Knowledge Base Wiki

Search for LIMS content across all our Wiki Knowledge Bases.

Type a search term to find related articles by LIMS subject matter experts gathered from the most trusted and dynamic collaboration tools in the laboratory informatics industry.

Vajehta tarkendused
Prai
Praia
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Kabo Verde
Eläjiden lugu (2017) 159,050 ristitud
Pind 102,6 km²
Prai Praia
Pämez' Fransisko Karval'ju
(sulaku 2020—,
Francisco Carvalho)
Telefonkod +238
Aigvö UTC−1


Prai (port.: Praia [ˈpɾajɐ] «kül'bendrand») om Kabo Verden pälidn da kaikiš suremb lidn, Atlantižen valdmeren port (kahtenz' surtte valdkundas).

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud ülüdel sättujanno merikaranno 16. voz'sadal, kalanpüdajiden Praia de Santa Maria-külä mainitase vl 1516. Sirtihe sariden keskust sihe vl 1770. Porto-Prai sai lidnan statusad oficialižešti vl 1858. Kätihe ripmatoman valdkundan pälidnaks vn 1975 heinkus.

Prai šingotase kalan püdandal i ümbriradmižel, sauvondmaterialiden tehmižel (raudbeton, keramik), meblin pästandal, rahvahanpramozlan edheotandoil, turizmal i bankoil, mugažo omblendtegmištol.

Geografijan andmused

Prajan municipalitetan sijaduz valdkundan kartal (2007)

Lidn sijadase Santjagu-saren suvipäivnouzmaižel randal, 1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Istorine Plato-keskuz om saudud ülüdel.

Klimat om tropine kaks'sezonine kuiv päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +25,1 C°, kuidme +22,9..+27,2 C°. Ekstremumad oma +16,2 C° (uhoku) i +36,2 C° (sügüz'ku). Paneb sadegid 172 mm vodes, enamba elokus-sügüz'kus (60..61 mm kus), hätk kuiv sezon jätktase ühesa kud (kül'mkuspäi heinkuhusai, 20 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 73..77 % röunoiš heinkus-redukus, 63..70 % toižiš kuiš.

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 130 271 ristitud, valdkundan nelländez i saren pol'. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe nell' eläjad videspäi om katolikad, toižed uskojad oma hristanuskondan toižiden jumalankodikundoiden i islaman polenpidajad.

Kaik koume universitetad i kaks' üläinstitutad anttas professionališt opendust. Kabo Verden universitet[1] (port.: Universidade de Cabo Verde, Uni-CV, viž tuhad üläopenikoid) om üks'jäine valdkundaline, sen aluz om pandud vn 2006 kül'mkus koumen institutan ühtištusel. Kaik nell' fakul'tetad i kaks' školad ratas siš.

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Taksid ühtenzoittas saren toižidenke eländpunktoidenke. Meriportan eksport om apel'sinad, sahar i kofe.

Rahvahidenkeskeine civiline Prai-lendimport Nel'son Mandelan nimed[2] (RAI / GVNP, 662 tuh. matknikoid vl 2017) sijadase koumes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Lissabonha, Parižha i Kasablankha, Afrikan lähižihe pälidnoihe, mugažo Kabo Verden tahoiže.

Galerei

Homaičendad

  1. Kabo Verden universitetan sait (unicv.edu.cv). (port.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeine Prai-lendimport vinci-airports.cv-saital. (port.)

Irdkosketused



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk