ISO/IEC 17025: History and introduction of concepts

1931. aasta (MCMXXXI) oli 20. sajandi 31. aasta.

• 2. jaanuar – Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik Ernest Lawrence leiutas tsüklotroni, mida kasutatakse osakeste kiirendamiseks tuumafüüsika uuringutes.
• 3. jaanuar – Albert Einstein alustas koos astronoom Edwin Hubble'iga uurimistööd Ameerika Ühendriikides California Tehnoloogiainstituudis.
• 6. jaanuar – Ameerika leidur Thomas Alva Edison esitas oma viimase patenditaotluse.

• 4. veebruar – Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht Jossif Stalin pidas kõne, milles kutsus üles kiirele industrialiseerimisele, väites, et sõdu võidavad ainult tugevad tööstusriigid.
• 10. veebruar – algasid New Delhi kui India pealinna ametlikud inauguratsioonitseremooniad.
• 14. veebruar – Ameerika Ühendriikides linastus filmi "Dracula" originaalversioon Béla Lugosiga peaosas.
• 16. veebruar – Pehr Evind Svinhufvud valiti Soome presidendiks.

• 3. märts – laul "The Star-Spangled Banner" kinnitati Ameerika Ühendriikide Kongressi otsusega Ameerika Ühendriikide hümniks.
• 7. märts – Soomes Helsingis avati Soome parlamendihoone.
• 17. märts – Ameerika Ühendriikide Nevada osariigis legaliseeriti hasartmängud.
• 18. märts – USA-s jõudis müügile Jacob Schicki leiutatud esimene elektripardel.

• 6. aprill – Portugali valitsus kuulutas Funchalis Madeira ülestõusu tõttu välja sõjaseisukorra Madeiral ja Assooridel.
• 14. aprill – Madridis kuulutati välja Teine Hispaania Vabariik. Kataloonia sai õiguse oma parlamendile ja presidendile.
• 22. aprill – Austria, Ühendkuningriik, Taani, Saksamaa, Itaalia, Rootsi ja Ameerika Ühendriigid tunnustasid Hispaania Vabariiki.
• 25. aprill – Ferdinand Porsche asutas Saksamaal Stuttgardis autotootmisettevõtte Porsche.

• 1. mai – New Yorgis lõpetati Empire State Buildingu ehitus.
• 4. mai – Kemal Atatürk valiti tagasi Türgi presidendiks.
• 6. mai – Nõukogude Liit ja Leedu uuendasid 1926. aastal sõlmitud mittekallaletungilepingut.
• 11. mai – Austria suurim pank Credit Anstalt läks pankrotti, vallandades Kesk-Euroopas finantskriisi.
• 13. mai – Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustas, et 1936. aasta suveolümpiamängud toimuvad Berliinis.
• 23. mai – Suurbritannia Oxfordi Ülikool andis USA teadlasele Albert Einsteinile audoktori kraadi.
• 27. mai – Saksamaal Augsburgis tõusid professor Auguste Piccard ja füüsik Paul Kipfer õhku vesinikuga täidetud õhupalli külge kinnitatud õhukindlas kuulis, püüdes olla esimesed inimesed, kes jõuavad Maa stratosfääri. Nad saavutasid kõrguse 15 606 meetrit (51 200 jalga) ja maandusid seejärel Alpides.

• 3. juuni – Salvador Dalí avas Pariisis Pierre Colle galeriis oma teise isikunäituse. Just sellel näitusel pandi esimest korda avalikult välja tema kuulsaimaks saav maal "Mälu püsivus" (ka: "Sulanud aeg" ja "Pehmed kellad").
• 5. juuni – Al Capone sai süüdistuse maksudest kõrvalehoidmises.
• 8. juuni – Suurbritannia valitsuse komitee andis Nutumüüri ainuomandiõiguse moslemitele, kuid võimaldas juutidele igal ajal juurdepääsu.
• 19. juuni – General Electric paigaldas esimese kaubandusliku fotodetektori ja mootorisüsteemi (ehk elektrisilma) Ameerika Ühendriikide Connecticuti osariigis West Havenis asuvasse restorani.
• 19. juuni – jõustus Genfi sõjavangide konventsioon (1929) sõjavangide kohtlemise kohta.
• 20. juuni – USA president Herbert Hoover andis välja Hooveri moratooriumi, püüdes peatada Kesk-Euroopa panganduskriisi põhjustamast ülemaailmset finantskrahhi.

• 9. juuli – Saksa Preisimaa Maapäev kiitis heaks Remarque'i romaani „Läänerindel muutuseta“ eemaldamise kooliraamatukogudest.
• 31. juuli – pärast visiiti Nõukogude Liitu ütles kirjanik George Bernard Shaw Varssavis, et teised riigid peavad järgima NSV Liidu "tähelepanuväärset eeskuju"[[]] ning kirjeldas Stalinit kui "kõige ausamat ja võimekamat meest".

• 10. august – Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas hukkus 8,0-magnituudises maavärinas enam kui 10 000 inimest.
• 21. august – Berliinis avati kaheksas Suur Saksa raadionäitus. Vaatamisväärsuste hulka kuulus esimene ostsilloskoobiga (Brauni toruga) elektrooniline televisioonivastuvõtja.

• 18. september – Mandžuurias puhkes Mandžuuria kriis.
• 3. september – Jugoslaavia kuningas Aleksander I kuulutas dekreediga välja Jugoslaavia kuningriigi põhiseaduse.
• 14. september – Londonis avati teine ümarlauakonverents India iseseisvuse teemal.
• 17. september – RCA Records tutvustas New Yorgis Savoy-Plaza hotellis toimunud demonstratsioonil uudset LP-plaati.
• 23. september – Nõukogude Liit teatas Jaapanile, et ta ei nõustu Jaapani sissetungiga Mandžuuriasse.
• 28. september – avati Praha loomaaed.

• 5. oktoober – Ameerika piloodid Clyde Pangborn ja Hugh Herndon lõpetasid esimese katkestusteta lennu üle Vaikse ookeani, jõudes Washingtoni osariiki 41 tundi pärast Jaapanist lahkumist.
• 7. oktoober – New Yorgis Eastman Kodaki laboris tehti maailma esimene infrapunafoto.
• 12. oktoober – Brasiilias pühitseti sisse kuulus Lunastaja Kristuse kuju, mis on 30 m kõrge ja vaatega Corcovado mäelt Rio de Janeiro linnale.
• 17. oktoober – Ameerika gangster Al Capone mõisteti Chicagos maksudest kõrvalehoidmise eest 11 aastaks vangi.
• 21. oktoober – Ameerika leiduri Thomas Alva Edisoni matusepäeval paluti ameeriklastel (USA presidendi Herbert Hooveri palvel) lülitada oma kodudes tuled välja kell 22.00 Ida aja järgi üheks minutiks, et leinata tema lahkumist.

• 2. november – DuPont teatas uue sünteetilise kummi DuPrene leiutamisest, mida tänapäeval tuntakse neopreenina.
• 7. november – Mao Zedong kuulutas välja Hiina Nõukogude Vabariigi.
• 21. november – esilinastus USA filmirežissööri James Whale'i õudusfilm "Frankenstein", milles Colin Clive kehastas Victor Frankensteini ja Boris Karloff Frankensteini koletist.
• 26. november – Ameerika Ühendriikide keemik Harold Urey avastas raske vesiniku, mis hiljem nimetati deuteeriumiks .

• 5. detsember – Moskvas lasti Jossif Stalini käsul õhku Päästja Kristuse katedraal.
• 26. detsember – USA-s esilinastus Mata Hari eluloo ainetel tehtud samanimeline mängufilm, kus nimiosa mängis rootslanna Greta Garbo.
• 30. detsember – Soomes lõppes kahepäevane hääletus kuiva seaduse üle. 70,5% hääletas seaduse täieliku kaotamise poolt.

• 25. jaanuar – toimusid Eesti meistrivõistlused poksis, mis aga jäid pooleli, sest Kalevi võistkond lahkus kohtunike ebaobjektiivsuse tõttu.^[1]
• 25. jaanuar – Eesti korvpallikoondis võitis Riias Läti koondist 46:30.^[1]
• 13. veebruar – Eesti Spordileht avaldas 1930. aasta parimate sportlaste nimekirja, mis koostati rahvahääletuse tulemusena. Aasta sportlaseks valiti kergejõustiklane Elmar Rähn 856 häälega.^[1]
• 15. veebruar – Eesti jääpallimeeskond kaotas Viiburis Soomele suurelt: 0:10.^[1]
• 22. veebruar – Eesti jääpallimeeskond võitis kodus sulajää oludes Lätit 8:1.^[1]
• 22. veebruar – Eesti meister Aleksander Mitt jäi Helsingis kiiruisutamise MM-il ühel distantsil viimaseks ehk 20. kohale.^[1]
• 28. veebruar – Rakveres toimusid Eesti meistrivõistlused suusatamises. 25 km distantsi võitis Theodor Andresson.^[1]
• 28. veebruar – Eesti saadik August Schmidt esitas oma volitused Suurbritannia kuningale George Vle.
• 1. märts – Estonias kanti ette Eesti esimene oratoorium "Hiiob" (helilooja Artur Kapp).^[2]
• 7. märts – USA-s resideeriv Osvald Käpp tuli vabamaadluse kergekaalus New Yorgi meistriks.^[1]
• 8. märts – lõppesid 7. märtsil alanud Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus osales 47 sportlast.^[1]
• 9. märts – lõppes Kaitseliidu 115 km pikkune suusamatk Aserilt Soome linna Kotkasse. Matk oli alanud 7. märtsil.^[1]
• 19. märts – asutati Eesti Veeremängu Liit.^[1]
• 22. märts – Tallinnas algas II vabadussõjalaste kongress.^[2]
• 26. märts – Estonia teatris toimus Ernst Idla võimlemisrühmade esinemine, mis tõi spordiringkondades kaasa terava vastukaja, sest esinemisega rikkusid sportlased asjaarmastajate määrusi^[küsitav].^[1]
• 30. märts – Prahas lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eesti võitis kaks hõbemedalit.^[1]
• 1. aprill – toimus esimese Eestis ehitatud veduri katsesõit Tallinnast Türile.^[2]
• 11. aprill – asutati Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut.
• 19. aprill – Tallinna Kalevi poksivõistlused: pärast Leopold Nielenderi ja Aleksander Reino matši tungisid mitu lauakohtunikku ja osa publikust kohtunik Nikolai Matsovile kallale.^[1]
• 26. aprill – asutati Eesti Laskurliit^[1], kes pidas samal päeval ka I peakoosoleku Tallinnas.
• 12. mai – Riigikogu võttis vastu pedagoogiumide seaduse: senise viie õpetajate seminari asemel jäetakse alles kaks.^[2]
• 28. mai – Riias toimus Eesti-Läti jalgpallimaavõistlus, mille Eesti võitis 1:0.^[1]
• 6. juuni – Tallinnas avati mälestussammas 1905. aasta Uue turu veretöö ohvrite mälestuseks.^[2]
• 6. juuni – Tallinnas toimus Tallinna Spordi jalgpallimeeskonna ja Berliini Preusseni vahel matš, mille Tallinn võitis 3:0.^[1]
• 9. juuni – valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Kultuurfilm põhikirja.
• 9. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 4:1. See oli ühtlasi Eesti 50. maavõistlus ja pärast seda matši kinkis riigivanem Konstantin Päts oma lemmikmängijale Leonhard Kassile portsigari.^[1]
• 14. juuni – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus kaasa tegi Soome kergejõustiku paremik.^[1]
• 17. juuni – Helsingis toimus Eesti-Soome maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 1:3.^[1]
• 21. juuni – toimus esimene üle-eestiline klassiturniir males, mis sai Eesti meistrivõistluste eelturniiriks. Klassiturniiri võitis Gunnar Friedemann.^[1]
• 22. juuni – Eestis toimus esimene mootorrataste tähesõit (505 km), mille finiš oli Narva-Jõesuus. Tähesõidust võttis osa 72 ekipaaži (sh 17 sõitjat Soomest) ja võistluse võitis Elmar Prüüs.^[1]
• 29. juuni – Vilniuses^[küsitav] toimus Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlus kergejõustikus, kus Eesti jäi viimaseks.^[1]
• Juunis hakkas tööle Eesti Kiviõli uus õlivabrik.^[2]
• 10. juuli – loodi Põllutöökoda.^[2]
• 12. juuli – Vastseliina koguduse õpetaja Eduard Ermits õnnistas Suurel Munamäel Haanja valla põllumeeste kogu rohelise lipu.
• 19. juuli – riigivanem Konstantin Päts sõitis eravisiidile Soome.
• 25. juuli – üle Tallinna lendab taas (varem 24. september 1930) polaarekspeditsioonile suunduv Saksa õhulaev Graf Zeppelin.^[2]
• 26. juuli – avati Lohusuu lahingu mälestussammas.
• 27. juuli – kell 17.00 süütas välk Oleviste kiriku tornikiivri. Kustutustööd lõppesid järgmisel päeval.
• 16. august – pikamaaujuja Aleksander Laas alustas üle Soome lahe ujumist.^[3]
• 15. september – riigivanem Konstantin Päts tutvus lennuväeosaga ja sooritas kapten Kitvelli juhitaval lennukil nr 114 veerandtunnise lennu Pirita-Kose ja Tallinna kohal.
• 23. september – Felix Moor tegi raadioreportaaži Tallinna Oleviste kiriku torni tipust, kus tehti 27. juulil pikselöögist puhkenud põlengu järgset remonti.
• 31. oktoober – liiklust alustati 88 km pikkusel laiarööpmelisel Tartu–Petseri raudteeliinil.^[2]
• Oktoobris hakkas ilmuma Eesti Entsüklopeedia.
• 1. detsember – liiklust alustati 96 km pikkusel kitsarööpmelisel Rapla–Virtsu raudteel.^[2]
• 12. detsember – Tallinna-Haapsalu rahukogu otsustas vabastada August Hanko võlavanglast.
• 13. detsember – algasid Põllutöökoja valimised.
• Detsembris hakkas ilmuma Eesti Kirjanduse Seltsi väljaantav populaarteaduslik raamatusari "Elav teadus".^[2]

 Pikemalt artiklis Sündinud 1931

• 11. jaanuar – Sulev Nõmmik, eesti näitleja
• 16. jaanuar – Johannes Rau, Saksa poliitik
• 1. veebruar – Boriss Jeltsin, Vene poliitik
• 2. märts – Mihhail Gorbatšov, Nõukogude Liidu poliitik ja viimane riigipea
• 11. märts – Leo Laks, eesti ajaloolane ja tõlkija
• 28. märts – Vaino Väljas, Eesti poliitik ja diplomaat
• 29. märts – Kaupo Ilmet, eesti metsandustegelane
• 1. aprill – Ita Ever, eesti näitleja
• 5. juuni – Helgi Vihma, eesti keeleteadlane
• 23. juuni – Ola Ullsten, Rootsi poliitik
• 26. juuni – Arvo Ots, eesti energeetikateadlane
• 27. juuni – Martinus Veltman, hollandi füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
• 17. juuli – Caroline Graham, inglise näitekirjanik, stsenarist ja kirjanik
• 30. august – Jack Swigert, USA astronaut
• 7. september – Enno Hallek, väliseesti maalikunstnik
• 17. september – Jean-Claude Carrière, prantsuse stsenarist ja näitekirjanik
• 1. oktoober – Tamara Rõlova, vene kiiruisutaja
• 8. oktoober – Julian Semjonov, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
• 19. oktoober – John le Carré, inglise kirjanik
• 5. november – Charles Taylor, kanada filosoof
• 21. november – Arno Annus, eesti tehnikateadlane
• 14. detsember – Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar, Eesti filmilavastaja ja publitsist
• 18. detsember – Gunnel Lindblom, rootsi näitleja, teatri- ja filmilavastaja

 Pikemalt artiklis Surnud 1931

• 26. veebruar – Albert Saß, endine Kasti mõisnik ja Saaremaa Üldkasuliku Ühingu president
• 7. märts – Akseli Gallen-Kallela, soome kunstnik
• 19. aprill – Voldemar Aders, Eesti diplomaat
• 19. mai – Aleksander Mülber, eesti maalikunstnik ja graafik
• 18. oktoober – Thomas Alva Edison, USA leidur

• füüsika – auhinda välja ei antud
• keemia – Carl Bosch, Friedrich Bergius
• meditsiin – Otto Heinrich Warburg
• kirjandus – Erik Axel Karlfeldt
• rahu – Jane Addams ja Nicholas Murray Butler