Knowledge Base Wiki

See artikkel räägib aastast; samanimeliste teoste ja muude asjade kohta vaata lehekülge 1984 (täpsustus)

---

1984. aasta (MCMLXXXIV) oli 20. sajandi 84. aasta.

• Algas Etioopia näljahäda.

• 1. jaanuar – Brunei sai iseseisvaks.
• 20. jaanuar – Austrias peeti kinni NSV Liidu välisluure kasuks töötanud norra päritolu Arne Treholt.
• 24. jaanuar – müügile tuli esimene Apple Macintosh (personaalarvuti).

• 3. veebruar – USA-s sündis esimene katseklaasilaps.
• 7. veebruar – USA astronaudid Bruce McCandless II ja Robert L. Stewart väljusid esimestena vabalennul avakosmosesse.
• 8. veebruar – 19. veebruar – Sarajevos toimusid taliolümpiamängud.
• 9. veebruar – suri Nõukogude Liidu juht Juri Andropov.
• 13. veebruar – Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Keskkomitee peasekretäriks sai pärast Juri Andropovi surma Konstantin Tšernenko.

• 6. märts – algas Suurbritannia söekaevurite 12 kuud kestnud streik.

• 2. aprill – Rakesh Sharma sai esimeseks kosmoses käinud India kodanikuks.
• 17. aprill – Londonis hukkus Liibüa saatkonnast tulistatud laskude tagajärjel Londoni politsei konstaabel Yvonne Fletcher.
• 19. aprill – Austraalia kuulutas Advance Australia Fair'i riigihümniks.
• 23. aprill – Ameerika Ühendriikide teadlased teavitasid maailma AIDSi avastamisest.
• 24. aprill – Päikesel toimus X-klassi päikesepurse.

• 8. mai – Nõukogude Liit teatas, et boikoteerib 1984. aasta olümpiamänge Los Angeleses.
• 13. mai – Severomorskis plahvatas Nõukogude mereväe laskemoonaladu. Hukkus umbes 300 inimest.
• 31. mai – Virginia osariigis põgenesid vanglast kuus surmamõistetud vangi. See on Ameerika Ühendriikides ainus kord kui surmamõistetutel õnnestus vanglast põgeneda.

• 5. juuni – India väeüksused ründasid sikhide tähtsaimat pühamut Anritsari kuldtemplit. Hukkus umbes 1000 inimest.
• 9. juuni – Californias Disneylandis tähistati pidulikult Donald Ducki 50. sünniaastapäeva.
• 16. juuni – Kanadas asutati Cirque du Soleil.

• 2. juuli – Antonius John nimetati Vabariigi Valitsuse eksiilis esindajaks Saksamaal.
• 18. juuli – San Diegos hukkus McDonald'si restoranis toimunud tulistamises 21 inimest. Politsei eriüksus lasi tulistaja maha.
• 25. juuli – Nõukogude kosmonaut Jelena Savitskaja väljus esimese naisena avakosmosesse.
• 28. juuli – 12. august – toimusid suveolümpiamängud Los Angeleses.

• 4. august – Ülem-Volta uueks nimeks sai Burkina Faso.
• 30. august – NASA kosmosesüstik Discovery sooritas missiooni STS-41-D raames esmalennu.

• 17. september – Kanada peaministriks sai Brian Mulroney.

• 19. oktoober – poola preester Jerzy Popiełuszko rööviti. 21. oktoobril leiti ta surnuna.
• 31. oktoober – kaks sikhidest ihukaitsjat tapsid India India peaministri Indira Gandhi.

• 6. november – 1984. aasta USA presidendivalimised: Ronald Reagan valiti teiseks ametiajaks USA presidendiks.
• 25. november – 36 Suurbritannia ja Iirimaa popmuusikut kogunes ühte Notting Hilli stuudiosse ansambliks Band Aid ning salvestas laulu "Do They Know It's Christmas" Etioopa näljahädaliste abistamiseks.

• 3. detsember – Bhopali suurõnnetus: Indias Madhya Pradeshi osariigis Bhopalis toimus Union Carbide'i pestitsiiditehases metüülisotsüanaadileke. Kohe hukkus 2000 inimest, hiljem suri umbes 6000 inimest. Kannatada sai sadu tuhandeid inimesi.
• 31. detsember – Rajiv Gandhi sai India peaministriks.

• 8. juuni – Eesti NSV Ülemnõukogu avaldas otsuse üldharidus- ja kutsekoolide reformist, mis muu hulgas nägi ette kuueaastastele lastele koolikohustuse rakendamist ja üldhariduskoolides töökasvatusele suurema rõhu panemist.^[1]

• 6.–8. juuli – Tallinnas toimus IX üliõpilaslaulupidu "Gaudeamus".^[1]
• 8.–15. juuli – Torontos olid IV rahvusvahelised Eesti päevad.^[1]

• ...

• Selle aasta lõpu seisuga oli Eestis 286 tootmiskoondist, teadustootmiskoondist, kombinaati ja ettevõtet, mis olid iseseisval bilansil.^[1]

 Pikemalt artiklis Sündinud 1984

• 8. jaanuar – Kim Chŏng-un, Põhja-Korea poliitik
• 18. jaanuar – Indrek Reiland, eesti filosoof
• 19. jaanuar – Martin Parmas, eesti võistlustantsija
• 23. jaanuar – Arjen Robben, hollandi jalgpallur
• 24. jaanuar – Erki Pärnoja, eesti kitarrist
• 24. jaanuar – Tuul Sepp, eesti bioloog ja teaduse populariseerija
• 5. veebruar – Tuuli Jõesaar, eesti ajakirjanik
• 6. veebruar – Piret Järvis, eesti laulja
• 13. veebruar – Eveli Saue, eesti laskesuusataja
• 18. veebruar – Rebecca Kontus, eesti laulja
• 16. märts – Nele-Liis Vaiksoo, eesti laulja
• 13. aprill – Jarmo Ahjupera, eesti jalgpallur
• 5. mai – Tui Hirv, eesti laulja
• 14. mai – Mark Zuckerberg, USA ettevõtja
• 8. juuni – Javier Mascherano, Argentina jalgpallur
• 9. juuni – Wesley Sneijder, hollandi jalgpallur
• 14. juuni – Joosep Matjus, eesti filmitegija
• 30. juuli – Marko Asmer, eesti autovõidusõitja
• 2. august – Kaisa Oja-Mehine, eesti võistlustantsija
• 21. august – Alizée, prantsuse laulja
• 29. august – Jim Ashilevi, eesti kirjanik
• 5. september – Julija Peresild, vene näitleja
• 16. september – Katie Melua, gruusia päritolu laulja
• 27. september – Avril Lavigne, Kanada laulja
• 4. oktoober – Lena Katina, vene laulja
• 11. oktoober – Madle Lippus, Eesti poliitik
• 18. oktoober – Robert Harting, saksa kettaheitja
• 25. oktoober – Katy Perry, ameerika laulja
• 27. oktoober – Kelly Osbourne, Briti laulja
• 5. november – Kaido Höövelson, eesti sumomaadleja
• 6. november – Aigar Vaigu, eesti teaduse populariseerija
• 15. november – prints Harry, Sussexi hertsog
• 18. november – Enar Jääger, eesti jalgpallur
• 21. november – Jaan Aru, eesti neuroteadlane
• 22. november – Joonas Hellerma, eesti kultuuriajakirjanik
• 22. november – Scarlett Johansson, ameerika filminäitleja
• 27. november – Kertu Jukkum, eesti raadiosaatejuht
• 28. november – Juhan Uppin, eesti pärimusmuusik
• 7. detsember – Uku Uusberg, eesti näitleja ja lavastaja
• 18. detsember – Egle Uljas, eesti jooksja
• 30. detsember – LeBron James, USA korvpallur

 Pikemalt artiklis Surnud 1984

• 8. jaanuar – Eerik Kumari, eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane
• 20. jaanuar – Johnny Weissmuller, ujuja ja filminäitleja
• 9. veebruar – Juri Andropov, Nõukogude partei- ja riigijuht
• 12. veebruar – Julio Cortázar, Argentina kirjanik
• 21. veebruar – Mihhail Šolohhov, vene kirjanik
• 24. veebruar – Helmut Schelsky, saksa sotsioloog
• 26. märts – Sékou Touré, Guinea poliitik
• 11. aprill – Edgar Valter Saks, eesti ajaloolane
• 12. aprill – Paul Poom, viimane Eesti riigikohtunik
• 30. märts – Karl Rahner, saksa teoloog
• 3. aprill – Oleg Antonov, lennukikonstruktor
• 8. aprill – Pjotr Kapitsa, vene füüsik
• 13. mai – Stanisław Marcin Ulam, matemaatik
• 16. mai – Irwin Shaw, USA kirjanik
• 11. juuni – Enrico Berlinguer, Itaalia poliitik
• 22. juuni – Darius Milhaud, helilooja
• 26. juuni – Michel Foucault, prantsuse filosoof
• 3. august – Vladimir Tendrjakov, vene kirjanik
• 5. august – Richard Burton, näitleja
• 13. august – Tigran Petrosjan, armeenia maletaja
• 14. august – J. B. Priestley, briti kirjanik
• 26. juuli – George Gallup, USA sotsioloog ja statistik
• 25. august – Truman Capote, USA kirjanik
• oktoober – Jerzy Popiełuszko, poola vaimulik
• 17. oktoober – Helge Kjellin, eesti ja rootsi kunstiteadlane ja muuseumitegelane
• 20. oktoober – Paul Dirac, füüsik
• 21. oktoober – François Truffaut, prantsuse filmirežissöör
• 31. oktoober – Indira Gandhi, India peaminister 1966–1977 ja 1980–1984
• 12. november – Juhan Käis, Eesti poliitik
• 17. november – Jüri Müür, eesti filmilavastaja
• 14. detsember – Vicente Aleixandre, kirjanik
• 15. detsember – Juhan Raudsepp, eesti skulptor

• "Armuke" (Marguerite Duras)
• "Hõbevalgem" (Lennart Meri)
• "Neuromant" (William Gibson)
• "Näkimadalad (Herman Sergo)
• "Olemise talumatu kergus" (Milan Kundera)
• "Professor Martensi ärasõit" (Jaan Kross)

• "Amadeus" (Miloš Forman)
• "Hundiseaduse aegu" (Olav Neuland)
• "Karoliine hõbelõng" (Helle Karis)
• "Paris, Texas" (Wim Wenders)
• "Politseiakadeemia" (Hugh Wilson)
• "Reekviem" (Olav Neuland)
• "Terminaator" (James Cameron)
• "The NeverEnding Story" (Wolfgang Petersen)

• füüsika – Carlo Rubbia, Simon van der Meer
• keemia – Robert Bruce Merrifield
• meditsiin – Niels Kaj Jerne, Georges Köhler, César Milstein
• kirjandus – Jaroslav Seifert
• rahu – Desmond Tutu
• majandus – Richard Stone