Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
See artikkel räägib Iirimaa pealinnast; California osariigi linna kohta vaata artiklit Dublin (California); Ohio osariigi linna kohta vaata artiklit Dublin (Ohio). |
Dublin | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
[ d'ablin ] | |||||
| |||||
| |||||
Pindala: 117,8 km² | |||||
Elanikke: 592 713 (3.04.2022)[1] | |||||
| |||||
Koordinaadid: 53° 21′ N, 6° 16′ W | |||||
Dublin (iiri keeles Baile Átha Cliath) on Iiri pealinn, mis asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. aastal viikingid.
Dublini nimi pärineb iirikeelsest väljendist "Dubh Linn" (dubh → must/tume ja linn → vesistu). Keldi keeles nime kuju veidi muutus ja kui prantsuskeelsed normandlased Iirimaa vallutasid, sai linna nimeks Develyn või Dublin. Vahel räägitakse ka, et Dublin on tulnud islandikeelsest djúp lind, mis tähendab sügavat lompi. Dublini tänapäevane iirikeelne nimi on Baile Átha Cliath, mida pikkuse tõttu tihti lühendatakse BÁC.
Arvatakse, et esimesed kirjalikud teated Dublini lähistel elavatest inimestest pärinevad Ptolemaioselt aastast 140 m.a.j. Mõnedel andmetel olid seal püsiasukad juba 1. sajandil e.m.a. Hiljem rajati sinna klooster. Linna rajasid 841. aastal skandinaavlased. Pärast normandlaste sissetungi sai Dublinist keskne sõjaline ja õiguslik jõupunkt, kusjuures suurem osa jõust oli koondunud Dublini lossidesse. Nii elati kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 14.–16. sajandil oli Dublin ja selle lähiümbrus suurim valitsuse hallatav piirkond.
Parlament töötas mitu sajandit Droghedas, ent 1504. aastal koliti Dublinisse, kui kuningas Henry VII vallutas Kildare'i krahvkonna. Dublinis oli olemas kohalik omavalitsus juba keskajal. Tegu oli gildipõhise oligarhiaga, kuni see 1840. aastatel reformiti ja tunduvalt demokraatlikumaks muudeti.
Alates 17. sajandist hakkas Dublin laienema. Kuningas George IV ajal oli Dublin mõnda aega Londoni järel Briti impeeriumi suuruselt teine linn. Sellest ajast on pärit ka suurem osa Dublini arhitektuurilistest vaatamisväärsustest. Samasse perioodi jääb ka Guinnessi õlletehase sünd. 19. sajandi algust iseloomustas Dublini langus, kuid Belfastis oli tööstuslik kasv. 20. sajandi alguseks oli Belfasti rahvastik pea kaks korda suurem. Kui Belfastist oli selleks ajaks saanud õitsev tööstuslinn, iseloomustasid suursuguse ajalooga Dublinit räpasus ja tuntavad sotsiaalsed klassivahed. Dublin oli endiselt administratsiooni ja transpordi keskus suuremale osale Iirimaast, kuigi jäi pea täielikult kõrvale industriaalrevolutsioonist.
1916. aastal kesklinnas toimunud Lihavõtte ülestõus põhjustas palju kahjustusi. Inglismaa-Iirimaa sõda ja Iirimaa kodusõda tekitasid veel rohkem kahjustusi, sealhulgas purustati olulisi ja arhitektuuriliselt väärtuslikke hooneid. Mitu maja taastati ja parlament kolis ümber Leinsteri hoonesse. Alates II maailmasõjast kuni 1960. aastateni oli Dublin üsna mahajäänud pealinn, eriti vähe arhitektuurilisi muudatusi oli toimunud kesklinna piirkonnas. See tegi linnast ideaalse paiga filmivõteteks.
Kui majandusolude paranemisel paranes ka linna üldpilt, tehti arhitektuurilisi muudatusi, mis omakorda tõi kaasa suure kampaania Georg IV aegse arhitektuuri, tänavate ja suursugususe säilitamiseks. Alates 1997. aastast on linnapilt märgatavalt muutunud, peamised põhjused on nii era- kui ka riiklikul kapitalil põhinevad investeeringud ehitusse, transporti ja ettevõtlusse.
2003. aastal BBC tehtud uuringu kohaselt pidas 11 200 elanikku 112 linna- ja maapiirkonnast Dublinit parimaks Euroopa pealinnaks, kus elada.
Dublin on üle maailma tuntud kirjanduslinnana. Sealt on pärit Nobeli auhinna laureaadid William Butler Yeats, George Bernard Shaw ja Samuel Beckett. Teised tuntud kirjanikud on Oscar Wilde, Jonathan Swift ja "Dracula" autor Bram Stoker. Kõige rohkem aga teatakse Dublinit James Joyce'i elukohana. Tema kuulsaim teos "Dublinlased" ("Dubliners") on 20. sajandi alguses linnas elanud inimeste traditsioonilist eluolu kirjeldav lühijuttude kogumik. Samuti kirjeldab väga tõetruult Dublinit üks tema põhiteoseid "Ulysses", mis muu seas annab linnast hea topograafilise ülevaate. Linnast on pärit ka J. M. Synge, Seán O'Casey, Brendan Behan, Maeve Binchy ja Roddy Doyle. Dublinis asub Iirimaa suurim raamatukogu ja kirjandusmuuseum (National Library of Ireland ja National Print Museum of Ireland).
Linnas on mitu teatrit, sealt on sirgunud palju kuulsaid näitlejaid, näiteks Noel Purcell, Brendan Gleeson, Stephen Rea, Colin Farrell ja Gabriel Byrne. Tuntumad teatrid on The Gaiety, The Abbey, The Olympia ja Gate.
Suurem osa Iiri spordiorganisatsioonide peakontoritest asub Dublinis. Linnas harrastatakse kõiki neid spordialasid, mis on populaarsed kogu Iirimaal: keldi jalgpall, jalgpall, ragbi ja kurling.
Dublinis asub Euroopa suuruselt neljas staadion Croke Park, mis mahutab kuni 83 700 pealtvaatajat ja kus tegutseb Keldi Spordi Assotsiatsioonile. Seal korraldatakse keldi jalgpalli ja kurlinguvõistlusi, igal teisel aastal ka rahvusvahelisi jalgpallivõistlusi. Tuntumad staadionid on Aviva Stadium, Parnell Park, Lansdowne Roadi staadion, Donnybrook Rugby Ground, Dalymount Park ja Richmond Park.
Dublinit iseloomustab põhja-lõunasuunaline jagunemine mööda Liffey jõge. Põhja peetakse pigem töölisklassi ja lõunat kesk- ja kõrgema keskklassi elupiirkonnaks. Tegelikult sellist selget jagunemist ei ole. Vastavalt jõekaldale on jagatud ka postiteenuse piirkonnad: kõik põhjapoolsed on nummerdatud paaritute, lõunapoolsed paarisarvudega. Põhja ja lõuna vahel jaotumine sai alguse mõni sajand tagasi, kui Kildare'i krahv ehitas oma residentsi tollal jõe vähem austatud lõunakaldale. Kui temalt küsiti, miks ta oma kodu sinna rajas, vastas ta vaid: "Kuhu lähen mina, sinna tuleb ka mood". Selle peale järgnesid talle mitmed Iiri kõrgklassi kuuluvad perekonnad. Lihtsustatud sotsiaal-majanduslik põhja-lõuna-jaotus – rikas, liberaalne ja ennasttäis lõuna ning vaene, tööstuslik ja lihtkodanlik põhi – ei tule tänapäeval kuigi selgelt esile.
Dublin on Iirimaa hariduskeskus, siin on kolm ülikooli ja mitu muud kõrghariduskooli. Dublini ülikool, millele pandi alus 16. sajandil, on vanim ülikool Iirimaal. Peale selle asuvad Dublinis Iirimaa riiklik ülikool, Dublini ülikooli kolledž, Dublini linnaülikool, Kuninglik kirurgide kolledž, Dublini tehnoloogia instituut, Riiklik kunstikolledž jne. Dublinis asub ka Majanduslik-Sotsiaalsete Uuringute Instituut, valitsuse mõttekoda majanduslike ja sotsiaalsete probleemide üle arutlemiseks.
Dublini linnaks loetakse kogu ala, mida valitseb linnavolikogu, ent Dublini hulka arvestatakse vahel ka linnaga piirnevad linnalised piirkonnad Dun Laoghaire-Rathdown, Fingal ja Lõuna-Dublin. Seda ala kutsutakse Dublini Metropoli piirkonnaks.
2006. aastal elas linnavolikogu hallatavas alas 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Arvatakse, et aastaks 2021 kasvab see arv 2,1 miljoni elanikuni. 2010. aastatel elab umbes 40% Iirimaa rahvastikust 100 km raadiuses Dublinist.
Olgugi et Dublinit iseloomustas kuni 1990. aastate alguseni suur emigratsioon, elab seal tänapäeval palju immigrante. Välismaalt pärit linlased on peamiselt noored ja vallalised, suurem osa neist on pärit Euroopa Liidu liikmesriikidest, eriti aga Suurbritanniast, Poolast ja Leedust. Järjest enam on immigrante Hiinast, Nigeeriast, Brasiiliast, Austraaliast, Uus-Meremaalt ja Venemaalt.
10% Iirimaa elanikkonnast on välismaist päritolu, kusjuures ebaproportsionaalselt suur osa neist valib uueks elukohaks just Dublini. Näiteks 60% Aasia päritolu Iirimaa elanikest elab Dublinis. Multikultuursus avaldub väga selgelt näiteks rahvustoidupoodide laias levikus, eriti Parnell Streetil ja Moore Streetil.
Dublin on viimased 10–15 aastat olnud Iirimaa majanduskasvu keskpunkt. Seda perioodi kutsutakse ka Keldi Tiigri aastateks. Elustandard on linnas tuntavalt tõusnud, samuti elukallidus. Dublin on maailmas elukalliduselt 16., Euroopas 8. kohal. Samal ajal on Dublini palgatase maailmas 4. kohal, olles ees nii New Yorgist kui ka Londonist. Dublinit edestavad vaid Zürich, Genf ja Oslo.
Ajalooliselt on Dubliniga kõige enam seostatud õlletööstust – kuulsat Guinnessi õlut on St. James's Gate'i õlletehases valmistatud alates 1759. aastast. Keldi Tiigri ajastul aga on tähtsust kogunud ka globaalsed farmaatsiafirmad ja infotehnoloogia ettevõtted, nt Microsoft, Google, Amazon, PayPal, Yahoo!, Pfizer, Intel ja Hewlett-Packard.
Dublinis ristub mitu riikliku tähtsusega maanteed. M50, Iirimaa kõige tihedama liiklusega maantee, puudutab linna lõuna-, lääne- ja põhjapiiri, ühendades kõige olulisemaid regioonidest linna suubuvaid teid.
Alates 2008. aastast kehtib West-Linkil, üle Liffey jõe jooksval kahel paralleelsel betoonsillal, kaheeurone teemaks.
Et praegu Dublinit ümbritsev maantee moodustaks täisringi ümber linna, on välja käidud idee pikendada teed ka idaküljele. Praegu täidab sama rolli 2006. aastal ehitatud Dublini sadama tunnel, mida kasutatakse transiidiks.
Suurem osa bussikorraldusest on ühe firma käes (Bus Átha Cliath ehk Dublin Bus), aga transpordiga tegeleb ka mõni väikeettevõte.
Äärelinnade rongiühendus ja DART (Dublini piirkonna kiirtransport). Dublini rongid sõidavad viiel liinil, vedades peamiselt äärelinnast kesklinna tööle sõitvaid inimesi. Samal eesmärgil on tihe rongiliiklus ka mõne ümbruskonna linnaga, nt Drogheda ja Dundalk. Üks nendest, Dublini lahte teenindav liin, on tuntud kui DART.
Luas on kaht liini teenindav tramm, mis pandi käiku 2004. aastal. Üldiselt on see teenus osutunud populaarseks, kuigi kritiseeritakse kehva ümberistumise võimalust kahe liini vahel. Plaanis oli luua viis uut Luasi liini, millest viimane pidi alguse saama 2014. aastal. Tolleaegsed liinid plaaniti uutega ühendada 2012. aastal.
Dublini metroosüsteemi loomine on kirjas Iiri valitsuse 2005. aastal vastu võetud arengukavas Transport 21. Kuuldavasti on plaanitud metroo välja arendada täiesti omaette süsteemina, mis ei sega muud liiklust. Metro North peaks plaani kohaselt teenindama neid piirkondi, mis parasjagu on ühistranspordiga kehvemini kaetud, Metro West aga hakkaks teenindama kolme suurt äärelinna piirkonda: Tallaghti, Clondalkini ja Blanchardstowni.
Dublin on riikliku transpordi keskpunkt. Dublini sadam on riigi kõige elavam meresadam ja Dublini lennujaam samamoodi riigi kõige kasutatavam lennuväli.
Dublin on Iirimaa meedia- ja kommunikatsioonikeskus. Seal asuvad mitme ajalehe (The Irish Times, Irish Independent), raadiojaama (Today FM ja Newstalk), telejaama (TV3, Channel 6, City Channel ja Setanta Sports) ning telefoni- ja mobiilsideettevõtte (Eircom, Meteor, Vodafone ja O2) peakontorid. Iirimaa rahvusringhäälingu Radio Telefís Éireann (RTÉ) peamised kontorid ja stuudiod asuvad Dublinis Donnybrookis. RTE toodab populaarset telesarja "Fair City", mille tegevus toimub väljamõeldud Dublini linnaosas Carraigstownis.
Linna valitseb Dublini linnavolikogu (varasem nimetus Dublin Corporation), mille juht on linnapea (Lord Mayor of Dublin), kes valitakse üheaastaseks ametiajaks. Linnapea elab Mansion House'is. Dublini volikogu asub kahes suures hoones: istungeid peetakse peakontoris Dublini raekojas ja suur osa haldusüksusi (Civic Offices) asub Wood Quays.
Linnavolikogu on ühekojaline ja sinna valitakse iga viie aasta tagant 52 linlaste esindajat. Enim hääli saanud partei määrab komisjonide koosseisu, milliseks kujuneb poliitika ja kellest saab linnapea. Linnavolikogu ülesanne on koostada aasta eelarve, mis hõlmab kulutusi elamumajanduses, liikluskorralduses, jäätmekäitluses, kanalisatsioonis, planeeringutes jne. Linnavolikogu otsuste elluviimise eest vastutab linnahaldur (Dublin City Manager).
Iirimaa rahvusparlament (Oireachtas) koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. Iirimaa president elab Phoenix Parkis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House'is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest 6. detsembril 1922.
Iiri valitsus asub valitsushoones, mille arhitekt on Sir Aston Webb, kes on ühtlasi Buckinghami palee fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku teaduskolledži tarbeks. 1921. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House'i läheduses, võeti osa teaduskolledži hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui ka Leinster House pidid olema valitsuse ja parlamendi ajutised asukohad, ent need täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi.
An Garda Síochána aastate 2001–2005 ametliku statistika järgi on Dublini linnastuala kuritegevus 1000 elaniku kohta riigi suurim. 1980.–1990. aastatel puhkes töölisklassi elamurajoonides nii kesk- kui ka äärelinnas heroiiniepideemia. Aastatel 2004–2006 sooritati Dublinis 80 mõrva, 32 neist olid seotud kuritegelike kampadega. 2007. aasta esimesel poolel oli Dublinis 15 mõrva, millest 4 puhul oli tegu jõugukuritegudega. Dublin on riigis esikohal ka surmavate pussitamiste poolest.