Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.
|
See artikkel räägib arhitektuuri mõistest, teiste tähenduste kohta vaata aken (täpsustus). |
Aken on hoone, sõiduki või muu objekti seinas, katuses või ukses paiknev ava, mis tavaliselt võimaldab lasta sisse valgust ja õhku.
Tänapäeval on aknad tavaliselt klaasitud või kaetud mõne muu läbipaistva materjaliga.[1] Ka lükandosad ja raam viitavad aknale.[2] Paljusid hoonete või sõidukite klaasitud aknaid saab avada, et ruumi ventileerida või sulgeda, et vältida väliseid ilmaolusid. Enamasti on akendel riiv või muu mehhanism, mille abil saab aknaid sulgeda või avada. Sedamööda, kuidas hoonetes on levinud sundventilatsioon, mis võimaldab õhuvahetust akent avamata, on hakatud ehitama ka mitteavanevaid aknaid.
Ajalooliselt on valgust läbilaskvate materjalidena olnud tarvitusel looduslikud kiled, näiteks seapõis. Kui on vaja, et aken laseks läbi õhku, kuid mitte putukaid, suletakse aken sääsevõrguga. Samuti kasutatakse akende sulgemiseks aknaluuke, mis kaitsevad aknaklaasi näiteks tormi ja muude välismõjude eest.
Peamiselt on aknad tänapäeval ristküliku kujuga, kuid kasutatakse ka viguraknaid (ümarad, ovaalsed jms).
Akent ümbritseb tavaliselt aknaraam – hoone seinast eraldiseisev puidust, plastist või metallist raamistik, mille külge kinnitub aknaklaas. Raam võimaldab klaasi kergemini vahetada ja liigendada suuri aknapindu. Liigendamisel tekkivaid väikesi klaasipindu nimetatakse aknaruutudeks.
Akna alumises servas paiknevat plaati nimetatakse aknalauaks. Tihti tarvitatakse aknalaudu iluesemete, näiteks lillepottide paigutamiseks. Selline asetus võimaldab lilledel saada rohkem valgust kui toas ning samal ajal kaunistada akent nii sees kui ka väljas viibijate jaoks.
Ruumi ja akna vahele riputatakse sageli aknakardinad – tekstiilist eesriided, mis piiravad hoones toimuva nähtavust väljas viibijate jaoks ning võimaldavad reguleerida tuppa pääsevat välisvalgust.
Akna- ja ukseavadesse paigaldatavaid aknaid ja uksi nimetatakse ehituses avatäideteks.
Kujunduse järgi liigitamise aluseks on akna ehitus ja peamine ülesanne. Kujunduse järgi liigitamisel arvestatakse:
Üldiselt klassifitseeritakse aknaid järgmiselt:[3]
Ajalooliselt on piirkonniti välja kujunenud oma aknakujundustraditsioonid, mistõttu mitmed aknad kannavad piirkonna nime.
Mõned aknatüübid lähtuvalt piirkondlikest kujundustraditsioonidest ja akna funktsioonidest:
Aknad võivad olla ka olulised sooja ülekandmise allikad.[4] See tähendab, et isoleeritud klaasiga tooted koosnevad kahest või rohkemast klaasist, et vähendada kuuma või külma ülekandumist.
| Materjal | Soojuspidavus | Vastupidavus | Hooldamine | Kulu | Taaskasutamise osakaal | Kommentaarid |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Puit | väga hea | muutuv | kõrge | kõrge | väike | Kahaneb ja paisub vastavalt niiskusele |
| uPVC | väga hea | väga hea | väga madal | keskmine | väga väike | Eluaeg on keskmiselt 50 aastat |
| Alumiinium | väga hea | hea | väga madal | madal | tavaliselt >95% | Soojus mõjutab |
| Komposiit | väga hea | hea | väga madal | kõrge | suur | Kasutatakse modernsetes ehitistes |
| Teras | keskmine | väga hea | väga madal | kõrge | >98% | Üldiselt nurkade ühiskohtades keevitatakse kokku |
| Klaaskiud | väga hea | väga hea | väga madal | kõrge | keskmine |
Komposiitaknad, tuntud ka kui hübriidaknad, leiutati 1998. aasta alguses, kui kombineeriti materjale nagu alumiinium ja PVC või puit, et säilitada kummagi materjali funktsionaalsed eelised teise ees.
Tüüpiliselt paigaldatakse soojustatud klaas akendena koos uPVC aknaraamidega.
Spetsiaalne klaas koos PVC-aknaraamidega ehk uPVC aknaklaasid raamidega said tuntuks alles 20. sajandi lõpus, eriti Euroopas. Aastaks 1998[5] tehti Euroopas 83,5 miljonit taolist paigaldust aastas ning need arvud on siiani kasvanud.[6]
Ajalooliselt on aknaid disainitud hoonete vertikaal- või horisontaalpindadele. Antud disain lubab loomulikul valgusel tuppa paista. Katust saab akna kohal ka pikendada, et piirata valguse ligipääsu aknale. Samuti saab akna teha kaldes olevale seinale, et just piirata või lubada aknale valgust (nt katuseaknad).
Alternatiivne meetod on kalkuleerida optimaalne päikesekalle ning suund, kust päike teatud aastaaegadel paistab ehk kui palju ja mis ajal päike aknast sisse paistab.
Päikeseenergiat kasutavad aknad on samuti populaarsemaks muutunud, eriti soojadel maadel. Üldjuhul on nad suuremad, seega lubavad rohkem valgust sisse. Päikeseenergiat kasutavad aknad on nn roheline viis, kuidas elektrit säästlikumalt kasutada, kuid neil on ka eraldi akud, mis püüavad ja säilitavad päikeseenergiat.
Aknakatted on väga populaarsed ja mitme funktsiooniga. Teatud eesriided võivad olla lihtsalt moepärast ehk silmale ilusad, kuid samuti pakuvad nad privaatsust ning on ka funktsionaalsed ehk nende abil on võimalik piirata valgust tuppa.[7] Nendele alternatiivina kasutatakse ka nn tarkasid klaase ehk toonitud tumedaid klaase, mis samuti piiravad valgust, neid kasutatakse üldiselt mitmekorruselistel hoonetel, nt büroohooned vms.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
LIMS forum content by LIMS forum members is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 4.0 International License. Based on a work at www.limsforum.com.