Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
Białystok | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
[ bjau'õstok ] | |||||
| |||||
Białystoki kesklinn | |||||
| |||||
Pindala: 102 km² | |||||
Elanikke: 294 242 (31.03.2021)[1] | |||||
| |||||
Koordinaadid: 53° 7′ N, 23° 10′ E | |||||
Białystok (valgevene Беласток, leedu Balstogė, jidiši ביאַליסטאָק) on Poola kirdeosa suurim linn. Ta on Podlaasia vojevoodkonna keskus.
Valgevene piiri lähedal asuv Białystok on Poola suurimaid õigeusu keskusi.
Białystok on ka tähtis turismikeskus, sest seda läbib suur osa Poolast Leetu ja Valgevenesse suunduvast liiklusest. Białystoki turismi arengut soodustab ka UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Białowieża rahvuspargi ja teiste turismiobjektide lähedus.
Białystoki teadaolev ajalugu asulana algab aastal 1437, kui Raczków'ite perekonna liige Jakub Tabutowicz, kes kasutas luigega Łabędź'i vappi, sai Leedu suurvürsti Žygimantas I Kęstutaitis'e pojalt Mykolas Žygimantaitis'elt metsase ala Biała jõe kaldal.[2] Białystok oli osa Podlaasia vojevoodkonnast, peale 1569. aastat kuulus see Poola Kuningriigi krooni valduste alla.
Białystok sai linnaõigused aastal 1692. Kolmanda Poola jagamise tagajärjel läks Białystok 1795. aastal Preisi kuningriigi koosseisu. Vastavalt Tilsiti rahule läks linn aga 1807. aastal Venemaa Keisririigi võimu alla.
1897. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid juudid 63% linna elanikest.[3] 1921. aastal oli juute Białystoki elanikest 51,6% ja 1931. aastal 42,8%.[4]