FAIR and interactive data graphics from a scientific knowledge graph
|
See artikkel räägib linnast; filmi kohta vaata artiklit Bagdad (film); USA-s Arizona osariigis asuva asula kohta vaata artiklit Bagdad (Arizona); California osariigis asuva kummituslinna kohta vaata artiklit Bagdad (California). |
| Bagdad | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 | |||
|
| |||
Pindala: 673 km²  | |||
| Elanikke: 5 754 000 (2006), eeslinnadega 7 730 000 | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 33° 19′ N, 44° 22′ E | |||
  | |||
Bagdad on Iraagi pealinn, Bagdadi kubernerkonna keskus. Linn asub Tigrise jõe ääres.
Bagdad on Edela-Aasia suuruselt teine linn Teherani järel ja araabia maailma suuruselt teine linn Kairo järel.
Ajalugu
637 vallutas Kalifaat kindrali Sa'ad ibn Abi Waqqasi juhtimisel Pärsia senise pealinna Ktesiphoni, mis asus kohast, kus tänapäeval Bagdad asub, 32 km kagus. Vallutuse käigus tsiviilelanikkonda säästeti, aga paleed pandi koos arhiividega põlema. Siiski liikus piirkonna poliitiline ja majanduskeskus mujale, nii et Ktesiphoni elanikud jätsid oma linna mõne aja pärast, eriti pärast Bagdadi asutamist, maha.
758 hakkas kaliif Abū Ja‘far al-Mansūr plaanima uue linna rajamist Ktesiphoni lähedusse. Ta palkas kõikjalt maailmast arhitekte, teadlasi ja kunstnikke, et need hakkaksid uue linna jaoks plaane tegema. Ehitustöölisi saabus kohale üle 100 000. Ehitustööd algasid lõpuks 30. juulil 763. See kuupäev valiti sellepärast, et päike asus sel päeval Lõvi tähtkujus, mis sümboliseeris tuld ning seostus tootlikkuse, uhkuse ja laienemisega.
Linna rajamisel kasutati inspiratsiooniallikana koraani salme, mis rääkisid paradiisist. Al-Mansūr oli linnaga niivõrd rahul, et temale on omistatud lause: "See on tõesti linn, mille ma olen asutanud, kus ma tahan elada ja kus minu järeltulijad pärast valitsevad."
Linn plaaniti ringikujulisena. Ringi läbimõõt oli umbes 2 km. Esialgu plaaniti linnamüüri sisemus enam-vähem ühtsena, kuid hiljem lisati linna keskele veel teinegi ringmüür. Linna sees oli palju parke, aedu ja alleesid lisaks elamu- ja äripiirkondadele. Linna keskel asus mošee ja selle lähedal linna korravalve peakorter.
Linna ehitamisel kasutati kuubikujulisi telliseid, mille külje pikkus oli 46 cm. Tigrisest kaevati ehitusplatsile kanal, mis pakkus vett nii inimestele tarbimiseks kui telliste valmistamiseks. Lisaks kasutati Bagdadis paljude hoonete rajamisel marmorit ja Tigrise kaldale laskusid marmorist astmed.
Linna ringikujuline ja keskelt radiaalsete tänavatega põhiplaan on tüüpiline Pärsia Sassaniidide linnaehituskultuurile. Näiteks pool tuhat aastat varem rajatud Gur on põhiplaanilt Bagdadiga peaaegu identne: ka see on ringikujuline ning selle keskel on tempel ja selle lähedal valitsuse hooned, aga linna keskmest lähevad kiirtena laiali tänavad. Sellele vastandub antiikne linna põhiplaan, kus kõik linna kvartalid olid ristkülikukujulised ja kus kõik tänavad ristusid täisnurga all.
Linnal aitas kasvada strateegiliselt tähtis asukoht kaubateede ristumiskohal, mis kulgesid idast läände ja piki Tigrist põhjast lõunasse. Ühest küljest oli linnas külluses vett, teisest küljest oli seal kuiv kliima. Niivõrd rikkalik veevaru polnud tollal tavaline. Linnas peeti igas kuus laata.
Pikemalt artiklis Bagdadi kalifaat- Pikemalt artiklis Bagdadi ejalett
- Pikemalt artiklis Bagdadi vilajett
Vaata ka
Välislingid
