Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
Chilehaus (saksa keelest 'Tšiili maja') on kümnekorruseline büroohoone Saksamaal Hamburgis. See on väljapaistev näide 1920. aastate tellisekspressionismist.
Chilehaus on arhitektuurimälestis. 2015. aastal lisati Hamburgi Speicherstadt (kaubaladude piirkond Hamburgis) ja Chilehaus UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Tellisekspressionism on ekspressionistliku arhitektuuri erivorm, mis levis 1920. aastatel eelkõige Saksamaal. Chilehaus on tellisekspressionismi musternäide[1] ja kuulub ekspressionismi klassikasse[2].
Chilehaus on suur nurgamaja Hamburgi Kontorhausi kvartalis 6000 ruutmeetri suurusel krundil, mis jääb põhiosas Pumpeni ja Burchardstraße tänava vahele. Hoone on ehitatud arhitekt Fritz Högeri projekti järgi aastail 1922–1924.
Saksamaal oli 1920. aastate alguses majanduslikult rasked ajad ja Chilehausi ehitust võidi inflatsiooni perioodil alustada vaid seetõttu, et ehituse tellija oli rikas välismaalane[3]. Hoone ehituse tellis laevandusmagnaat Henry Brarens Sloman, kes tegi endale varanduse kaubeldes Tšiili salpeetriga – siit ka hoone nimi Chilehaus.
Sloman korraldas arhitektuurikonkursi oma firma uue kontorihoone püstitamiseks Hamburgis, soovides sellest teha tõelise staatusesümboli[1]. Hoone maksumust on raske hinnata, kuna see ehitati hüperinflatsiooni ajal, kuid hinnanguliselt maksis see üle 10 miljoni riigimarga.
Chilehausi omanikuks kuni 1980. aastani oli perekond Sloman. Aastal 1990 omandas selle Rootsi erainvestor T. Karlsten. Aastatel 1991–1993 Chilehaus renoveeriti põhjalikult. Praegusel ajal kuulub hoone fondile Union Investment Real Estate GmbH (endise nimega DIFA Deutsche Immobilien Fonds AG).
Hoone on kümnekorruseline hiiglaslik bürookompleks. Põhiplaanilt moodustab ta kolme siseõuega kinnise kontuuri vastavalt krundi kujule.
Hoone on raudbetoontarindusega ja tema ehitamisel kasutati 4,8 miljonit Oldenburgi klinkertellist. Arhitekt projekteeris hoonele 2800 samasugust akent[3].
Ehitus oli ehitustehniliselt keeruline. Hoone all olev aluspinnas oli nõrk; sellepärast tuli stabiilsuse tagamiseks rammida 16 meetri pikkused raudbetoonvaiad pinnasesse. Hoone asukoht oli Elbe läheduses ja keldrid vajasid kaitset ülejutuste eest, seetõttu need kessoneeriti.[1]
Esindusliku büroohoone eripära seisneb eelkõige tema ekspressiivses välisilmes, mis on saavutatud oma kuulsa nurgalahenduse poolest, mis meenutab laevanina ja kus fassaadid ühinevad väga terava nurga all kahe esindustänava kokkupuutekohal. Mahtude astmeline kuhjumine nurgale oli dekoratiivne kujundusvõte, mis oli ekspressionismile omane[2].
Hoonele parim vaade on idast. Aktsent on vertikaalsete elementidel, efektselt mõjub Pumpeni tänavapoolne kaarjas fassaad. Hoone, vaatamata oma hiiglaslikele mõõtudele, ei mõju raskepäraselt. Hoone fassaadi liigendus saavutatakse ärklitaolise etteastega; neid on kaks – kummalegi fassaaditiivale, jäädes teineteise suhtes sümmeetriliseks. Fassaadi ilmestamiseks kasutati ka kahjustuste ja tootmisvigade tõttu praagiks tunnistatud telliseid.
Detailse fassaadiga töötades arendas Höger välja ainulaadse stiili, segades omavahel ekspressionismi, gootika ja art déco elemente. Kasutades fassaadis klinkrist ja keraamikast kaunistuselemente hajutas ta nendega peaaegu täielikult hoone põhikorpuse massiivsuse. Lisaks sellele projekteeris ta ülemised korrused taanduvalt ja ääristas need valgeks värvitud metallpiiretega. Fassaadi tugev vertikaalstruktuur, selged pinnajooned, klinkri värvinüansid ja õrnalt kaarduv tiib lisavad hoonele kergust. Kõik see kulmineerub hoone terava nn vööriga, mis on põhjustanud Chilehausi populaarse võrdlemise võimsa laevaga.[1]
Skulptuursed elemendid trepikodades ja fassaadil kujundas skulptor Richard Kuöhl.
Högeri Chilehaus on olnud eeskujuks ka arhitekt Robert Natusele 1936. aastal Tallinnas valminud Pärnu maantee ja Roosikrantsi teravnurgal asuva elamu projekteerimisel.