanepi, Kalevi, Saverna kui ka Valgjärve kolhoosidest. Majas töötas 6 rühma ning oli avatud ka ööpäevarühm. Praegune Kanepi alevis asuv lasteaed kannab nimetust Kanepi Lasteaed ja selles töötab 3 rühma. Lasteaia teeninduspiirkonnaks on Kanepi vald.[16] Lasteaial on pikaajalised traditsioonilised üritused: sügise sünnipäev, mihklipäeva laat, teatrikuu tähistamine, kevade algus, jürijooks, koolisaatmisepidu ning heaks tavaks on saanud kevadised heakorrapäevad koostöös lapsevanematega.[8]
Pikemalt artiklites Kanepi Raamatukogu Selts ja Kanepi raamatukoguKanepi Raamatukogu Seltsi asutamine oli üheks Eesti rahvusliku liikumise ülesandeks. Selle eesmärk oli arendada eesti talupoegi ja anda neile võrdsed õigused ning võimalused kirikuõpetajate ja mõisnikega. Kanepi raamatukogu asutamine oli tihedalt seotud Eesti rahvusliku liikumise ettevõtmistega. Tegemist oli rahvusliku ärkamise aja edasipüüdliku seltskonnaga Kanepis ja selle ümbruses. Raamatukogu Seltsi asutamiseks loa saamine võttis väga pikka aega. Esimene taotlus anti sisse juba 1879. aastal. 5. juunil 1881 esitas A. Arras uue taotluse. 1883. aasta mais saabus luba Raamatukogu Seltsi asutamiseks.[8]
1925. aastal otsustati Kanepi raamatukogu võtta rahvaraamatukogude võrku. Pärast teist maailmasõda kandis Kanepi raamatukogu nimetust Kanepi Keskraamatukogu. Kuni 1957. aastani oli raamatukogu Lauluseltsi majas, siis paigutati see kaheks aastaks tuletõrjemaja teisele korrusele. Aastatel 1959–1993 asus raamatukogu V. Taltsilt natsionaliseeritud majas Jüri tänaval. Alates 1993. aastast töötab Kanepi raamatukogu vallale kuuluvas Kanepi lasteaia majas.[8]
Pikemalt artiklis Kanepi SeltsimajaKanepi alevikus asub ka Kanepi Seltsimaja, endise nimega Kanepi Kultuurimaja. Tegemist on ühe vanima seltsimajaga Eestis, maja pärineb 1888. aastast. Seltsimajas alustas tegevust ka Kanepi Laulu ja Mängu Selts.[8] Hoonet laiendati ja ehitati ümber 1924. aastal. Hiljem on hoonet veelgi laiendatud ja maja on ka renoveeritud.[17] Praegusel ajal on tegemist kultuuriasutusega, mille peamiseks eesmärgiks on rahvakultuuri ning kohalike traditsioonide säilitamine ja arendamine. Kanepi Seltsimaja ruumides viiakse läbi mitmeid huviringe, näiteks line-tants, näitering, segakoor, rahvatants jne.[18]
Kanepi alevikus on 1998. aastast MTÜ Kanepi spordiklubi, mis korraldab spordiüritusi ning ühendab spordist huvitatud inimesi. 2004. aastast tegutseb alevikus MTÜ Klubi Syrus Rally, mis tegeleb motospordiga.
Alevikus saab harrastada eri spordialasid. Kanepi Gümnaasiumi staadionil on võimalik tegeleda jooksmise ja pallimängudega, olemas on korvpalliväljak. Talvisel ajal rajatakse gümnaasiumi staadionile uisuväljak ja ümbruskonnas on võimalik tegeleda suusatamisega. Lisaks sellele on Kanepi Gümnaasiumil olemas võimla ning jõusaal.[19]
Kanepi elanikel on võimalik saada arstiabi Kanepi perearstikeskusest ja naabervaldade perearstidelt. Lisaks tehakse koostööd Põlva, Võru ja Tartu haiglatega. Kanepi alevikus pakub hambaraviteenust OÜ Blendent. Lisaks on alevikus olemas apteek.[20]
Aasta enne kihelkonna moodustamist (1675) oli Kanepisse püstitatud esimene kirik, ristikujulise põhiplaaniga tornita puitehitis. 1737. aastal ehitati uus puitkirik, kuhu paigaldati tollase kirikuõpetaja Heinrich Jackob Oedingi soovil lisaks vastsetele altaritele ka vana altar. 1785. aastal paigaldati Kanepi puidust kirikusse esimene orel, mille kinkis Kanepile riiginõunik Chistian Anton Cappel.
Praegune maakivist hoone on ehitatud aastatel 1804–1808 Friedrich Siegeli projekti järgi vana puukiriku asemele. 1831. aastal sai kirik välgutabamuse läbi kannatada, misjärel 1838 taastati kiriku põlenud osad, kuid uus kirik ei olnud enam sama kaunis kui varem.[8] Praegusel kujul on Kanepi kirik alates 1877. aastast, samal aastal sai kiriku oreliväär ka puidust külgrõdud ning kirikutorni paigaldati Venemaal valatud uus kirikukell.
Erilist tähelepanu väärivad kirikus A. Baueri altarimaal "Kristus ristil", uusgooti stiilis altar (1877, skulptor Orlovski) ja Saueri firma toodetud orel. Orel on ehitatud Kanepi kirikusse 1902. aastal, selle prospekt on kujundatud veel 19. sajandi lõpupoolele omases historitsistlikus stiilis ja on kaunistatud klassitsismi elementidega[21].[22] Kanepi kirikus on 1000 istekohta.[8]
Kanepi kirikuaeda on maetud ligi 100 aasta jooksul, see pärineb puukiriku ehitamise ajast.
Kirikuaia laius põhjast lõunasse on 51 meetrit ja pikkus idast läände on 66 meetrit.[23]
Kanepi kirikuaia piirdemüür pärineb 1838. aastal valminud kiriku ehitusajast. Maakividest ehitatud kirikuaia ringmüür on püsinud suures osas muutumatu tänapäevani. Müüri välisküljel on säilinud hobuste kinnitamiseks raudrõngad.[24]
Kanepi Vabadussamba kavandas ja raius kivist välja Vana-Piigastest pärinev skulptor Aleksander Jannes. Sammas otsustati valmistada kohalikust materjalist ja selleks valiti välja suur lame kivirahn kirikumõisa niidul.[8] Vabadussõja mälestussammas on Kanepi kihelkonnast pärinevate I maailmasõja, Vabadussõja ja punase terrori ohvrite mälestamiseks.[25]
LIMS forum content by LIMS forum members is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 4.0 International License. Based on a work at www.limsforum.com.
