FAIR and interactive data graphics from a scientific knowledge graph

26. veebruar on Gregoriuse kalendri 57. päev. Juliuse kalendri järgi 13. veebruar (1901–2099).

• 1909 – hakkas ilmuma ajaleht Tallinna Teataja^[küsitav].^[1]
• 1914 – Tartus esilinastus mängufilm "Karujaht Pärnumaal" (operaator Johannes Pääsuke).^[2]
• 1920 – Vabadussõda: algas maini kestnud Rahvaväe demobiliseerimine, mille käigus vabastati teenistusest enam kui 47 000 sõdurit.
• 1921 – Riias toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus kõik distantsid (500, 5000 ja 10 000 m) võitis Christfried Burmeister. Kõikidel distantsidel püstitas ta ka Eesti rekordi.^[3]
• 1937 – Rahvuskogu otsustas koostada vastavalt riigivanem Konstantin Pätsi esitatud projektile uue põhiseaduse.
• 1939 – Tamperes toimus Eesti-Soome esimene tõstmise maavõitlus, mille võitis Soome 3:2.^[3]
• 1991 – Põhjamaade Nõukogu istungil Kopenhaagenis osalesid külalistena ka Eesti, Läti ja Leedu riigijuhid.
• 1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu 1938. aasta kodakondsusseaduse rakendusotsuse.^[4]
• 1998 – Rootsi annetas Eesti kultuuriobjektide hooldamiseks ja remondiks 35 miljonit Rootsi krooni, millest 21 miljonit läks Eesti Kunstimuuseumile kuuluva Kadrioru lossi remondiks.
• 1999 – töö lõpetas Riigikogu VIII koosseis.
• 2000 – Läänemeres Utö saare lähedal kadus Soome kalalaev, neljaliikmelisest meeskonnast olid kaks eestimaalased.

• 0364 – Valentinianus I kuulutati Rooma keisriks.
• 1266 – Benevento lahing: Anjou krahv Charles purustas Sitsiilia kuninga Manfredi juhitud Saksa-Rooma ja Sitsiilia ühendväed. Manfred langes lahingus ning Charlesist sai uus Sitsiilia ja Napoli kuningas.
• 1531 – Lissaboni maavärin, ohvreid mitukümmend tuhat.
• 1794 – Taani pealinnas Kopenhaagenis põles maha Christiansborgi loss.
• 1797 – Inglise Pank lasi välja esimesed 1- ja 2-naelased rahatähed.
• 1815 – Napoleon Bonaparte põgenes Elba saarelt.
• 1848 – Prantsusmaal kuulutati välja Teine Vabariik.
• 1871 – Otto von Bismarck Saksa riigi nimel ja Adolphe Thiers Prantsusmaa nimel sõlmisid Versailles' eelrahulepingu. Prantsuse-Preisi sõja lõpetas paari nädala pärast sõlmitud Frankfurdi rahuleping.
• 1924 – Õllekeldriputš: Saksamaal Münchenis algas kohtuprotsess Adolf Hitleri ja Erich Ludendorffi üle, keda süüdistati riigireetmises.
• 1925 – NSV Liit ja Jaapan sõlmisid diplomaatilised suhted.
• 1931 – Väinö Hakkila nõudis avalikus arupärimises Soome valitsuselt normaalsete olude jaluleseadmist^[5].
• 1935 – Saksamaal viidi läbi õhujõudude reform ja taasasutati sõjalennuvägi Luftwaffe nime all.
• 1936 – Jaapanis algas nooremohvitseride riigipöördekatse Okada Keisuke valitsuse kukutamiseks. Mäss nurjus ja suruti lõplikult maha 29. veebruariks.
• 1945 – Teine maailmasõda: Egiptus ja Süüria kuulutasid Saksamaale sõja.^[6]
• 1952 – Suurbritannia peaminister Winston Churchill informeeris avalikkust, et tema riigil on valminud tuumapomm.
• 1965 – sõlmiti konkordaat Vatikani ja Saksamaa Alam-Saksi liidumaa vahel.
• 1990 – algas Nõukogude armee üksuste väljaviimine Tšehhoslovakkiast.
• 1991 – Tim Berners-Lee esitles esimest veebibrauserit, mis kandis nime WorldWideWeb.
• 1991 – Lahesõda: Saddam Hussein andis Iraagi vägedele käsu Kuveidist välja tõmbuda.
• 1993 – Ameerika Ühendriikides plahvatas New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse (World Trade Center) põhjatorni all autopomm, tappes 6 ja vigastades üle 1000 inimese.
• 2001 – Afganistani valitsev islamiliikumine Taliban hävitas Bāmīāni orus kaks iidset Buddha kuju.
• 2003 – Leedus astus ametisse president Rolandas Paksas.
• 2004 – Makedoonia president Boris Trajkovski hukkus Mostari lähistel toimunud lennuõnnetuses.

 Pikemalt artiklis sündinud 26. veebruaril

• 1361 – Wenzel, Saksa 1378–1400 ja Böömi kuningas 1378–1419
• 1759 – Ludwig Heinrich von Jakob, saksa filosoof ja majandusteadlane
• 1786 – Dominique François Arago, prantsuse füüsik ja matemaatik
• 1802 – Victor Hugo, prantsuse kirjanik
• 1808 – Honoré Daumier, prantsuse graafik, maalikunstnik ja skulptor
• 1829 – Levi Strauss, saksa päritolu USA ettevõtja ja rõivadisainer
• 1846 – Buffalo Bill, USA pioneer ja sõjaväelane
• 1852 – John Harvey Kellogg, USA arst ja toitumisspetsialist, maisihelveste looja
• 1855 – Carl Oswald Bulla, saksa-eesti fotograaf, Venemaa fotoreportaažide teerajaja
• 1869 – Nadežda Krupskaja, vene revolutsionäär, NSV Liidu riigitegelane
• 1884 – Nikolai Maim, eesti õigusteadlane
• 1885 – Aleksandras Stulginskis, Leedu president 1922–1926
• 1894 – Albert Suurkivi, eesti poliitik
• 1896 – Andrei Ždanov, NSV Liidu partei- ja riigitegelane
• 1903 – Giulio Natta, itaalia keemik, Nobeli keemiaauhhinna laureaat 1963
• 1903 – Helene Johani, eesti raamatuloolane ja bibliograaf
• 1910 – Sergei Gorškov, NSV Liidu mereväelane, admiral
• 1910 – Olav Roots, eesti dirigent ja pianist
• 1914 – Robert Alda, USA filminäitleja
• 1914 – Heino Lepikson, eesti tehnikateadlane
• 1918 – Theodore Sturgeon, USA kirjanik
• 1920 – Karel Houba, tšehhi kirjanik ja tõlkija
• 1928 – Fats Domino, USA muusik
• 1928 – Ari'el Sharon, Iisraeli peaminister 2001–2006
• 1930 – Lazar Berman, juudi päritolu NSV Liidu pianist
• 1932 – Johnny Cash, ameerika kantrilaulja
• 1932 – Olav Renno, eesti ornitoloog ja looduskaitsja
• 1933 – Ljubomir Guzar, Ukraina kreeka-katoliku kiriku eestseisja ja kardinal
• 1933 – Endel Mallene, eesti kirjandusteadlane ja tõlkija
• 1934 – Robert Novak, USA ajakirjanik ja poliitikaanalüütik
• 1936 – Riho Nõmmik, eesti füüsik
• 1942 – Maret Sõmer, eesti tekstiilikunstnik
• 1943 – Kazimiera Prunskienė, Leedu poliitik
• 1950 – Helen Clark, Uus-Meremaa peaminister aastast 1999
• 1950 – Ott Arder, eesti luuletaja ja tõlkija
• 1952 – Jaan Arder, eesti muusik
• 1953 – Michael Bolton, vene-juudi päritolu USA laulja
• 1954 – Recep Tayyip Erdoğan, Türgi peaminister aastast 2003
• 1954 – Mare Kõiva, eesti folklorist
• 1955 – Krista Laos, eesti metallikunstnik
• 1956 – Kaia Urb, eesti laulja
• 1956 – Rein Oja, eesti näitleja, Eesti Draamateatri direktor
• 1959 – Mati Karmin, eesti skulptor
• 1962 – Greg Germann, ameerika filminäitleja
• 1964 – Alar Streimann, eesti riigiametnik ja diplomaat
• 1965 – Linnar Viik, eesti infotehnoloog ja analüütik, Tiigirihüppe Sihtasutuse juht
• 1967 – Lauri Aav, eesti muusik
• 1968 – Heiko Sööt, eesti näitleja
• 1974 – Sébastien Loeb, Prantsusmaa rallisõitja
• 1975 – Frank Busemann, Saksamaa kümnevõistleja
• 1981 – Märt Avandi, eesti näitleja
• 1982 – Li Na, Hiina naistennisist
• 1988 – Sinta Ozoliņa, läti odaviskaja

 Pikemalt artiklis surnud 26. veebruaril

• 1154 – Roger II, Sitsiilia kuningas 1130–1154
• 1266 – Manfred, Sitsiilia kuningas 1258–1266
• 1577 – Erik XIV, Rootsi kuningas 1560–1568
• 1770 – Giuseppe Tartini, itaalia viiulikunstnik ja helilooja
• 1931 – Otto Wallach, saksa keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat 1910
• 1933 – Felix Auerbach, saksa füüsik
• 1943 – Theodor Eicke, SS-ohvitser, koonduslaagrite inspektor 1934–1943
• 1952 – Theodoros Pangalos, Kreeka sõjaväelane ja poliitik
• 1969 – Levi Eshkol, Iisraeli peaminister 1963–1969
• 1971 – Fernandel, prantsuse näitleja
• 1998 – Theodore William Schultz, USA majandusteadlane, Nobeli majandusauhinna laureaat 1979
• 1999 – Stasys Anglickas, leedu luuletaja
• 2004 – Boris Trajkovski, Makedoonia president 1999–2004
• 2004 – Adolf Ehrnrooth, soomerootsi sõjaväelane, Soome jalaväekindral
• 2005 – Jef Raskin, USA infotehnoloog, Macintoshi arvutite looja
• 2016 – Eri Klas, Eesti dirigent

• Kuveidi vabastamise päev (1991).
• Aserbaidžaanis Hodžalõ genotsiidi mälestuspäev (1992).

• Tallinna maksimumtemperatuur +5,2 °C (1990)
• Tallinna miinimumtemperatuur –25,8 °C (1942)
• Tartu maksimumtemperatuur +6,2 °C (2015)
• Tartu miinimumtemperatuur –30,4 °C (1963)