Knowledge Base Wiki

Johann Gottlieb Fichte (19. mai 1762 – 27. jaanuar 1814) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid. Teda peetakse ka saksa natsionalismi ja antisemitismi isaks.

1810. aastast töötas Fichte professorina Berliinis, kus ta pidas oma kuulsad kõned "Reden an die deutsche Nation" aastatel 1807–08, kui Prantsuse sõjavägi juba tänavatel liikus.

Fichte huvitus peamisest ontoloogiast, metafüüsikast ja epistemoloogiast. Esialgu kõndis ta Baruch Spinoza jalajälgedes, hiljem hakkas aga huvituma Immanuel Kanti filosoofiast. Oma rangelt idealistlikus filosoofias üritab Fichte näidata, et kõik olev ja kogu maailma kord on vaimu vältimatu sünnitus. Jumal on tema meelest eetiline maailmakord, hiljem on see tema jaoks absoluutne olend, kes väljendub vaid oma eetilises tegevuses.

Fichte eluloo on kirjutanud tema poeg Immanuel Hermann Fichte (1796–1879), "spekulatiivse teismi" rajaja saksa filosoofias.

• Ueber den Begriff der Wissenschaftslehre (1794)
• Einige Vorlesungen über die Bestimmung des Gelehrten (1794)
• Grundlage der gesammten Wissenschaftslehre (1794/1795)
• Grundriss des Eigenthümlichen der Wissenschaftslehre in Rücksicht auf das theoretische Vermögen (1795)
• Grundlage des Naturrechts nach Principien der Wissenschaftslehre (1796)
• Zweite Einleitung in die Wissenschaftslehre (1797)
• Das System der Sittenlehre nach den Principien der Wissenschaftslehre (1798)
• Über Geist und Buchstabe in der Philosophie (1798)
• Ueber den Grund unsers Glauben an eine göttliche Weltregierung (1798)
• Appellation an das Publikum über die durch Churf. Sächs. Confiscationsrescript ihm beigemessenen atheistischen Aeußerungen. Eine Schrift, die man zu lesen bittet, ehe man sie confsicirt (1799)
• Der geschlossne Handelsstaat. Ein philosophischer Entwurf als Anhang zur Rechtslehre und Probe einer künftig zu liefernden Politik (1800)
• Die Bestimmung des Menschen ("Inimese määratlus"; 1800)
• Friedrich Nicolai's Leben und sonderbare Meinungen (1801)
• Die Grundzüge des gegenwärtigen Zeitalters (1806)
• Die Anweisung zum seligen Leben, oder auch die Religionslehre (1806)
• Reden an die deutsche Nation (1807/1808)
• Das System der Rechtslehre (1812)
• Einleitungsvorlesungun in die Wissenschaftslehre (1813)
• Wissenschaftslehre nova methodo (Postuumselt avaldatud Fichte loengud, mis ta pidas aastatel 1796–1799)

• "Inimese määratlus" (Die Bestimmung des Menschen). Tõlkinud Mati Sirkel. "Sissejuhatuseks: Fichte elu, teosed ja iseloom" (lk 3–9): Karl Vorländer; järelsõna "Fichte Jena Perioodil" (lk 174–198): Arseni Gulõga. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 200 lk

• Madis Kõiv, "Kakssada aastat hiljem. Arutlusi Johann Gottlieb Fichte Inimese määratluse väljaande puhul 1988. aastal Tallinnas" – Akadeemia 1991, nr 3, lk 543–569 ja nr 4, lk 796–827; ka Madis Kõivu raamatus "Luhta-minek", Tartu: Ilmamaa, 2005, lk 51–102