Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
Elo Tuglas (Emma Elisabet Oinas 28. jaanuaril 1896 Tartu – 11. juuli 1970 Tallinn) oli Friedebert Tuglase abikaasa.
Emma Elisabet Oinas lõpetas Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi[küsitav]. Ta oli avara silmaringiga, tema teadmised ulatusid maailmakirjandusest ajaloo- ja loodusteadusteni. Valdas eesti, vene, saksa ja prantsuse keelt ning õppis omal käel selgeks soome keele. Nooruspõlves käis ka laulu- ja klaverikursustel ning haris end teatri- ja kujutava kunsti vallas. [1]
Elo Tuglast on kirjeldatud kui säravat seltskonnadaami, teravmeelset ja vaimukat vestluspartnerit. Ta võttis osa kultuurielu tippsündmustest, käis välisreisidel, veetis aega vaimuinimeste seltskonnas, luges palju ning oli kursis kunsti-, teatri- ja muusikaelus toimuvaga. Teisest küljest oli Elo asjalik perenaine, kes tegeles vajadusel kõiksuguste olmetegevustega nagu näiteks katuse tõrvamine või lume rookimine.[1]
Elo Tuglase ema Marie ja isa Tõnis olid pärit Viljandimaalt. Ema töötas enne abiellumist vanapreili von Siversi teenijana Viljandi stiftis (vanadekodus). Isa, kes oli õppinud puusepaks, teenis Moskva sõjaväes, kuid vabastati sealt tervislikel põhjustel, hiljem töötas Tartus reaalkoolis teenrina ja mõnes seltsis einelauapidajana. Pärast abiellumist kolisid Marie ja Tõnis Tartusse.[2]
Elo Tuglasel olid õed Johanna[3] ja Selma[4] ning vennad Aleksander[5] (sotsiaaldemokraatlik poliitik, mitmekordne parlamendiliige ja minister) ja Eduard[2].
15. septembril 1918 abiellus Emma Friedebert Tuglasega. Tuglas hakkas teda kutsuma Eloks.[2] 1923. aastal sai Emma Elisabet Oinasest ametlikult Elo Tuglas. Kooselu Tuglasega kestis kuni Elo surmani, kokku 52 aastat.[2]
"Elukiri 1952–1958" (Tallinn 1993)
"Tartu päevik 1928–1941" (Tallinn 1996)
"Kirjad teineteisele 1917–1947" (Tallinn 2001)