FAIR and interactive data graphics from a scientific knowledge graph

Esvatini
Kingdom of Eswatini (angl.)
Umbuso weSwatini (svaz.)

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Mbabane
Eläjiden lugu (2018)	1,087,200[1] ristitud
Pind	17,364 km²
Kel'	anglijan, svazin
Valdkundan pämez'	Msvati III
Päministr	Temba Nlanganiso Masuku
Religii	hristanuskond, paganuz, islam
Valüt	esvatinin lilangeni (SZL)[2]
Internet-domen	.sz
Telefonkod	+268
Aigvö	UTC+2

Esvatini, täuz' oficialine form — Esvatinin Kunigahuz (angl.: Kingdom of Eswatini, svazin kelel Umbuso weSwatini), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas. Sen administrativine pälidn om Mbabane, kunigahan pälidn da parlamentan ištmižsija om Lobamb.

Vl 1968 sügüz'kun 6. päiväl Esvatini tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi, sen jäl'ghe 50 vot nimitihe Svazilend:aks.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2005, se oli sätud kunigahan iniciativan mödhe^[3].

Esvatini om röunoiš Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas, suves, päivlaskmas da pohjoižes (röunan piduz — 430 km), mugažo Mozambikanke päivnouzmas (105 km). Ühthine röunoiden piduz om 535 km. Esvatini om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Emlembe-mägi, 1862 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Usutsu-jogel, 21 m ülemb mert. Päjogi om Lusutflu (Maputu)-jogi.

Esvatinin klimat märičese korktusel meren pindan päl. Ülähan ven mägiklimat om, alemba subekvatorialižen klimatan zon levineb. Tropine klimat om alahan. Heinkun lämuz om +12 C°, uhokun — +23 C°. Paneb sadegid 1200..1400 millimetraspäi vodes päivlaskmal (ven mägiklimat) 500..700 millimetrhasai päivnouzmal alangol.

Kacmata valdkundan pen'he pindha, erazvuitte klimat tob voimust kazda floran 2400 erikoile.

Londuseližed pävarad oma kivihil', asbest, mec, gidroenergii; toižed varad oma kuld da diamantad.

Esvatini om konstitucine monarhii de jure da absolütine monarhii de fakto. Se om unitarine valdkund. Kaik politižed partijad oma kel'tud. Vspäi 1986 valdkundan pämez' om Msvati III-kunigaz. Nügüd' hän om üks'jäine absolütine monarh Afrikas. Kunigaz paneb päministrad radsijha, kunigaz-žo om armijan päkäsknikaks.

Parlament (angl.: Parliament, svaz.: Libandla) om kaks'kodine, se vaiše nevob kunigahale. Üläkodi om Senat (svaz. Indlu yeTimphunga) 30 ühtnijanke, heišpäi alakodi valičeb 10, kunigaz paneb 20. Alakodi om Nacionaline Suim (angl.: House of Assembly of Eswatini), mülüb 69 ühtnijad (59 — kaikuččes inkhundla:späi, 10 vai sen enamba — kunigaz paneb). Valičendad parlamentha oleldas kerdan vides vodes. Parlamentan ühtnikoiden keskes naižid pidab olda enamba 30 procentad.

Vl 2018 elokun 18. päiväl i sügüz'kun 21. päiväl parlamentan järgenduseližed kaks'pordhižed valičendad oliba. Temba Nlanganiso Masuku radab päministran vs 2020 tal'vkun 13. päiväspäi, Kleopa Dlamini om pandud hänen jäl'ghetulijaks vn 2021 heinkun 17. päiväl.

   Kacu kirjutuz: Svazilendan administrativiž-territorialine jagand.

Esvatinin Kunigahuz jagase nelläks agjaks (regionaks, ümbrikoks). Agjad alajagasoiš 12 municipalitetaks, ned — 55 inkhundl:aks (äilugu tinkhundla).

Esvatiniš elädas svazilaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 1 106 000 eläjid.^[4]

Uskondan mödhe (2015): hristanuskond — 90%, islam — 2%, toižed uskondad — 8% (sidä kesken bahai, buddizm, induizm, paganuz, judaizm).

Esvatinin järedad lidnad (enamba 60 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha): Manzini (ekonomine pälidn), Mbabane (administrativine pälidn). Toižiš 18 lidnoiš ristitišt om penemb mi 10 tuhad ristituid.

Vl 2012 Esvatinin päeksport oli sahar (21%), fruktad (15%), odorantad (14%), sobad (12%); toine eksport — cellüloz, elektromašiništ, kuld.

Suviafrikan Tazovaldkund om Esvatinin pätorguindpartnör (kunigahusen eksportan koume videndest i importan nell' videndest).

1. ↑ Esvatinin ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
2. ↑ Mugažo kävutadas suviafrikan randad.
3. ↑ Vn 2005 Esvatinin Konstitucii indexmundi.com-saital. (angl.)
4. ↑ Swaziland. — International Monetary Fund (Rahvahidenkeskeine valütfond, imf.org). (angl.)

• Esvatinin Kunigahusen ohjastusen oficialine sait (gov.sz). (angl.)

	Afrikan valdkundad
	Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand
	1 Om Azijas mugažo.