Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord.
Eesti aluskorra moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimite intrusiive.
Suurem osa Eesti aluskorrast on tekkinud Paleoproterosoikumi jooksul. Eesti ala oli sel ajal ilmselt saarkaar, midagi sarnast tänasele Jaapanile. Sellele järgnes kompressioonistaadium ehk intensiivne mäetekkeprotsess (analoogia Himaalajaga) ja kivimite sügavamale vajumine ning moondumine. Seejärel aga väga pikk, ligi 800 miljoni aastane ajavahemik, mil valdavaks olid kulutusprotsessid, mis tekkinud mäed tasandasid ja valmistasid ette pinnast aeglaseks šelfimereliseks settimiseks, mille käigus Ediacara ajastu ja Vanaaegkonna jooksul moodustusid pealiskorra settekivimid. Nii kaugetest aegadest on siiski väga vähe teada ja olemasolevad teadmised on enamasti oletuslikku laadi.
Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. Lõuna-Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa, Valmiera-Lokno kerge, mille Eesti piiresse jäävat osa nimetatakse Mõniste kerkeks. Aluskord on seal umbes 300 meetri sügavuses.
Hiiumaal on aluskord kohati ainult 15...20 meetri sügavuses. Tegemist pole intrusiivi, vaid rõngasstruktuuriga ehk astrobleemiga, mis tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel.
Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamini moondunud kui Põhja-Eesti aluskorrakivimid, kuuludes granuliidifaatsiese kivimite hulka. Ilmselt on Lõuna-Eesti aluskorrakivimid moondunud sügavamal ja tektooniliste liikumiste käigus hiljem kõrgemale tõusnud. Tõusu puhul ei räägi me mitte mõnest või mõnekümnest meetrist, vaid tõenäoliselt kilomeetreist.
Jõhvi ümbruse kvartsiidist koosnevais aluskorrakivimeis sisaldub rauamaaki (Rauasisaldus keskmiselt 31%), milleks on peamiselt hematiit ja magnetiit. See põhjustab Jõhvi magnetilise anomaalia, mis tekitab probleeme näiteks kompassi kasutamisel. Suure sügavuse tõttu ei ole rauamaagi kasutamine maavarana esialgu otstarbekas. Küll aga võivad maavarana kasutusele tulla tardkivimite intrusiivid. Enim on räägitud Neeme intrusiivist, mis on Tallinnast vaid mõnikümmend kilomeetrit ida pool asuv, ligi saja meetri sügavuselt algav rabakivimassiiv.
LIMS forum content by LIMS forum members is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 4.0 International License. Based on a work at www.limsforum.com.
