Effects of the storage conditions on the stability of natural and synthetic cannabis in biological matrices for forensic toxicology analysis: An update from the literature
Lümfiteedeks nimetatakse paljude selgroogsete lümfisüsteemi ja selle elundeid ühendavat ning lümfi sisaldavat lümfisoonte võrgustikku. Lümfiteed koosnevad lümfikapillaaridest, lümfisoontest ja lõpevad lümfisõlmedega, millest saavad alguse lümfitüved.[1]
Lümfiteede areng, asend, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Lümfiteed (-ka sooned) ei kata marrasknahka, kesknärvisüsteemi, epiteelkudesid, põrna, luuüdi, nabavääti, lootekestasid, kopsualveoole, silma sarvkesta ja silmaläätse, kuid lümf liigub neis rakuvaheliste kanalite ja spetsiaalsete molekulide kaudu.
Lümfikogumisteed
Suuremad lümfikogumisteed on:[2]
- nimmetüved (trunci lumbales)
- sisusetüvi (truncus visceralis)
- kõhuõõnetüvi (truncus c(o)eliacus)
- sooletüvi (truncus intestinalis)
- käärsooletüvi (truncus colicus)
- tühisooletüvi ( truncus jejunalis)
- maotüvi (truncus gastricus)
- maksatüvi (truncus hepaticus) jt.
Lümfiteid mööda toimub organismis rasvlahustuvate ainete transport, nii liiguvad lümfiteedest vereringesse rasvlahustuvad vitamiinid ja lipoproteiinikerakesed jpt ained.[3]
Muu
'Lümfaatiline' (lad lymphaticus) võib tähendada lümfi, lümfikoesse või lümfiteedesse puutuvat.
Viited
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 324, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Ernits,Nahkur 2013:323-344
- ↑ Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, lk 240-259, ISBN 9985-829-36-0.
