FAIR and interactive data graphics from a scientific knowledge graph

Stephanus V
Valitsemisaja algus	september 885
Valitsemisaja lõpp	14. september 891
Eelkäija	Hadrianus III
Järeltulija	Formosus
Sünnikoht	Rooma
Surmakuupäev	14. september 891
Surmakoht	Rooma

Stephanus V (mõnedes paavstide loendites, kus arvestati ka preester Stephanust, on ta Stephanus VI) oli paavst 885–891. Ta oli 110. paavst.

Stephanus oli sündinud Roomas ja ta oli aristokraat Hadrianuse poeg. Stephanust koolitas tema sugulane Anagni piiskop ja bibliothecarius Zacharias. Stephanus oli Marinus I ajal Santi Quattro Coronati kardinalpreester.

Paavstiks saamine

Stephanus V valiti paavstiks septembris 885 Rooma vaimulike ja kodanike aklamatsiooniga. Ta pühitseti ametisse Porto piiskopi Formosuse poolt.

Suhted Frangi keisriga

Stephanus V ei pöördunud paavstiks saamise järel vastava kinnituse saamiseks Frangi keisri Karl Paksu poole. Keiser saatis Rooma kantsler Liutwardi, kelle ülesandeks oli Stephanus ametist tagandada, kuid paavst kinnitas Liutwardile, et ta valiti ametisse üksmeelse toetusega, lisaks toetas teda Roomas resideerinud keisri esindaja, mistõttu kantsler loobus paavsti tagandamisest.

Stpehanus V kutsus Karl Paksu Itaaliasse araablastega võitlema, kuid riigisiseste probleemidega seotud keiser külastas Itaaliat vaid 886. aastal ja siirdus tagasi kodumaale.

Pärast Karl Paksu surma pakkus Stephanus V 890. aastal krooni Arnulfile, kes ei saanud riigisiseste probleemide tõttu Itaaliasse araablastega võitlema tulla. Seejärel otsis paavst abi Spoleto hertsogilt Guido III-lt. Paavst adopteeris Guido ja kroonis ta 21. veebruaril 891 Frangi keisriks.

Ta tunnustas 887 Louis III Pimedat Alam-Burgundia kuningana.

Suhted Bütsantsiga

Stephanus V palus Bütsantsi keisrilt sõjalist abi võitluseks araablastega. Konstantinoopoli patriarh Photios I taunis paavsti. Paavst tunnustas tema järglast patriarh Stephanos I-st.

Suhted gallikaani piiskoppidega

Stephanus V ordineeris 891 Langres piiskopi Thibaut II ja 886 andis palliumi Narbonne'i peapiiskopile Théodardile.

Kuuria ja uued kardinalid

Stephanus V tagandas kuuria reorganiseerimise käigus mitmeid ametnikke. Ta määras kaks uut kardinali: hilisema paavsti Sergius III ja vaimulik Johannese (Giovanni).

Teoloogilised otsused

Stephanus V kirjeldas 891 Määri kuningale Svatopluk I-le saadetud kirjas Kolmainsust.

Misjon

Stephanus V määras peapiiskop Methodiose surma järel tema järglaseks Gorazdi, kuid Saksa vaimulike surve tõttu kutsus ta Gorazdi Rooma ja keelas kirikuslaavi liturgia kasutamise. Paavst määras uueks peapiiskopiks Nitra piiskopi Wichingi.

Kristlik eetika

Kuna paavsti finantsiline olukord oli kehv, kasutas ta isa vara, et aidata vaeseid, lunastada välja pantvange ja remontida kirikuid.

Stephanus V kirjutas 887 Mainzi peapiiskopile Liutbertile saadetud epistlis, et aborti sooritanud või vastsündinu tapnud isik on mõrvar.

Ta keelas süüdistatava ülekuulamisel piinamise kasutamise.

Stephanus V kultuuriloos

"Liber Pontificalise" algne paavstide elulugude kogu lõpeb Stephanus V elulooga.

Ta keelas 887 duellide pidamise.

Surm

Stephanus V suri 14. septembril 891 Roomas ja maeti Rooma Peetri kirikusse.

Kirjandus

J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Gerhard Laehr: Das Schreiben Stephans V. an Sventopulk von Mähren. "Neues Archiv der Gesellschaft für ältere deutsche Geschichtskunde" 47, 1928: 159–173.
Liber Pontificalis.

Välislingid

Artikkel Stephanus V kohta. (inglise keeles)
Artikkel Stephanus V kohta. (inglise keeles)
Stephanus V dokumendid.
9. sajandi kardinalid.
Artikkel Liber Pontificalisest. (inglise keeles)
Artikkel piinamisest. (inglise keeles)
Artikkel Filioquest. (inglise keeles)
Artikkel abordist. (inglise keeles)
Artikkel Theodardist. (inglise keeles)
Artikkel duellist. (inglise keeles)

Eelnev Hadrianus III	Rooma paavst 885–891	Järgnev Formosus