Building infrastructure for African human genomic data management

See artikkel räägib poliitilistest ja ideoloogilistest üldmõistetest; Robert Mertoni teadussotsioloogilise mõiste kohta vaata artiklit Kommunism (Merton); kolhoosi kohta vaata artiklit Kommunism (kolhoos); teiste tähenduste kohta vaata Kommunist (täpsustus)

Artiklid teemal
Marksism
Sotsioloogia ja antropoloogia Kodanlus Klassiteadvus Kaubafetišism Kommunism Hegemoonia Riigita kommunism Ekspluateerimine Inimloomus marksismis Proletariaat Tootmissuhted Alatarbimine
Majandusteadus Marksistlik ökonoomika Väärtusseadus Tootmisvahendid Tootmisviis Tootlikud jõud Lisaväärtus
Ajalugu Kapitalistlik tootmine Klassivõitlus Proletariaadi diktatuur Maailmarevolutsioon Kapitali esialgne akumulatsioon Proletariaadi revolutsioon
Filosoofia Marksistlik filosoofia Ajalooline materialism Dialektiline materialism Guevarism Maoism Marksistlik humanism Strukturaalne marksism Trotskism Lääne marksism
Tuntud marksistid Karl Marx Friedrich Engels Rosa Luxemburg Vladimir Lenin Lev Trotski Antonio Gramsci Mao Zedong György Lukács Cornelius Castoriadis Louis Althusser Frankfurdi koolkond Praxise koolkond Antonio Negri
v r

"Kommunism" kui termin võib tähendada kas:

• 1) teatud sotsiaalset ja majanduslikku ühiskonnakorraldust,
• 2) ideoloogiat või teooriat, mis toetab, põhjendab ja arendab selle ühiskonna loomise ideed, või ka
• 3) poliitilist liikumist või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada.

Kommunismi pooldajat või kommunismi pooldava partei liiget nimetatakse kommunistiks.

Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine".

"Kommunism", "kommunistlik riik" ja "kommunistlik režiim" on läänemaailmas laialdaselt kasutatavad terminid kommunistliku partei võimu all olevate riikide ja neis valitseva korra kohta.

Oma korra nimetamisel kasutati "kommunismi" asemel väljendeid "sotsialism" ja "sotsialistlik riik", sest vastavalt teooriale pidi sotsialism olema alles üleminekuaste kommunismile.

Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. Kommunist on inimene, kes toetab kommunismi ideoloogiat. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin, rõhutades "kommunismi õppimise" vajadust.

Kommunism kui poliitiline liikumine on osa laiemast, sotsialistlikust liikumisest. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin oma teoses ""Pahempoolsuse" lastehaigus kommunismis". Kommunistid erinevad sotsialistidest näiteks selle poolest, et nad pooldavad kapitalistlikult ühiskonnalt kommunistlikusse ideaalühiskonda üleminekut revolutsioonilisel teel. 21. sajandi sotsiaaldemokraatial ei ole enam kommunistidega kuigi palju ühiseid vaateid, ehkki Karl Marx, Friedrich Engels jt on mõlema liikumise jaoks autoriteedid.

Sõnad "kommunism" ja "kommunist" tulid kasutusele Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni. Tavakeelde jõudsid nad 1840ndatel. Aastal 1840 korraldati Pariisis esimene communist banquet. Terminit kasutati ka utoopilise sotsialisti Étienne Cabet' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb prantsuse keelest, kus seda võib tõlkida nii kommuun, omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka communauté, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid Karl Marx ja Friedrich Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis.

Lähemalt artiklis Kommunismi kuriteod

Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud Nõukogude Liidus 1917–1991 valitsenud režiim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi.

1917–1991 Nõukogude Liidus toimunu ja tema poolt naaberriikides kordasaadetu on 20. sajandi üks suuremaid inimsusvastaseid kuritegusid. Ka ükski teine kommunistlik režiim ei ole võimul püsinud ilma ulatuslike inimsusvastaste kuritegude toimepanekuta ning demokraatlikke vabadusi ja opositsioonilisi poliitilisi organisatsioone lämmatamata. Kommunism on üks totalitaarseid ideoloogiaid koos fašismi, äärmusteokraatia ja teistega. Prantsuse ajaloolaste "Kommunismi musta raamatu" andmeil on kommunistlikud režiimid hävitanud üle 100 miljoni inimese.

Kommunism on aja jooksul omandanud eri vorme, mis konkretiseerivad algset õpetust, aga sageli ka hälbivad teatud määral sellest. Näiteks on mitmel pool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine.

Suuremad kommunismivoolud on:

• eurokommunism
• leninism
• maoism
• stalinism
• trotskism

• Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
• Teaduslik kommunism (poliitiline õppeaine Nõukogude Liidu kõrgkoolides)
• Antikommunism
• Vasakpoolne kommunism
• Kommunistlik sümboolika
• Kommunistlik kuritegu
• Tallame puruks valgesoome mao
• Eesti kommunistliku liikumise ajalugu

• "Kommunismi must raamat. Kuriteod, terror, repressioonid". Autorid Stéphane Courtois, Nicolas Werth, Jean-Louis Panné, Andrzej Paczkowski, Karel Bartosek, Jean-Louis Margolin; kaasautorid Rémi Kauffer, Pierre Rigoulot, Pascal Fontaine, Yves Santamaria, Sylvain Boulouque; tõlkijad: Marri Amon, Marvi Järve, Tunne Kelam, Tõnis Lukas, Tiiu Relve, Enn Sarv, Indrek Õis; eessõna: Lennart Meri; järelsõna: Mart Laar. Varrak, Tallinn 2000, 975 lk; ISBN 9985301900
• Richard Pipes, "Kommunism. Lühiajalugu". Tõlkinud Lia Rajandi; järelsõna: Peeter Tulviste. Sari Aken ilma, Ilmamaa, Tartu 2005, 206 lk; ISBN 9985770730
• Mark Sandle, "Kommunism" (lühiülevaade kommunismi ajaloost). Tõlkinud Taavi Orgla. Sari Historica. Kirjastus Pegasus, Tallinn 2010, 240 lk; ISBN 9789949472017
• Archie Brown, "Kommunismi tõus ja langus". Inglise keelest tõlkinud Tõnis Värnik. Varrak, Tallinn 2011, 852 lk; ISBN 9789985322079

• Marek Tamm, "Kommunismi mustad teod jahmatavad Prantsusmaad" – Eesti Ekspress 30. jaanuar 1998, lk B7
• Erkki Bahovski, "Must lagi on meie madalal toal" ("Kommunismi must raamat") – Postimees 11. detsember 2000, lk 18
• Peep Pillak, "Kommunismi must raamat eesti keeles" (PDF) – Tuna 2001, nr 3, lk 139–140
• Aap Neljas, "Kommunismi lühiajalugu" (Richard Pipesi raamatu "Kommunism" arvustus) – Sirp 3. juuni 2005, lk 3
• Aivar Kull, "Tasku mõõtu raamat vaatleb kommunismi" (R. Pipesi raamatu "Kommunism" arvustus) – Tartu Postimees 17. august 2005, lk 2
• Euroopa südametunnistus ja totalitarism – Saadikud võtsid vastu resolutsiooni, milles mõistetakse "kindlalt ja ühemõtteliselt hukka kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide toime pandud kõik inimsusvastased kuriteod ja rasked inimõiguste rikkumised".
• Marxists Internet Archive
• Marxist.net
• Theses on Feuerbach
• Principles of Communism
• The Communist Manifesto
• The Civil War in France
• Socialism: Utopian and Scientific
• Reform or Revolution?
• What is to be Done?
• One Step Forward, Two Steps Back
• Two Tactics of Social-Democracy in the Democratic Revolution
• Materialism and Empirio-Criticism
• The Right of Nations to Self-Determination
• Imperialism, The Highest Stage of Capitalism
• The State and Revolution
• The Military Programme of the Proletarian Revolution
• The Tasks of the Proletariat In Our Revolution
• Communism is not exactly dead!