Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
 | |
| Tootja | HTC |
|---|---|
| Opsüsteem | Android 1.0 (kuni 1.6) |
| Protsessor | 528 MHz Qualcomm MSM7201A ARM11 protsessor |
| Mälu | 256 MB ROM, 192 MB muutmälu |
| Ekraan | 320 × 480 px, 81 mm, HVGA, 65 536 color TFT-LCD, 180 ppi |
| Sisend | puuteekraan, QWERTY-klaviatuur, juhtkuul, helitugevusnupud, 3-teljeline kiirendusandur, navigeerimisnupud |
| Ühenduvus |
Wi-Fi (802.11b/g), Bluetooth 2.0+EDR, ExtUSB, A-GPS Quad-band GSM 850 900 1800 1900 MHz GPRS/EDGE Dual band UMTS 1700 2100 MHz HSDPA/HSUPA (US/Euroopa) (7,2/2 Mbit/s) |
| Kaal | 158 g (5,6 oz) |
| Järeltulija | HTC Magic, HTC Desire Z (T-Mobile G2) |
HTC Dream (tuntud ka kui T-Mobile G1 või Era G1) on nutitelefon, mille töötas välja HTC. See toodi turule oktoobris 2008. Dream oli esimene nutitelefon, mis kasutas Linuxi-põhist Androidi operatsioonisüsteemi.
Hiljem ostsid selle ja uuendasid seda Google ja Open Handset Alliance, et valmistada konkurent tol ajal olevatele nutitelefonide platvormidele nagu Symbian, BlackBerry ja iPhone. Sellel operatsioonisüsteemil on muudetav graafiline kasutajaliides, Google'i süsteemide integratsioon nagu Gmail, teatesüsteem, mis näitab hiljuti saadud sõnumeid rakendustelt, ja Android Market, et alla laadida teisi rakendusi.
Dreamil oli hea ja korralik riistvara, kuid uut Androidi operatsioonisüsteemi kritiseeriti, sest sellel oli vähe funktsioone ja puudusid mitmed tähtsad kolmanda osapoole rakendused (võrreldes vanemate opsüsteemidega). Seda peeti innovatiivseks tänu ta avatusele ja Google'i süsteemidega integreeritusele.
Androidi operatsioonisüsteem oli ametlikult avalikustatud aastal 2007 koos Open Handset Alliance (OHA) rajamisega. Konsortsium riistvara, tarkvara ja telekommunikatsiooni ettevõtteid panustasid uuendama avatud standardeid mobiilsideseadmetele. Nende ettevõtete hulka kuulusid Google, kes oli originaalsed endale saanud aastaks 2005,[1] HTC, üks suurimatest mobiiltelefonitootjatest tol ajal.[2][3] Kuna Google teatas 2008. aastal, et mitme Androidi seadmega tehti katseid, valmistudes ametlikuks avalikustamiseks. Ainult üks seade neist avalikustati Ameerikas tol aastal: klaviatuuriga nutitelefon HTC Dream. Plaanide järgi lasti T-Mobile USA Dream välja aasta lõpus, pühade osturetkete ajaks. Sprint oli töötanud OHA-ga, kuid ei teatanud, et neil oli plaanis välja lasta oma Androidi telefon samas Verizon Wireless ja AT&T-l teatasid, et neil ei olnud ühtki Androidi seadet plaanis.[3]
HTC teatas Dreami turuletoomisest ametlikult 23. septembril 2008. Selle pidi esmalt välja laskma 22. oktoobril 2008 T-Mobile T-Mobile G1-na alustades USA-s, kus 3G oli võimaldatud, ja hiljem 24. jaanuaril 2009 kõigis turgudes).[4] Sellele järgnes Inglismaa kus lasti see välja 2008 novembris, vara 2009 muutus see kättesaadavaks teistes Euroopa riikides[5] ja 10. märtsil 2009 tuli see välja Era G1-na Era poolt.[6] 2. juuni 2009 Dream ja selle järeltulija HTC Magic tulid välja Kanadas.[7]
Dreami tootmise lõpetas T-Mobile 27. juulil 2010 ja 2010[8] aasta oktoobris tuli välja G1 järglane T-Mobile G2. Sellel uuel seadmel oli Stock Android ja liikuv klaviatuur, ja see oli T-Mobile USA esimene 4G-nutitelefon.[9] 15. jaanuaril 2010 lõpetati Dreami müük ühe vea pärast, mis ei lubanud korralikult kasutada hädanumbrit.[10]
Dreami väliskest on pehmest mattplastist ja seda oli võimalik saada valges, mustas ja pronksis värvis. Dreami disainis on äratuntav "lõug" alumises osas, millel on 5 navigeerimisnuppu ("Call","Home","Menu","Back" ja "End call") ja keskel vajutatav juhtkuul mida saab kasutada navigeerimiseks ja valimiseks.[4] Sellel telefonil on 8,1 cm (3,2") diagonaaliga puuteekraan. LCD ekraan (320×480), ekraani saab lükata kõrvale tuues välja viierealise QWERTY-klaviatuuri, sest esimesel Androidi versioonil ei olnud virtuaalset klaviatuuri. Riistvaraliselt Dreami puuteekraan lubas mitmikpuutevõimalusi, kuid Linuxi kernel eemaldas selle funktsiooni.[11] Dreamil ei ole tavalist kõrvaklapipesa, vaid see vajab spetsiaalset adapterit, mis ühenduks Mini-USB liidesega telefoni alumises otsas. Telefoni tagumisel poolel on 3,15-megapiksline kaamera automaatteravustamisega.[12][13]
Dreami väliskest on pehmest matt plastikust ja seda oli võimalik saada valges, mustas ja pronksis värvis. Dreami disainis on äratuntav "lõug" alumises osas millel on 5 navigeerimis nuppu ("Call", "Home","Menu", "Back" ja "End call") ja keskel vajutatav juhtkuul, mida saab kasutada navigeerimiseks ja valimiseks. Sellel telefonil on 8,1 cm (3,2") puuteekraan. LCD ekraan (320×480), ekraani saab lükata kõrvale tuues välja viie realise QWERTY-klaviatuuri, sest esimesel Androidi versioonil ei olnud virtuaalset klaviatuuri. Riistvaraliselt Dreami puuteekraan lubas mitmikpuutevõimalusi, kuid Linuxi kernel eemaldas selle funktsiooni. Dreamil ei ole tavalist kõrvaklapiliidest ja vajab spetsiaalset adapterit, mis ühenduks Mini-USB auguga telefoni alumises otsas. Telefoni tagumisel poolel on 3,15-megapiksline kaamera automaatteravustamisega.
Dream kasutab 528 MHz Qualcomm MSM7201A süsteemi kiibil koos 192 MB muutmälu ja 256 MB mälu, mida saab suurendada kuni 16 GB, kasutades Micro SD kaardi ühendust.[12] Võrguühenduseks kasutab Dream Quad-band GSM 850/900/1800/1900 MHz ja GPRS/EDGE, Dual band UMTS Bands I and IV (1700 ja 2100 MHz) ja HSDPA/HSUPA (USA-s ja Euroopas) 7,2/2 Mbit/s. Sellel seadmel on ka iseseisev GPS ja A-GPS.[14]
HTC Dream oli esimene nutitelefon, mis kasutas Androidi operatsioonisüsteemi. See operatsioonisüsteem on integreeritud Google’iga ja pakub mitmeid rakendusi Google'i teenustega nagu Gmail, Maps, Search, Talk ja YouTube, kontaktide ja kalendri rakendused saavad sünkroonida võrguliste Google Contactsi ja Google Calendari teenustega. Sellel seadmel on üks e-posti rakendus, mis lubab kasutada POP3- ja IMAP-protokolli e-posti teenuseid, kiirsõnumirakendus, millel on mitme teenuse tugi, ja WebKiti brauser. Teabesüsteem, mis näitab sündmusi (e-post ja sõnumid) teabereal ekraani ülaosas vasakul. Kui see rida allapoole tõmmata, tuleb nähtavale laiendatud info. Android Marketit saab kasutada uute rakenduste allalaadimiseks. G1-versiooni, mida müüs T-Mobile, tuleb koos Amazon MP3-rakendusega, mille kaudu kasutajad saavad osta DRM-i piiranguteta muusikat ja seda Wi-Fi võrgu kaudu otse telefoni laadida.[15]
Dreami Androidi versiooni saab uuendada, mis lisab uusi funktsioone ja lisaseadmeid platvormile. Viimane versioon Androidist, mis muudeti Dreamile saadavaks, on 1.6 Donut, see versioon anti T-Mobile USA G1-le 2009 Oktoobris.[16][17] 1.6 uuendus ei tulnud välja Kanada versioonile, mis jäi 1.5 Cupcake'i peale.[18]
Tänu Androidi platvormi avatusele muutus Dream väga populaarseks modifitseerimise sihiks. Kiirelt pärast Dreami välja laskmist, arendajad avastasid tarkvara ekspluatatsiooni (selle paralleel oli "jailbreaking" iOS-i seadmetel), mis lubas kasutajatel saada telefonis superkasutaja õigused (tuntud kui "rootimine"). Root ligipääsuga on võimalik teha muudatusi süsteemile, mida tavatingimustes ei ole võimalik teha.[11][19] Pärast seda, kui Dreami alglaadur oli kõrvale heidetud, hakati seda modifitseerima, et saaks kolmanda kasutaja püsivara alla laadida ja ametlikke Androidi uuendusfaile teisendada vormingusse, mida alglaadur saaks alla laadida.[20] Sel ajal Google tegi Android Dev Phone 1 kättesaadavaks Androidi arendajatele. Dev Phone 1 oli SIM- ja riistvara avatud versioon HTC Dreamist, mis tuli enne konfigureeritud superkasutaja loaga failidele ning samuti lubas muuta alglaadurit ja operatsioonisüsteemi.[21][22]
Nende arenduskäikude tulemusena, tekkis pühendunud kogukond, suunatud ümber foorumite nagu XDA Developers, valmistades isetehtud püsivara, mis oli ehitatud Androidi lähtekoodist. Projektid nagu CyanogenMod valmistasid porte uuematest Androidi versioonidest Dreamile ja hiljem teistele seadmetele, lisades oma funktsioone ja lisaseadmeid sellele operatsioonisüsteemile.[23]
Uuematel Androidi seadmetel, millel mitmed faktorid viisid selleni, et uuemad versioonid operatsioonisüsteemist täpsetel seadmetel on fragmenteeritud. Arendus ja ise tehtud ROM-i (tavaliselt stock-versioon Androidist) kasutus on muutunud väga tähtsaks, samas väga vastuoluliseks teemadeks Androidi ökosüsteemis.[24] Augustis 2012 lasi grupp kasutajaid välja Android 4.1 Jelly Beani versiooni Dreamile, kuid sellel pordil puudusid mitmed tähtsad funktsioonid ja tal olid mitmed jõudlusprobleemid telefoni riistvara nõrkuse pärast, sest 4.1 oli mõeldud uuematele Androidi telefonidele, millel on tavaliselt palju võimsam riistvara.[25]
Dream sai algul igasuguseid kommentaare. Selle disaini peeti tahkeks ja vastupidavaks, Joshua Topolsky pidas seda riistvaraliselt kontrastiks iPhone’ile, sest tal oli palju nuppe ja võluv retro-tuleviku ilme. Nagu asi 1970. aasta ulmefilmist aastast 2038. Dreami klaviatuur, ainuke teksti sisestusmeetod enne Android 1.5, kus tutvustati virtuaalklaviatuuri, peeti piisavaks, kuid mõned väitsid, et selle nupud olid liiga väiksed.[12][13][14] Ta ekraani peeti samuti piisavaks sellise klassi telefoni jaoks aga John Brandon ütles, et see ei olnud piisav video vaatamiseks, võrreldes seda iPhone’iga, millel oli suurem ekraan.[13][14] Androidi ennast peeti olevat oma vastses staadiumis, sest tal puudusid mitmed tähtsad funktsioonid nagu limiteeritud rakenduste dialoog, mitmikpuute puudumine või sünkroonimine mõne ettevõtte platvormidega. Heast poolest oli Dreamil kohandatav kasutajaliides, painduvus iOS-i üle, teadete süsteem, võime kuvada turvalisuse seadeid rakendusi alla laadides, ja selle integratsioon Google'i teenustega.[13][15]
Brandon andis Dreamile 4,5/5, aga väitis, et see ei ole "Apple iPhone killer", millel oli parem valik rakendusi ja multimeediafunktsioone. Dreami kutsuti suurepäraseks telefoniks, mis "points to a future when a phone is as flexible and useful as the PC on your desk."[13] Engadget väitis, et Dream "isn't going to blow anyone's mind right out of the gate" tema riistvara pärast, kuid Androidi platvorm ühena hoidis oma positsiooni konkursi vastas, ja et varased Androidi võtjad olid "buying into one of the most exciting developments in the mobile world in recent memory."[15] GSMArena teatas, et Dream oleks olnud taas üks "another average smart QWERTY messenger" kui ta ei oleks kasutanud Androidi. Kokkuvõttes peeti Dreami "far from the perfect package", kuid ikkagi arvati et "it gets the things that matter done and gets them done right."[14]
Aprillis 2009 teatas T-Mobile, et ta oli müünud üle miljoni G1-seadme USA-s, mis oli kaks kolmandikku seadmetest nende 3G-võrgus. AdMob ennustas, et 2009. aasta märtsis oli G1 saavutanud 6% kogu USA turust.[26]
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |aeg= (juhend)
LIMS forum content by LIMS forum members is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 4.0 International License. Based on a work at www.limsforum.com.