FAIR and interactive data graphics from a scientific knowledge graph
|
See artikkel on muusikastiilist; teiste tähenduste kohta vaata Ska (täpsustus) |
Ska on 1950. aastate lõpus tekkinud Jamaica päritolu tantsumuusika stiil, milles on kokku sulanud Kariibi muusikatraditsioon (mento, kalüpso) ning raadio kaudu Ameerika lõunaosariikidest tuntuks saanud džäss ja rütmibluus. Ska on kiire ja rütmikas, 4/4-taktimõõdus, trumm ja rütmikitarr rõhutavad teist ja neljandat lööki. Levinumad harmoonilised järgnevused on A-D-E, C-F-G, A-D-E9-A, G-Em-C-D. Traditsiooniline ska-ansambel koosnes trummidest, basskitarrist, kitarrist, klahvpillist ja puhkpillist (saksofon, tromboon või trompet).
Nimetus ska tuleb levinud legendi kohaselt Jamaica kuulsa basskitarristi Cluet Johnsoni iseloomulikust tervitusest "Skavoovie!". Tantsupidudel kasutatavate mobiilsete helisüsteemide omanikud Prince Buster, Clement "Coxsone" Dodd ja Duke Reid lõid Kingstonis esimesed helistuudiod, kus salvestati ska-muusikat. 1960. aastate keskel jõudis ska Põhja-Ameerikasse ja Suurbritanniasse, kus kasvas Kariibi päritolu kogukond. Ska kuulajatateks olid ka skinheedid, modid ja rudeboy'd. Samal ajal oli Jamaical ska'st arenemas rocksteady. Teiseks ska'st välja kasvanud muusikastiiliks on reggae.
1970. aastatel võtsid Suurbritannias ska-rütmid kasutusse punkrokkarid. Selle nn teise laine ska tuntuimaks esindajaks sai ansambel Madness. Kolmas laine tekkis Ameerika Ühendriikides 1980. aastate keskel, kuid vaibus suuresti 1990. aastate lõpuks.
Vaata ka
Välislingid
